Kartulitärklis

Allikas: Vikipeedia

Kartulitärklis ehk kartulijahu[1] (ladina keeles Amylum Solani) on looduslikult hariliku kartuli mugulates oleva tärklise vastava töötlemise tulemusel saadav aine.

Kartulitärklis on ka kartulitest eraldatud tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt).

Toidulisaainena on tööstuslikult valmistatud kartulitärklis söödav toiduaine ja teda loetakse taastuvaks tooraineks. Kartulitärklis ei sisalda gluteeni.

Tööstuslik tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kartulitärklise tootmine

Tööstuslik kartulitärklise tootmine sai alguse eeldatavasti 18. sajandil.

Tärklisevabrikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kartulitärklisetööstuse vabrikud

Kartulitärklisetööstuse vabrikuid leidub pea kõikjal maailmas. Esimene kartulitärklise toomise tehas Saksamaal asutati aastal 1765. Käesoleval ajal töötavad Saksamaal mitmed tuhanded alkoholitootjad (põhitooraine on kartul) ja ka mitmed tuhanded kartulitel baseeruva siirupi ning kartulitärklise tootmise tehased. Kartulitärklist tootvad vabrikud on hulgaliselt, näiteks AGRANA Stärke GmbH, AVEBE, Cargill, Emsland Group, Lyckeby, Südstärke GmbH jpt.[2]

Kartulitärklisest alkoholi valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kartulitärklisest alkoholi valmistamisel on levinud mitmed meetodid nii kartulitärklise fermenteerimine kui ka eelnevalt kartulitärklisest suhkru valmistamise teel.[3]

Kasutamine toiduainena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kartulitärklisest suhkru valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kartulitärklise suhkur

Kartulitärklisest suhkru valmistamise meetodi avastas aastal 1812 Vene keemik C.S.C.Kirchkoff.[4]

Toiduvalmistamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt (alused, happed, soolad), ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud nn modifitseeritud tärkliseid.

Kodustes majapidamistes kasutatakse tänapäeval osaliselt kartulitärklist ka toiduvalmistamisel.

Kartulitärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust, seetõõtu tuleb toiduvalmistamisel järgida etteantud nõuandeid temperatuuride (segada külma veega) ning valmistusnõuete kohta (mitte keeta).

Kartulitärklist kasutatakse kastmete, kissellide, pudingite jt toitude paksendajana aga ka küpsetistes (biskviittainas, kartulijahu-tort).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Urmas Kokassaar,Tärklis – taime turvaline tagavara, EL 04/2003, Veebiversioon (vaadatud 30.11.2013)
  2. Jack Augustus Radley, Industrial Uses of Starch and Its Derivatives, lk 71, 1976, Applied Science Publishers Ltd, ISBN 0 85334 6917, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.11.2013) (inglise keeles)
  3. Michael Donovan,Domestic economy, Volume 1, Potato Spirit, lk 243- 244, The Cabinet of Useful Arts, London, 1830, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.11.2013) (inglise keeles)
  4. David Nathan-Maister, http://books.google.nl/books?id=pFFmEJJxmr0C&pg=PA391&dq=potato+starch+and+alcohol&hl=nl&sa=X&ei=pMaYUpX-EMj74QShpIHQDA&ved=0CG0Q6AEwBw#v=onepage&q=potato%20starch%20and%20alcohol&f=false Manufacture and Distillation of Alcoholic Liquors, P. Duplais, Facsimile of 1871 Edition, lk 375 - 376, 2008, Oxygenee, ISN 978 0 9556921 09, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.11.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]


Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Stärke seisuga 30.11.2013.