Anakonda

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on maoperekonna kohta; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Anakonda (täpsustus)

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Anakonda
Paraguai anakonda (Eunectes notaeus)
Paraguai anakonda (Eunectes notaeus)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Roomajad Reptilia
Selts: Soomuselised Squamata
Alamselts: Maolised Serpentes
Sugukond: Boalased Boidae
Alamsugukond: Pärisboalased Boinae
Perekond: Anakonda Eunectes
Wagler, 1830[1]
Liigid
Sünonüümid

Boa Linnaeus, 1758
Draco Oken, 1816

Anakonda ehk vesiboa[2] (Eunectes) on maoperekond. Anakondad on kägistajamaod[3] ja nende puhul ei ole loomadele ohtlik mitte maohammustus vaid tema haardesse sattumine.

Nomenklatuur ja süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonnanimi Eunectes pärineb vanakreeka sõnast, mis tähendab 'hea ujuja'.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liik Liigi autor Alamliike[4] Levila
Eunectes beniensis (boliivia anakonda) Dirksen, 2002[5] 0 Lõuna-Ameerika: Boliivia El Beni ja Pando departemangus.
Eunectes deschauenseei Dunn ja Conant, 1936[4] 0 Lõuna-Ameerika: Brasiilia kirdeosas, Prantsuse Guajaanas.[1][6]
Eunectes murinus (hiidanakonda) (Linnaeus, 1758)[4] 2 Lõuna-Ameerika: Andidest idas asuvates riikides, ka Colombia, Venetsueela, Guajaana, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia ja Trinidadi saarel.[6]
Eunectes notaeus (paraguai anakonda) Cope, 1862[4] 0 Lõuna-Ameerika: Boliivia idaosas, Brasiilia lõunaosas, Paraguais ja Argentiina kirdeosas.[6]
Eunectes stirtoni Hoffstetter, 1977[7] 0 See liik on välja surnud; kivistisi on leitud La Venta fauna (Miocene) Colombias.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude elupaik on käesoleval ajal peamiselt Lõuna-Ameerika: Colombia, Boliivia, Brasiilia, Paraguai, Argentiina, Venetsueela, Guianas, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia ja Trinidadi saar. Nad elunevad soovitavalt voolava mageda (vahel ka veidi soolaka) vee läheduses: soode, järvede, jõgede juures ja nende kallastel asuvates koobastes.[8] Enamikke anakondasid loetakse suurepärasteks ujujateks (on pakutud, et nad võivad ujuda neli korda kiiremini kui meisterujujad).[viide?]

Anatoomia ja füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eluiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eluiga sõltub suuresti liigist ning elupaigast, kas looduslikes tingimustes ehk loomaias ja/või koduses terraariumis aga ka indiviidist. Looduses elavate hiidanakondade eluiga teatakse olevat 40–50 aastat.[9] Loomaaedades elavate anakondade elueaks pakutakse poole väiksem aastaarv, kuna loomaaedades on nad näidanud ülesse soovimatust pakutud söögimaterjali süüa.[10]

Kehaehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anakondasid loetakse üsna pikkadeks ning jämeda ja lihaselise kehaehitusega madudeks ja emased on isastest tavaliselt suuremad. Keha üldpikkus ja kaal on siiski liigiti ja indiviiditi küllaltki varieeruv: nii võib kollane anakonda kaaluda ligi 30 kilogrammi ja tema üldpikkuseks pakutakse 3- 4 m. Hiidanakonda kohta edastatud teated aga räägivad 10 kuni 12 meetri pikkustest anakondadest, kes võivad kaaluda kuni 250 kg.[11]

Värvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Värvus (seljal) võib paikkonniti ja indiviiditi erineda. Anakondadel võivad selgmised soomused olla kas rohekas-pruunikat, oliivi ja/või hallikas-rohekat, oranži, kollakas-rohelist või kollast värvi.[12][13]

Kuid muster on neil kõigil sarnane: keha katavad suured ümarad mustjad laigud seljal ning poolringid külgedel ja kõhu pool.[14]

Keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anakondade haistmisel, mida nad kasutavad saaklooma asukoha määramisel, paaritumisel ja keskkonnast saabuva info edastamisel, osalevad kaheharuline keel ja sahkluu-ninaelund ehk Jakobsoni elund, vähesel määral ninasõõrmed ja muidugi aju.[11]

Jalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anakondadel on tagakeha küljes, kloaagi läheduses, paarilised väiksemõõtmelised vaagnakannused (Pelvic spurs), mis on neil kohati abiks kopulatsioonil.[15]

Kopsud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anakondadel on kaks kopsu, mida nad kasutavad hingamiseks.[15]

Pea[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pea on võrreldes ülejäänud kehaga küllaltki väike, kuid pisut laiem kui kael. Silmad ja ninasõõrmed paiknevad külgedel ning anakonda suudab ninasõõrmed vajadusel klappide abil sulgeda, hoides nii ära vee sissetungi sukeldumisel.

