Gustave Doré

Allikas: Vikipeedia
Gustave Doré
Sünniaeg 6. jaanuar 1832
Strasbourg
Surmaaeg 23. jaanuar 1883 (51-aastaselt)
Pariis
Matmispaik Père-Lachaise'i kalmistu
Amet maalikunstnik, illustreerija, graafik, graafik, skulptor
Stiil Figuur, karikatuur, portree
Autasud Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser
Autogramm

Paul Gustave Doré (6. jaanuar 1832 Strasbourg23. jaanuar 1883 Pariis) oli prantsuse graafik ja maalikunstnik. Ta oli üks produktiivsemaid ja edukamaid raamatukunstnikke 19. sajandi lõpust, kelle elav ja omapärane fantaasia lõi laialdasi unenäolisi stseene, mida romantilised akadeemikud laialdaselt jäljendasid.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Doré sündis 6. jaanuaril 1832. Viieaastaselt oli ta "imelapsest kunstnik", luues joonistusi, mis olid tema vanuse kohta küpsed. Seitse aastat hiljem hakkas ta ka kivi raiuma ja skulptuure tegema. Noorena oli Doré innukas kunstnik ja teenis elatist Pariisis raamatute ja Journal pour Rire illustreerijana, avaldades esimesed joonistused 15-aastaselt. Tema noor vanus ja suur talent tõid palju tähelepanu, mis omakorda tõi kaasa ajaleheartikleid ja ajakirjade kirjutisi "lapsillustraatori" kohta ning suurendas veelgi huvi kunstniku vastu. Tema hilisem kuulsus põhines tema puidugravüürist raamatuillustratsioonidel. Võttes palgale üle 40 töötaja, lõi ta üle 90 illustreeritud raamatu.

Pärast ema surma, kellega ta terve elu lähedane oli ning kellega ta ka pärast isa surma koos elas, suri ka tema Pariisis 23. jaanuaril 1883, pärast lühikest haigust, viiekümneaastaselt. Surres oli ta teeninud üle 2 miljoni dollari, elades jõukat elu. Ehkki ta oli iseõppinud kunstnik, kes ei kasutanud kunagi elusmudeleid ega osanud loodusest visandada, peetakse tema töid kogu graveerimiskunsti maailmas üheks olulisemaks.

Doré surivoodil

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Illustraatorina lõi Doré gravüüre nt Balzaci, Rabelais'i, Miltoni, Dante, Edgar Allen Poe ja Lord Byroni raamatute jaoks. Talle anti ülesandeks illustreerida ingliskeelset Piiblit, mis oli äärmiselt populaarne ja võimaldas tal luua oma, Doré galerii.

  • Püha Venemaa. Odamees, 1923 nr. 2, lk. 74–76 [1] – 1924, nr. 3, lk. 87–88 [2] (9 osa).
  • Jumala Püha Sõna. Suur Piibel. Välja antud eestikeelse piibli 200 aasta juubeli tähistamiseks. Sisaldab Wana ja Uue Testamendi ning Apokriiwa raamatud. Kaunististena 226 gravüüri G. Dorè'lt ja värvipilte teistelt suurmeistritelt. Keeleliseks aluseks eestikeelse piibli 15. trükk. [Redigeerinud J. V. Veski, U. Masing, H. Põld; esi- ja tiitellehtede ning algustähtede joonised: R. Kivit; eessõna: H. B. Rahamägi]. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938-1940

Loomingu näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Gustave Doré | Romanticism, Engravings, Woodcuts | Britannica". www.britannica.com (inglise). 24. september 2023. Vaadatud 26. oktoobril 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]