Pullapää
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Pullapää on endine küla Läänemaal Ridala vallas. Asub mere ääres Haapsalust läänes, halduslikult osa Nõmme külast. Seal asub Pullapää neem ja pankkallas.
Külas on Pullapää Puhkekeskus ja 1895 avatud mälestusmärk tsaar Aleksander III-le, kes Pullapää rannas sageli koos perega puhkas.
Küla järgi sai nime Pullapää kriis.
Pullapääl asuv prügila suleti 1. jaanuaril 2007.[1]
Sisukord |
Ajaloost ja loodusest[muuda]
Kohta on esmakordselt mainitud 1391. aastal nimega Pulenpe ja räägitud kui rootslaste asualast.
Omapärane on Pullapää kõrge paelava loodus. Kevadeti võib liigirikka taimestikuga loopealsetel näha õitsemas ohtralt käpalisi.
Paarisaja meetri kaugusel Pullapää poolsaare rannast asub umbes 200 m pikkune ja 4 m kõrgune alamsiluri kivististerikas Juuru lademe Tammsalu kihistu. Oma murdunud servadega on ta Eesti pankrannikutest üks ainulaadsemaid. Veel 1960. aastate algul korraldati sinna igal kevadel kooliekskursioone.
Astangu all kasvab haruldane loomännik.
Kunagi asus antud paikkonnas ka Nõmme küla. Nõukogude perioodil muudeti see militaarseks piirkonnaks – rajati raketibaas, ehitati sõjaväelinnak ja paigaldati radarid. Eiglast otse Pullapääle ehitatud tee sai nimeks Prospekt Mira (Rahu tee). Praeguseni võib uudistada raketihoidlat Pullapää astangu vahetus läheduses, mis oli ette nähtud maa-õhk tüüpi rakettide hoidmiseks.
Pullapää neem on olnud sajandeid Haapsalu suvitajate väljasõidukoht. Siin käisid ka Haapsalus suvitanud Vene tsaarid, nagu näiteks Aleksander III, kes olevat koguni ise lõkkes kartuleid küpsetanud.
Peale tsaari surma 1894. aastal püstitati Pullapääle tema kunagist külaskäiku meenutav mälestussammas. 1896. aastal valminud Vasalemma marmorist sammast kroonisid kolm kuldset sibulkuplit, esikülje nišis metallreljeefil võis näha tsaari lõkke ääres. 1917. aasta revolutsiooni käigus sai sammas kõvasti kahjustada.
Vaata ka[muuda]
Viited[muuda]
- ↑ "Läänemaa on aasta algusest prügilata" Postimees, 5. jaanuar 2007
Kasutatud kirjandus[muuda]
- Blomqvist, M. Svenska ortnamn i Estland. 2000
- Läänemaa mõisad, Tänapäev, 2007. Koostanud Valdo Praust
- Läänemaa väärtuslikud maastikud. Lääne maavalitsus, Haapsalu, 2006. Tekstid koostanud Tõnis Padu
- Viirand, Tiiu. Eestimaa ranniku teejuht. Kunst, 2006.