Gail

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gail
Gaili jõgi Dellachi lähedal
Gaili jõgi Dellachi lähedal
Lähe Obertilliach, Ida-Tirool
Suubub Drava jõgi Villachi lähedal
46° 36′ 23″ N, 13° 53′ 14″ E
Valgla maad Austria
Valgla pindala 1413,9 km²
Pikkus 121,9 km

Gail (sloveeni: Zilja, itaalia: Zeglia) on jõgi Lõuna-Austrias, Drava suurim parempoolne lisajõgi.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Gail arenes vanaülemsaksa keelsest sõnast Gîla, mis omakorda tekkis vormist *Gīla (mis oli ka sloveenikeelse nime Zilja allikas). Tõenäoliselt on see nimi substraadi päritolu, Rooma-eelsest ajast piirkonnas. Arvatakse, et see nimi pärineb Rooma-eelsest sõnast *gai̯li̯a (indoeuroopa tüvi *gʰoi̯lo-), tähendusega 'vahutav (vesi), võimas'. 1090. aasta dokumendis on jõgi dokumenteeritud kui Gila. Sloveenikeelset nime Zilja tsiteeritakse ka seetõttu, et Gaili alumine org on Kärnteni sloveenide traditsiooniline asuala ja eristuva Gaili oru murde keelepiirkond.

Kulg[muuda | muuda lähteteksti]

Jõe lähe asub Kartitschi sadulast ja Pusteri orust idas Tirooli Obertilliachi vallas. See voolab läänest itta läbi Lõuna-Lubjakivialpide, Gailtali Alpide (põhjas) ja Karni Alpide (lõunas) vahelt. Jõgi jõuab Kärnteni liidumaale Lesachtalis ja voolab Kötschach-Mauthenist alla järskude nõlvadega laiemasse Gaili orgu (Gailtal) paralleelselt Itaalia ja Sloveenia piiridega. Slizza (Gailitz) lisajõega Arnoldsteinis ühinemise järel suubub Gail Lääne-Karawankide mäestiku all Maria Gaili küla (Villachi linna osa) lähedal Drava jõkke.

Dobratschi kalju Gaili oru kohal

Pärast 1348. aasta Friuli maavärinat mattus jõe kulg Villachi lähedal suure maalihke alla, põhjustades ulatusliku üleujutuse. 10 km pikkune kivilaviini piirkond (Schütt) on Dobratschi mäe järskudel nõlvadel Arnoldsteinist põhjas endiselt märgatav.

Kui jõe ülemjooksu kulg on säilitanud suuresti oma loodusliku oleku, on rannalindude nagu vihitaja, vesipapp ja jõgivästrik elupaik, siis suuri Gaili alumise oru osi on alates 1870. aastatest järk-järgult reguleeritud. Viimasel ajal on mõned lõigud taastatud. Täna ulatub forellivöönd kuni Hermagorini 17 liigiga, nende seas harilik pardkala, harilik kõhrsuu ja haruldane suffia.

Lisajõed[muuda | muuda lähteteksti]

Jõe kulg Sankt Stefani lähedal
Gaili alumine org (Süd Autobahn) Villachi lähedal

Omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]