Gailtali Alpid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gailtali Alpide asukoht
Große Sandspitze, mäestiku kõrgeim tipp

Gailtali Alpid (saksa: Gailtaler Alpen või Drauzug) on mäestik Lõuna-Lubjakivialpides Austrias. See kerkib Drava (Drau) jõe ja Gailitali (Edela-Kärnten) vahel ning läbi Ida-Tirooli lõunaosa. Selle läänerühma, mida kutsutakse "Lienzi Dolomiitideks" (Lienzer Dolomiten), loetakse mõnikord selle mäestiku osaks ja mõnikord vaadeldakse seda eraldi.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsiooni (AVE) järgi jagunevad Gailtali Alpid (nr. 56) Drauzugi ja Lienzi Dolomiitide alamrühmadeks, samas kui üldkeeles kehtib katusmõiste Drauzug vastupidi kogu Lubjakivialpide mäestikule Drava ja Gaili jõe vahel, sealhulgas Gailtali Alpid ja Lienzi Dolomiidid. Eduard Suessi ja Leopold Koberi järgi tähistasid Drauzug või Drau-Save-Zug traditsioonilises geograafias kogu Lõuna-Lubjakivialpide mäestikku, mis ulatub piki Drava jõge Lienzi Dolomiitidest läänes kuni Karawankideni idas.

Laiast Drava orust lõunas paiknevad Gailtali Alpid loetakse orograafiliselt Lõuna-Lubjakivialpide osaks. Kuid nad kerkivad Periadriaatilisest murrangust põhja pool ja seetõttu ei kuulu geoloogiliselt Lõuna-Alpide mägede hulka. Oma orogeneesi osas esindavad nad lubjakivikatete jäänuseid, mis olid üle Kesk-Ida-Alpide põhja poole liikunud, moodustades Põhja-Lubjakivialpid.

Vaatamata oma nimele ei koosne Lienzi Dolomiidid dolokivist, ehki järsk konarlik karstitopograafia sarnaneb Lõuna-Alpide dolokivimitega. Põhjapoolne Latschuri rühm koos Goldecki mäega Spittal an der Drau lähedal ei koosne lubjakivist, vaid on kristalliline aluskorramassiiv.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Reißkofel

100 km pikk mäestik, mis läänes kitseneb, laiub Gaili (lõunas) ja Drava (põhjas) vahel. Gailtali Alpide ja Goldecki mäe vahelises nõos asub kõrgusel 930 m Weißensee järv, kõrgeim suplusjärv Austrias.

Naabermäestikud[muuda | muuda lähteteksti]

AVE klassifikatsiooni järgi on külgnevad mäestikud:

Alljaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Gailtali Alpid võib jagada viieks ida-läänesuunaliseks massiiviks, mis on eraldatud orvandite ja Weissensee pikisuunalise oruga:

Lienzi Dolomiidid ja Lienz
  • Lienzi Dolomiidid, mis ulatuvad u 40 km Kartitschi sadula mäekurust (Sillianist idas) Gailbergi sadulani Oberdrauburgi lähedal (kõrgemad tipud: Große Sandspitze (2770 m), Spitzkofel (2718 m), mõlemad Lienzist lõunas, Gamswiesenspitze (2486 m) ja Lumkofel (2287 m))
  • Drauzug või päris Gailtali Alpid, mis ulatuvad u 65 km Gailbergi sadulast Drava ja Gaili ühinemiskohani Villachi lähedal:
    • Reißkofeli rühm, Gailbergi ja Kreuzbergi sadulate vahel Greifenburgist lõunas (Reißkofel (2371 m), Jaukeni massiiv, kus kõrgeim tipp on Torkofel (2275 m), Spitzkofel (2223 m) ja Sattelnock (2033 m))
    • Latschuri rühm, Weissensee ja Drava looke vahel Sachsenburgi lähedal (Latschur, 2236 m)
    • Spitzegeli rühm, Weißenseest kagus Kreuzbergi sadula ja Bleiberg Grabeni vahel (Spitzegel, 2119 m)
    • Dobratsch või Villach Alp (2166 m), Gailtali Alpide idapoolsed eelmäed koos Schütti looduskaitsealaga.