Viljandi maavalitsus
 Algne Eesti Panga Viljandi osakonna ja Viljandi maavalitsuse hoone, 2021 | |
| Asutatud | 1917 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 2018 |
| Tüüp | kohalik omavalitsusasutus |
| Peakorter | Viljandi |
| Asukoht | Vabaduse plats 2, Viljandi |
| Tegevuspiirkond | Viljandi maakond |
| Juhtkond | Viljandi maavanem |
| Emaorganisatsioon | Vabariigi valitsus |
Viljandi maavalitsus oli Viljandi maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Viljandis endises Eesti Panga Viljandi osakonna hoones aadressil Vabaduse plats 2.
Maavalitsuste tegevus lõpetati Eestis 1. jaanuaril 2018.[1] Viimane Viljandi maavanem oli Erich Palm.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Eestimaa kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1941 |
| Tüüp | Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus |
| Peakorter | Viljandi |
| Asukoht |
Pikk tänav 3[3], Viljandi |
| Tegevuspiirkond | Viljandi maakond |
| Viljandi maakonnavalitsuse esimees |
Leo Sepp ajutine Peeter Puusep Martin Tibar |
| Viljandi ajutise maavalitsuse esimees |
Johan Oja[4] |
| Viljandi maavanem | vt. Viljandi maavanemate loend |
| Peaorgan |
Viljandi maakonnanõukogu Viljandi maavolikogu |
Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine[5].
Viljandi esimese maanõukogu valimised toimusid Viljandimaa valdade valijameeste poolt 24. ja 25. juulil 1917. aastal. Viljandimaa valdade hulka kuulus siis ka suur osa hilisema Valgamaa valdadest.
1917. aastal valiti Viljandi maavalitsuse esimeseks esimeheks Leo Sepp, tema abiks Jakob Meerits ja Jaan Kutt ning sekretäriks Andres Loorits[6].
27. oktoobril 1917 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juurde asutatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestis ja kubermangu komissariks määrati Viktor Kingissepp, kes andis kõigile sõja-revolutsioonilistele komiteedele käsu võimu üle võtta. Viljandis võtsid täidesaatva komitee esindajad Ella Pöögelmann, August Koffer ja Peeter Puis 1. novembril 1917. a. Ajutise Valitsuse Viljandi maakonna komissari kantselei ja asjaajamise üle ja 4. novembril kuulutas kohalik sõja-revolutstoonikomitee end ainsamaks kõrgemaks võimuks Viljandi linnas ja maakonnas. Maakonna komissarideks valiti August Koffer ja Ella Pöögelmann.
1917. aasta 28. novembril üldisel Viljandi maakonna tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogu koosolekul võeti vastu otsus, tunnistada Viljandi maakonna nõukogu kontrrevolutsiooniliseks ja viibimata laiali ajada. Samal koosolekul moodustati ka uus maakonnavalitsus, kes pidi vana asemele astuma. Uude maavalitsusse kutsuti endise maavalitsuse liige Jakob Meerits, endine maakonna komissari asjaajaja August Pihlap ja tuntud enamlased Jaan Vanakamar ja revolutsioonilise komitee esimees Johan Lombak.
Enne Saksa sõjavägede poolt Viljandi okupeerimist, kogunesid Viljandis 23. veebruaril ligi 10 maanõukogu liiget, kus ühel häälel valisid ajutise maanõukogu ja maavalitsuse esindajaks Henrik Treufeldti, asemikuks maanõukogu liige J. Välba ja tema abiks H. Tambergi, kuid Saksa võimud ei lubanud neil oma tegevust jätkata. 17. novembril 1918 peeti maanõukogu esimene koosolek peale Saksa okupatsiooni, kus täiendati maavalitsust ja Leo Sepa asemele, kes viibis välismaal, valiti maavalitsuse ajutiseks esimeheks Peeter Puusep. Asjaajamise ülevõtmine sakslastelt toimus 26. ja 27. novembril.
Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, ning tegutsesid ajutised maavalitsused. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru maakond. 1938. aastal valiti uued maavolikogud, ja maavolikogude valijateks oli vallavanemad ja kolmanda astme linnavanemad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud maakonnalinnade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: Harjumaal 18, Järvamaal 11, Läänemaal 14, Petserimaal 11, Pärnumaal 15, Saaremaal 11, Tartumaal 21, Valgamaal 11, Viljandimaal 12, Virumaal 22, Võrumaal 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse[7].
1924. aasta maakonnanõukogu valimistel 9. ja 10. detsembril said maakonnanõukogu liikmeteks: Töörahwa ühise wäerinna nimekirja nr. 1 järele: 1. Reesen, Johannes; Tallinnast. Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei ja Iseseiswa sotsialistliku töölispartei liidu nimekirja nr. 2 järele: 2. Wain, Jaan; Wõhmas. 3. Piiskar, Jaan; Tarwastus. 4. Maramaa, August; Wiljandis. Asunikkude, riigirentnikkude, wäikepõllupidajate ja tööerakonna ühise nimekirja nr. 3 järele: 6. Baars, Kaarel; Wiljandis. 6. Looriks, Aleksander; Wiljandis. Põllumeeste nimekirja nr. 6 järele: 7. Eigo, Jaan; Wana-Wõidus. 8. Oja, Johan; Loodis. 9. Ihloff, Tõnis; Taeweres. Põllumeeste nimekirja nr. 6 järele: 10. Loss, Nicolai; Pajusis. 11. Pahl, Jüri; Kõos. 12. Reial, Märt; Soosaares. Asunikkude, riigirentnikkude, wäikepõllupidajate ja tööerakonna ühise nimekirja nr. 7 järele: 13. Reiner, Hans; Olustweres. Asunikkude, riigirentnikkude, wäikepõllupidajate ja tööerakonna ühise nimekirja nr. 8 järele: 14. Jacobson, Jaan; Tarwastus. Põllumeeste nimekirja nr. 9 järele: 16. Neichmann, Johan[8]
8. märtsil 1940. aastal valisid Viljandimaa valdade vallavanemad Viljandi maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: Põltsamaalt E. Alles, Pajusist H. Kaalep, Kabalast A. Lepik, Taeverest H. Vaga, Karksist H. Kõiva, Rimmust P. Reiman, Raudnast Joh. Piir, Vastemõisast Aug. Stiim, Viljandi vallast J. Johandi, Võisikust L. Laar, Holstrest Ed. Aasnurm, Tuhalaanest Joh. Pärtma ja Mustla linna vanem Joh. Rekand. Peale selle valiti valla- ja linnavanemate esindajaks maavalitsuse juurde Viljandi vallavanem Johan Johandi[9].
Viljandi maavanem[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Viljandi maavanem
Pikemalt artiklis Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
- ↑ https://web.archive.org/web/20170514114825/http://viljandi.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)
- ↑ Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Viljandi maavalitsus, lk 157
- ↑ Wiljandi teated, Oma Maa, 30 aprill 1923
- ↑ Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused, Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused
- ↑ Viljandi maavalitsus pöörde ja heitluse aegadel, Sakala (1878-1940), nr. 136, 18 november 1938
- ↑ Valiti uusi maavolikogusid, Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938
- ↑ Wiljandi maakonnanõukogu liigete nimekiri., Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924
- ↑ Uued maavolikogud moodustati., Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940