Töörahva Ühine Väerind

Allikas: Vikipeedia
Töörahva Ühine Väerind
Asutatud 19201924
Peakorter Tallinn
Ideoloogia kommunism

Töörahva Ühine Väerind (TÜV) oli Eesti kommunistide legaalne variorganisatsioon aastatel 1920–1924.

Töörahva Ühine Väerind moodustati Eesti kommunistlike ja kommuniste pooldavate sotsiaaldemokraatlike poliitiliste erakondade ja ametiühinguorganisatsioonide (Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu, Maatööliste Ametiühingute Üleriiklik Liit jt.) poolt vastavalt Moskvas 1921, 22. juunist – 12. juulini peetud Kominterni III kongressi otsusele, mille kohaselt loobuti nõukogude võimu kehtestamiseks avalikust konfrontatsioonist demokraatlike riikide valitsustega ning valiti "võitlusviisiks" osalemine riikide poliitilises esindusorganites kasutades selleks legaalseid poliitilisi väljundeid.

1922. aasta jaanuaris avaldas EKP illegaalne keskus proklamatsiooni töölistele Töörahva Ühise Väerinna moodustamiseks.


TÜV I Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

I Riigikogu valimistel 27.-29. november 1920 sai TÜV 5 kohta Riigikogus.

Töörahva Ühise Väerinna saadikud I Riigikogus:

TÜV II Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

II Riigikogu valimistel 5-7. mai 1923 oli TÜV 10 nimekirja üle Eesti ja ta sai 10 kohta 100-st Riigikogus. Enim hääli saadi Tartumaalt. Peale TÜV riigivastaseks kuulutamist jaotati parlamendikohad teistele parteidele.

Algselt seati TÜV kandidaatideks: Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann ja Otto Rästas, kuid nende kandidaadid kuulutati nõuetele mittevastavateks, kuna nad olid Venemaa SFNV kodanikud.
TÜVi saadikud jaotusid Riigikogus 2 fraktsiooni: kommunistlike tööliste fraktsiooni (7) ja Eestimaa Töörahva Partei fraktsiooni (3).
Töörahva Ühise Väerinna saadikud II Riigikogus:

Töörahva Ühise Väerinna tegevuse lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

149 protsessil kuulutati Töörahva Ühine Väerind riigivastaseks relvastatud organisatsiooniks ja erakonna liikmed karistati parteisse kuuluvuse ja riigipöörde kavandamise eest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]