Alari Kivisaar

Allikas: Vikipeedia
Alari Kivisaar
Alari Kivisaar 2011. aastal
Sündinud 16. jaanuar 1967 (57-aastane) Muuda Vikiandmetes
Tartu
Rahvus eestlane
Amet ajakirjanik
Hobi loodusfotograaf
Põhitöökoht raadio Sky Plus

Alari Kivisaar (sündinud 16. jaanuaril 1967 Tartus) on eesti ajakirjanik ja loodusfotograaf.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kivisaar on õppinud Tartu 12. Keskkoolis. Ta astus Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala õppima, kuid jättis ülikooli pooleli ja hakkas hoopis diskoriks.[1] Seejärel võeti ta kaheks aastaks ajateenistusse Nõukogude armees, mis möödus Venemaal ja Ukrainas.[2]

Töö meelelahutustööstuses[muuda | muuda lähteteksti]

Pärinud isalt muusikahuvi, hakkas ta diskodel kassette ja plaate mängitama juba kooliajal. Kivisaar töötas 17 aastat klubidiskorina.[3][4]

Raadiotööd alustas ta 1990. aastate alguses Tartu Raadios. 1999. aastast töötab raadiojaamas Sky Plus, kus juhib koos Kristjan Hirmo ja Maris Järvaga "Hommikuprogrammi".[2]

Televisioonis on ta juhtinud TV3 saateid "Meeletu maailm", "Naabrist parem", "Eesti otsib lemmiklaulu", "Võta või jäta", "Kõik mängus", "Elu veinimõisas", "Rahaauk" ja "Eesti parim pagar".

Muuhulgas on Kivisaar olnud ka plaadifirma OK Records üks juhte ning korraldanud kontserte ja festivale.[5][4]

Skandaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 2014 pälvis Alari Kivisaar meedias tähelepanu, kui tegi nalja Raadio Sky Plus hommikuprogrammis uudise üle, mille kohaselt Uganda naisjooksjate treener sportlasi vägistas: "Kui sa oled sportlane, siis on sinu jaoks sport number üks ja selle nimel oled sa valmis tegema mida iganes, ohverdama mida iganes ja see väike "tihi" pole nüüd küll mingi õudne häda." Kivisaare sõnavõtt tekitas meedias proteste, sh kogus juba esimese pärastlõuna jooksul sadu allkirju pöördumine raadiojaama juhtkonnale, milles leiti, et saatejuhi käitumine ja suhtumine alandab vägistamisohvreid ja õigustab kurjategijaid. Kivisaar pidas ka seejärel oma seisukohta õigustatuks: "Alati on keegi, kes ei saa huumorist aru. See on loomulik osa meie tööst."[6][7][8]

2020. aasta juunis algatas ülemaailmse liikumise Black Lives Matter eestikeelne kogukond petitsiooni, nõudmaks Alari Kivisaare vallandamist pärast 2. juuni eetrisõnavõttu USA-s toimuvatest massirahutustest, mis olid alanud mustanahalise George Floydi tapmise tõttu politseiaresti käigus.[9] Petitsiooni autorite väitel ütles Kivisaar raadio hommikusaates: "Ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub. Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi teeb."

Samas algatati vastupetitsioon Kivisaare hoidmiseks oma tööpostil Sky Medias.

Loodusfotograafia[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal hakkas Alari Kivisaar tegelema loodusfotograafiaga. Eelkõige köidab teda makrofotograafia, millega on võimalik jäädvustada putukaid. Eriti meeldib Kivisaarele pildistada liblikaid, kuid objektiivi ette jäävad näiteks ka maastikud, panoraamid, taimed ja linnud. Viimasel ajal on tema portfooliosse lisandunud ka stuudioprojektid.[10]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raamat "Minu fotohaigus ja selle tagajärjed" (2009)[11]
  • Raamat "Islandi lummuses ehk paranemise märke pole" (2010)[11]
  • Kalender "Loodushetked 2009"[11]

Mõlema raamatu teksti on kirja pannud Marii Karell.[11]

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on tunnistatud üheksal korral ajakirja Nädal küsitluse põhjal parimaks meesraadiohääleks. Tema juhitav Sky Plusi "Hommikuprogramm" on sama küsitluse põhjal valitud parimaks raadiosaateks kaheksal korral.[12] Ta on valitud kolmel korral Eesti Meelelahutusauhindade jagamisel aasta meesraadiohääleks.

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • BBC Wildlife Photographer of the Year 2011 (finaalis 3 fotot)[11]
  • The Epson International Pano Awards Photographer of the Year 2011 – Bronze Award[11]
  • The Epson International Pano Awards Photographer of the Year 2011 – Bronze Award[11]
  • The Epson International Pano Awards Photographer of the Year 2010 – Bronze Award[11]
  • The Epson International Pano Awards Photographer of the Year 2010 – Silver Award[11]
  • BBC Wildlife Photographer of the Year 2010 (finaalis 4 fotot) [11]
  • Fotokonkurss "Looduse Aasta Foto" 2009 – äramärgitud töö kategoorias "Maailma loodus"[11]
  • European Wild Wonders fotovõistlus 2009 – 2. koht[11]
  • Eesti Looduse fotovõistlus 2007 – 1. koht kategoorias "Aiataim"[11]
  • Eesti Looduse fotovõistlus 2007 – 1. koht kategoorias "Väike loom"[11]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kasvas üles Tartus, neljaliikmelises perekonnas, kuhu kuulusid lisaks Alarile isa Aim, ema Ene ja õde Anneli.

1990. aastal abiellus Alari Kivisaar Hillega. Peres on pojad Arle (sündinud 1989) ja Adrian Hanley (sündinud 2005) ning tütar Lakendra Amerii (sündinud 2009).[4][2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 11B meediablogi
  2. 2,0 2,1 2,2 "Raadio Sky Plus tegijad"
  3. Maria Karumets: "Alari Kivisaar: minu vana aja kasvatustarkused ajavad naise närvi" Õhtuleht, 17. november 2010
  4. 4,0 4,1 4,2 Nikon School – Koolitajad – Alari Kivisaar
  5. "Alari Kivisaar hakkab otsima "Eesti lemmiklaulu"" Õhtuleht, 25. veebruar 2009
  6. Liina Ristoja "Kodanikuprotest SkyPlusi hommikuse huumori vastu: nali Uganda jooksjate vägistamise pihta läks üle piiri!" Delfi, 17. aprill 2014
  7. "SkyPlusi hommikuprogrammis tehti vägistamisohvrite üle kohatuid nalju" Postimees, 17. aprill 2014
  8. Hille Hanso "Naljakas vägistamine?" ERR 26.04.2012
  9. Joa, Vahur (6. juuni 2020). "Alari Kivisaare vallandamiseks algatati petitsioon - allkirja on andnud üle viie tuhande inimese". kroonika.delfi.ee. Vaadatud 09.06.2020.
  10. "Maailm läbi Alari Kivisaare objektiivi"
  11. 11,00 11,01 11,02 11,03 11,04 11,05 11,06 11,07 11,08 11,09 11,10 11,11 11,12 11,13 11,14 11,15 11,16 11,17 "Alari Kivisaare koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2011. Vaadatud 2. oktoobril 2011.
  12. "Eestlaste lemmikud on endiselt Kivisaar, Reikop, Välba ja "Pealtnägija"" Publik.ee, 19. mai 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]