Kloaak

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib zooloogia mõistest; embrüoloogia mõiste kohta vaata artiklit Kloaak (embrüoloogia); jäätmekäitluse mõiste kohta vaata artiklit Kloaak (jäätmekäitlus)

Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Kloaak (embrüoloogia). Lisainfot artikli arutelust

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Kloaagi areng, anatoomia, asend, ja morfoloogia ning funktsioonid võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Kloaagi morfoloogia ja funktsioonid sõltuvad ka indiviidi vanusest ning aastaegadest.

Kloaak esineb roomajatel, lindudel[1] ja alamatel kaladel, kuid mitte pärisluukaladel[2].

Kloaagiks nimetatakse ka selgrootute ümarusside hõimkonna loomade tagaosas paiknevat avaust.[3]

Kaladel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kloaak puudub luukaladel ja sõõrsuudel, neil on pärak ning kuse-suguurge.[4]

Kõhrkalade kloaaki suubuvad seede- , kuse- ja suguteed.[5]

Kahepaiksetel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõikidel kahepaiksetel on kloaak. Emaste siugkonnaliste kloaak sarnaneb paljuski isaste siugkonnaliste omadega kuid on ka palju erinevusi.[6]

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõikidel roomajatel, nii sisalikel, krokodillidel, madudel ja kilpkonnadel on kloaak. Küll aga on elundil suured erinevused.

Kilpkonnadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpkonnadel kloaagil arvatakse lisaks tavapärasele multifunktsionaalsusele ka lisafunktsioon- neil toimivad kloaagis paiknevad õhukotid lisa-hingamiselundina. [7]

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel toimib kõhu pool, saba piirkonnas, paiknev kloaak elundina millesse suubuvad nii munajuhad, seemnejuhad kui ka kusejuhad. Kloaak jaguneb : roojasooleks, kusesooleks ja lõppsooleks.[8] Kloaak on mõlemal sugupoolel. Kumbki neer läheb üle kusejuhaks, mis suubuvad kloaaki. Isastel madudel toimib osa kloaagist väljapööratuna sugutuselundina- hemipeenisena. Paljudel madudel vastab elundi kuju emaste madude kloaagis paiknevatele vastavatele avaustele, kuid mõõtmed on suuremad. Viljastatud munad liiguvad munajuhasse ning väljutatakse kloaagi kaudu, samuti sünnivad vivipaarsete madudel maopojad kloaagi kaudu.

Kloaaginääre[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kloaaginääre

Lisaks rooja-, kuse- ja lõppsoole avaustele väljuvad kloaagi kaudu ka kloaaginäärmete eritised.

Veterinaaria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude kloaak on madude tervisliku seisundi määramisel veterinaaridele poolt oluliseks siseelundiks. Kloaagi kaudu eristatakse mao sugu, selle kaudu võetakse mitmeid proove laboratoorsete testide teostamiseks.

Lindudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lindude kloaaki avanevad nii seedekanal kui ka kuse- ning suguteed.

Lindude kloaagil eristatakse järgmisi kloaagilihaseid (mm.cloacae):

Kloaagi ringkurrud jagavad elundi kolmeks osaks:

  • roojasooleks (coprodeum)
  • kusesooleks (urodeum) - siia suubuvad kuse-ja suguteede juhad
  • lõppsooleks (proctodeum) -seinas paikneb kloaagipaun (Fabriciuse paun- lümfisüsteemi elund) ja näärmed. Osadel isaslindudel paikneb lõppsoole seinas ka sugutuselund. Isaslindudel kellel sugutuselund puudub (näiteks kukk) toimub paaritumine emas- ja isaslinnu kloaagi-välisavade kokkusurumise kaudu.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kloaak on paljude pärisimetajate loodetel valdavalt embrüonaalses arengujärgus esinev kuse-ja suguelundkonna elund.[9][10]

Ainupilulistel, nagu nokkloomad ja sipelgasiilid, esineb kloaak, millesse suubuvad munajuhad, seemnejuhad ja kusejuhad.

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kloaak (embrüoloogia)
Next.svg Pikemalt artiklis säilinud kloaak

Ka inimese lootel esineb paljude teadlaste meelest emakasisese arengu käigus kloaak. Kui aga lootel säilib kloaak ka peale kindlaksmääratud arenguetappe ja ka peale sündi siis loetakse kloaaki arenguanomaaliaks ning võidakse diagnoosiks panna säilinud kloaak.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. kloaak
  2. kloaak Kalapeedias
  3. [1],Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
  4. S. K. Sharma,Objective Zoology, 2.53, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
  5. [2], Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
  6. Susanne Kuehnel, Julia Herzen, Thomas Kleinteich, Felix Beckmann, Alexander Kupfer,The female cloaca of an oviparous caecilian amphibian (Gymnophiona): functional and seasonal aspects, Article first published online: 15 FEB 2011, DOI: 10.1111/j.1463-6395.2010.00499.x, © 2011 The Royal Swedish Academy of Sciences, Issue Acta Zoologica Acta Zoologica, Volume 93, Issue 2, pages 208–221, April 2012,Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
  7. Jean Elizabeth Ward, Turtles Too, lk 7, Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
  8. Scott J. Stahl,INTRODUCTION TO CLOACOSCOPY IN SNAKES, The North American Veterinary Conference — 2006, Veebiversioon (vaadatud 04.12.2013) (inglise keeles)
  9. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 437, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  10. "Meditsiinisõnastik" 349:2004.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]