Hambad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anakondade hambad, keskmiselt 100 tahapoole suunatud hammast, vahetuvad regulaarselt ja neil on oluline abistav roll lämmatatud saaklooma alla neelamisel, mürki neist hammastest teadlastel eraldada pole õnnestunud.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loetakse, et anakondad armastavad elada valdavalt veerikastes looduslikes piirkondades. Anakondadel ei ole välja arenenud mürgihambaid ja toidu hankimiseks tuleb neil saakloomad pigistamisvõttega kägistada (lämmatada). Tihti keerab ta end ümber pooleldi vees oleva puuoksa ja sukeldub kohe, kui märkab midagi häirivat või mõnda mööduvat saaklooma (närilist, kala, lindu, kilpkonna, noort kaimani, tiigerpüütonit). Arvatakse, et anakonda võib oma saaki tunde või päevi oodata aga põhjuseid pole siiani õnnestunud tuvastada.[16] Anakonda haarab saaklooma rahulikult oma haardesse keerudesse ja lämmatab ta. Ühe toidukorra ajal võib ta alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.[17] Kirjanduslikes allikates mainitakse, et värskelt einestanud anakonda suu võib lehata hirmuäratavalt[18] ja et anakondad justkui sööksid inimesi. Uurijate väitel on anakonda võimeline inimese lämmatama, sarnaselt teistele loomadele, aga täiskasvanud inimese allaneelamisel võib takistuseks saada õlapiirkond.[19]

Paaritumine ja tiinus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suguküpseks ja paaritumisvõimeliseks loetakse anakondasid, nii emaseid kui isaseid, umbes 3–4 aastaselt.[11] Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. Anakondadel on levinuimaks seksuaalse käitumise vormiks polüandria. Anakondade paaritumisel võivad ühe vastuvõtliku emase ümber koguneda üsna mitmed aktiivsed isased (12) anakondad moodustades "paaritumiskuhja" (inglise keeles breeding ball) ja võideldes paaritumisõiguse üle mitu nädalat.[20] Tiinus kestab 6–7 kuud ja loetakse, et selle aja jooksul anakondad toitu ei ihalda.[21] Poegi, kellede arv ning mõõtmed varieeruvad ka liigiti, nii võivad Eunectes deschauenseei pojad (3–26 poega) sündida 32 kuni 60 sentimeetri pikkusena ja hiidanakonda pojad 40 kuni 95 sm pikkustena.[22] Noori anakondasid on väga raske kunstlikes tingimustes sööma meelitada.

Poegimine ja pojad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anakondad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Emased toovad ilmale, olenevalt liigist, keskmiselt 12–80 poega.[23] Vastsündinud anakondad on üsna kohe peale sündi iseseisvad loomtoidulised indiviidid, kes toituvad kaladest ja teistest vees elavatest selgroogsetest.[24][16]

Ohud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimaks ohuks anakondadele loetakse vihmametsade hävitamist ning ka inimesi, kes neid (erinevatel motiividel) kütivad.

Looduslikud vaenlased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesel eluaastal võivad noored anakondad langeda teiste loomade saagiks. Täiskasvanud anakondad ei karda ühtegi kiskjat, isegi mitte võimsat kaimanit ega jaaguari.

Kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amazonase indiaanlased nimetavad anakondat metsa vaimuks, nad austavad ja kardavad teda;

Taruma indiaanlased on väitnud, et põlvnevad anakondast.[9]

1749 teatas George Cumberland, et orjad Tobagos sõid hiidanakondasid.[8]

Anakondasid peetakse loomaaedades, nende ettearvamatule käitumisele ja närbile toitumisele vaatamata, kõikjal maailmas ja neid külastavad, kohapeal terraariumites, igal aastal paljud inimesed.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. "Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference", vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume). (inglise keeles)
  2. Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 67, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978 9949 410 59 0
  3. Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 67, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978 9949 410 59 0
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Eunectes. ITIS.
  5. Dirksen, L., 2002. Anakondas. Münster: Natur und Tier Verlag.
  6. 6,0 6,1 6,2 Eunectes deschauenseei. The Reptile Database. Vaadatud 31.08.2013 (inglise keeles).
  7. Hoffstetter, R., and J. C. Rage. 1977. Le gisement de vertebres miocenes de La Venta (Colombie) et sa faune de serpents. Annales de Paleontologie (Vertebres) 63:161–190.
  8. 8,0 8,1 Boos 2001: 11.
  9. 9,0 9,1 Maurice Burton, Robert Burton. International Wildlife Encyclopedia, 3 ed, lk 44, 2002, Marshall Cavendish Corporation. Google'i raamat
  10. Weber 2003: 6.
  11. 11,0 11,1 11,2 Eunectes murinus ADW: Vaadatud 02.09.2013 (inglise keeles).
  12. O'Shea 2007: 54–57.
  13. George 2002: 13.
  14. Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 67, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978 9949 410 59 0
  15. 15,0 15,1 George 2002: 10.
  16. 16,0 16,1 Weber 2003: 12.
  17. Frequently Asked Questions. Jesus Rivas. Vaadatud 30.07.2012.
  18. O'Shea 2007: 25.
  19. O'Shea 2007.
  20. Boos 2001: 71.
  21. Weber 2003: 18.
  22. Boos 2001: 70.
  23. Green Anaconda. New England Aquarium. Vaadatud 31.08.2013 (inglise keeles).
  24. Boos 2001: 67.

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]