Laatre–Viljandi raudtee
| Laatre (Mõisaküla) - Viljandi raudtee | |
|---|---|
 Mõisaküla-Viljandi harutee Valga–Ruhja–Pärnu raudtee | |
| Üldist | |
| Seis | Üles võetud |
| Asukoht | Eesti |
| Alg- ja lõpp-punkt |
Mõisaküla (algul nimega Laatre) Viljandi |
| Opereerimine | |
| Avati | 1. augustil 1897 |
| Suleti | 1973 [1] |
| Tehniline | |
| Liini pikkus | 45,8 km |
| Rööpmelaius | kitsarööpmeline 750mm |
| Elektrifitseeritud | Ei |
Laatre–Viljandi raudtee ehk Mõisaküla–Viljandi raudtee ehk nn Mulgi raudtee oli kitsarööpmeline haruraudtee pikkusega 45,8 km. See ehitati samal ajal Valga–Ruhja–Pärnu raudteega ja avati 1897. aastal.
Raudtee ehitus ja ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Raudtee rajati Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haruteena, selle ehitustööd algasid nagu peateelgi aastal 1895. Suuremahuliste mullatööde tõttu avati see aga aasta hiljem. Ehitustööde käigus lõhuti ka Sinialliku linnamägi.[2]
Keskmiselt maksis ehitus 13 000 rubla versta kohta.
Aastal 1898 alustati uue raudtee ehitamist Viljandi ja Tallinna vahele. Uue tee valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee, sellal kui Mõisaküla ja Valga vaheline lõik kujunes nüüd haruteeks.[3]
Peale Eesti iseseisvumist 1918. aastal jäi Mõisaküla–Viljandi raudtee Eesti Vabariigi territooriumile koos Pärnu–Mõisaküla raudteelõiguga Valga–Ruhja–Pärnu raudteest. Need kaks lõiku koos said nimeks Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee.
Raudteelõik suleti seoses Tallinna–Viljandi raudteeliini laiarööpmeliseks ehitamisega ja võeti üles 1973. aastal. Viimane reisirong liinil Mõisaküla—Viljandi—Mõisaküla sõitis raudteel 3. juunil 1973.[4]
Jaamad
[muuda | muuda lähteteksti]Jaamahooned valmisid peamiselt 1898. aastal. Sõlmjaam Laatre küla juures ehk Mõisaküla raudteejaam ehitati parun von Stackelbergi kingitud soisele alale, mis täideti pinnasega. Aastal 1900 valmisid töökojad ja raudteejaama ümber tekkinud asula nimetati ümber Mõisakülaks.[5]
Raudteelõigul olid järgmised peatused:
- Mõisaküla raudteejaam (sõlmjaam, ühendus Valga–Ruhja–Pärnu raudteega)
- Laatre raudteejaam (pooljaam, avati 1926. aastal Laatre küla juures)
- Abja raudteejaam (endine küla tänase Abja-Paluoja linna territooriumil)
- Halliste raudteejaam (Halliste kihelkonna keskus)
- Kaarli raudteejaam (1930. aastatel nimetati varasem Õisu jaam ümber Kaarli jaamaks ja tehti Õisu küla juurde uus raudteepeatus)[6]
- Õisu raudteepeatus
- Loodi raudteejaam (pooljaam)
- Sinialliku raudteejaam (pooljaam)
- Viljandi raudteejaam (aastal 1901 valmis pikenduseks Tallinna–Viljandi raudteeliin)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ MÕISAKÜLA - VILJANDI; Eesti Raudteeajaloo Selts
- ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 23-25
- ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 26
- ↑ Viimane «mulgi ekspress“; Tee Kommunismile : EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja, nr. 69, 12. juuni 1973 (DIGAR)
- ↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 11
- ↑ Eesti kitsarööpmelised raudteed: Õisu (praegune Kaarli)