Jaakobus (Sebedeuse poeg)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaakobus Sebedeuse poeg Guido Reni maalil

Jaakobus (surnud 44 pKr) oli üks Jeesus Kristuse kaheteistkümnest apostlist uues testamendis. Teda on nimetatud ka Suuremaks Jaakobuseks (vastandina teisele apostel Jaakobusele, kes oli Alfeuse poeg).

Tema mälestuspäev katoliku kiriku kalendris on 25. juuli, Eesti rahvakalendri jaagupipäev. Jaakobus Sebedeuse poeg on ka Itaalias asuva Bellagio linnakese ja kommuuni kaitsepühak.

Uues testamendis[muuda | muuda lähteteksti]

Jaakobus ja tema noorem vend Johannes olid Galilea kaluri Sebedeuse pojad, keda Jeesus kaasas oma jüngriteks.[1] Koos oma venna ja apostel Peetrusega kuulusid nad Jeesuse siseringi ning nende juuresolekul toimus viimase kirgastamine ja Jairuse tütre surnust ülestõus.[2] Jaakobus sai võrreldes oma vennaga Jeesuselt vähem tunnustust, kuid põhjuseks ei olnud mitte vähene pühendumus vaid enneaegne surm.[3] Nimelt oli ta esimene apostlist märter, kes hukati Herodes Agrippa I tagakiusude ajal.[4]

Johannesel ja Jaakobusel oli sarnane loomus, mistõttu kui Jeesus saatis oma jüngreid paarikaupa, saadeti nad koos Jumala Kuningriiki kuulutama.[3] Jeesus pani vendadele hüüdnime Boanerges ehk kõuepojad nende järsu temperamendi järgi.[4] Jeesus noomis neid, kui nad nõudsid Jumala tuld ühele Samaaria külale, mis keeldus Jeruusalemma poole teel olevat Jeesust võõrustamast. Vennad (või nende ema) taotlesid Jeesuselt kohta tema kõrval, kui Jumala riik saabub maale, mis tekitas kadedust teiste jüngrite hulgas. Jeesus väitis vastu, et neile saab osaks sama saatus, mis nende Isandalegi. See kuulutus sai teoks, kui mõlemad vennad surid märtrisurma.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Lightfoot, J. B. "James" (1994). J. D. Douglas (toim). New Bible Dictionary (2nd Edition trükk). Leicester: InterVarsity Press. Lk 549-550; 549.
  2. Shuler, P. L. "James, The Letters of" (1985). Paul J. Achtemeier (toim). Harper's Bible Dictionary. San Francisco: Harper & Row. Lk 446-447; 446.
  3. 3,0 3,1 Seitz, O. J. S. "James" (1963). James Hastings (toim). Dictionary of the Bible. New York: Charles Scribner's Sons. Lk 456-457; 456.
  4. 4,0 4,1 Wilkins, M.J. "Disciples" (1992). Joel B. Green, Scot McKnight (toim). Dictionary of Jesus and the Gospel. Leicester: InterVarsity Press. Lk 176-182; 179.