Sumatra

Allikas: Vikipeedia
Sumatra
Sumatra reljeef
Sumatra reljeef
Saarestik Suured Sunda saared
Koordinaadid 0° N, 102° Ekoordinaadid: 0° N, 102° E
Pindala 480 100 km²
Pikkus 1700 km
Laius 370 km
Kõrgeim koht Kerinci mägi (3800 m)
Elanikke 47 006 000 (2010)
97,9 in/km²
Keskus Medan
SumatraLocation.png

Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas.

Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loode–kagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt.

Sumatrast edelasse jääb India ookean, põhja selle osa Andamani meri ning itta ja kagusse Vaiksesse ookeani kuuluvad Natuna meri ja Jaava meri. Saarest põhjas paiknevast Malaka poolsaarest lahutab Sumatrat Malaka väin, kirdes olevaist Lingga saartest Berhala väin, idas olevast Bangka saarest Bangka väin, kagus olevast Jaava saarest Sunda väin ja edelas olevatest Mentawai saartest Mentawai väin.[1]

Sumatra rannikul asub palju saari. Temast kirdesse jäävad Rupat, Bengkalis, Padang, Rangsang, Karimun Besal, Mendol, Kundur, Riau saared ja Lingga saared, itta jääb Bangka, kakku Jaava, Krakatau ja Panaitan, edelasse Enggano, Mega Teluk, Mentawai saared, Batu saared, Pini, Nias, Musala, Banyaki saared, Babi, Simeulue ja Kookossaared ning loodesse Breueh, Weh ja Suur-Nicobar. Kõik nimetatud saared peale Suur-Nicobari kuuluvad Indoneesiale. Üldiselt on need saared asustatud.[2]

Sumatra saar kuulub Indoneesiale. Seal asub kaheksa provintsi: Acehi, Põhja-Sumatra, Riau, Lääne-Sumatra, Jambi, Lõuna-Sumatra, Bengkulu ja Lampungi provints. Nimest hoolimata ei ole Põhja-Sumatra neist kõige põhjapoolsem (seda on Aceh), Lääne-Sumatra kõige läänepoolsem (seda on Aceh ja Põhja-Sumatra) ega Lõuna-Sumatra kõige lõunapoolsem (seda on Lampung ja Bengkulu).[1]

Suurem osa Sumatrast on tihedasti asustatud, kuigi leidub ka ürgmetsi ja soid. Sumatral elab 2010. aasta hinnangu põhjal üle 50 miljoni inimese ja ta on maailmas rahvaarvult 6. saar. Miljonilinnu on kaks: Põhja-Sumatra provintsi keskus Medan ja Lõuna-Sumatra provintsi keskus Palembang. Pool miljonit elanikku on kolmes linnas: Lääne-Sumatra provintsi keskuses Padangis, Lampungi provintsi keskuses Bandar Lampungis ja Riau provintsi keskuses Pekanbarus. Enam kui 100 000 elanikuga asulaid on 23.[1] Suuremad rahvad on atšehid, batakid, minangkabaud ja malailased.

Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Sumatra kõrgeimad tipud on loodest kagu poole lugedes Abong Abong (2985 m), Leuser (3404 m), Bandahara (3012 m), Tampulonanjing (2009 m), Talakmau (2912 m), Marapi (2891 m), Kerinci (3800 m), Masurai (2935 m), Dempo (3159 m) ja Tebak (2115 m).[1]

Suure sademete hulga tõttu on Sumatral palju jõgesid. Jõed algavad üldiselt saare edelaservas mägedest ja kulgevad kirdesse. Suurimad jõed on Barumun, Rokan, Siak, Kampal, Indragiri, Hari ja Musi.[1]

Sumatra suurim järv on Toba järv.[1] Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 69–77 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus. Õhku paiskus 2800 km³ tahket ainet ja seda peetakse viimase 2 miljoni aasta jooksul kõige suurem Maal toimunud vulkaanipurskeks. Ühtlasi on Toba maailma suurim vulkaanilise tekkega järv.

Viimase 35 aasta jooksul on Sumatra kaotanud 48% oma troopilisest vihmametsast. Selle kõige olulisem põhjus on paberi- ja tselluloosiettevõtete korraldatav ebaseaduslik metsaraie.

Sumatral elab 201 liiki imetajaid ja 580 liiki linde. Paljud neist on elukeskkonna kadumise tagajärjel sattunud väljasuremise piirile, näiteks sumatra ninasarvik ja sumatra orangutan.

Taimedest on omapärased maailma kõige suurema (kuni meetrise läbimõõduga) õiega taim rafleesia ja kõige kõrgema, õiepõhjast tõlvikuotsani üle 3 meetri pikkuse hargnemata õisikuga Amorphophallus titanum.

Esimesed inimesed saabusid Sumatrale umbes 500 eKr. Taivanist lähtunud austroneeslaste väljarände käigus. 5. sajandil tekkis Lõuna-Sumatrale Kantoli riik. Hiljem asusid Sumatral Srivijaya impeerium, mis oli budistlik riik ja aitas 7.9. sajandil budistlikku kultuuri kaugemale itta levitada, ning veel hiljem Samudra kuningriik, mis 13. sajandil võttis vastu islami. Samudrale järgnes Acehi sultanaat, mille Holland suutis alistada alles 18731903 peetud Acehi sõjas. Alates 1945 kuulub Sumatra iseseisva Indoneesia koosseisu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Suur maailma atlas, lk 92.
  2. Suur maailma atlas, lk 92, 94.