Puugipask

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Puugipask
Puugipask (Fuligo septica)
Puugipask (Fuligo septica)
Taksonoomia
Riik Amööbid Amoebozoa või Ainuraksed Protozoa
Hõimkond Limakud Myxomycota
Klass Limakud Myxomycetes
Selts Physarales
Sugukond Physaraceae
Perekond Fuligo
Liik Puugipask
Ladinakeelne nimetus
Fuligo septica
(L.) F.H. Wigg
Sünonüümid

Aethalium septicum

Puugipask (Fuligo septica) on limakute ehk limaseente tuntuim esindaja Eestis. Ta on maailma suurim limaseen, mille viljakeha võib kasvada üle 30 cm suureks. Tema viljakeha on padjakujuline. Värvuselt on puugipask oranžist tellispunaseni. Ta on praguneva pinnaga, seest täidetud tumepruuni tolmava eosmassiga.[1]

Teisendid[muuda | muuda lähteteksti]

Puugipasal on mitmeid teisendeid:[2]:

  • Fuligo septica var. candida
  • Fuligo septica var. flava
  • Fuligo septica var. rufa

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Hajusalt kõikjal Eestis, mõnel aastal kohati massiline.[3]

Leida võib puugipaska kasekändudel soistes kohtades, kõikjal Eestis. Paljunemisajal juulist septembrini ronib ta valguse kätte ning moodustab kuiva värvilise viljakeha, mis on täidetud eostega. Puugipask on mõnes mõttes  seent meenutav alglooma esindaja, kes elab oma elu varjatult, kellelegi kahju tegemata või kasu toomata.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Puugipasal, nagu ka teistel limaseentel, puudub seeneniidistik ja nende keha koosneb amööbisarnasest limasest massist, mida nimetatakse plasmoodiumiks ja mis roomab endale toitu otsides mööda kõdunevat puitu ringi.[4]

Puugipask rahvausundis[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvasuus tuntakse teda puugipasa, puugisita, harva nõiapasa, aga ka harvem lehmasita, koerajäti, kratisita, päärapasa, peerapasa ja muugasita nimetuse all.[1] Vanasti usuti, et puugipasa algul limased ja hiljem pulbristuvad moodustised on krattidest ehk puukidest maha jäänud. Neid seostati nõidusega ja arvati, et nad võivad mitmel moel halba põhjustada.[4]

Rahvasuu järgi võib puugipasa leidmisega palju halba juhtuda. Näiteks uskumus, et kui puugi või krati kõht vara (piima) vedades liiga täis saab, siis ta jätab endast maha jälje, puugipasa. Tavaliselt põletati see kohe ära, kartes tagajärjena puugikskäijal juhtuvat mingi õnnetus, näiteks tekkisid tal seedehäired vm. Teise suurema rühma puugipasa kohta moodustavad teated, mille kohaselt saadab nõid puugipasa ohvrile kahjutekitamiseks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Puugipask".
  2. NCBI Taxonomy database, Fuligo septica, veebiversioon (vaadatud 25. septembril 2017) inglise keeles
  3. Kastanje, V. 1995. Puugipask. Eesti Loodus 2: 48–49.
  4. 4,0 4,1 Rein Kuresoo, Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets (2001). Eesti elusloodus: Kodumaa looduse teejuht. Teine trükk. Tallinn: Varrak, 165. (ISBN 9985-3-1041-1)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]