Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv17

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eelnev:
Arhiiv 16
Üldise arutelu
Arhiiv 17

23. jaanuar 2010
Järgnev:
Arhiiv 18

Järgmine juubel[muuda lähteteksti]

Oletan, et järgmiseks juubeliks oleks 75000. artikkel. Kas selline logo sobib või tuleb midagi muuta? Geonarva 1. august 2009, kell 17:31 (UTC)

Suurel pildil tundus see 75 000 selline, et ei pruugi hästi silma hakata. Väiksel pildil on hästi näha vast. avjoska 1. august 2009, kell 18:22 (UTC)
Äkki peaks tegema ühe variandi veel, kus 75 000 on kirjutatud suuremalt. Siis saaks vaadatata, kuidas parem paistab. Ivo 1. august 2009, kell 18:30 (UTC)
Minu arust logo on päris hea. Kui vaid õigel ajal letti panna.--Rünno 1. august 2009, kell 18:35 (UTC)

Logo teine variant. Geonarva 1. august 2009, kell 18:52 (UTC)

Päris hea. Paistab, et mida suurem, seda parem. Ivo 1. august 2009, kell 21:09 (UTC)
Jah, nõustun. --kanakukk 1. august 2009, kell 22:31 (UTC).
Suurem on parem küll. Äkki võiks katsetada ka erinevate fontidega, võib-olla oleks selgemate numbritega font kirjul taustal paremini loetav. --Epp 1. august 2009, kell 23:04 (UTC)

Kokkutuleku info[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Suvepäevad 2009.

Äkki paneks selle kokkutuleku teate kah lehe päisesse (nagu näiteks Norra-teemalisel võistlusel oli). Ivo 1. august 2009, kell 21:09 (UTC)

Võiks panna tõesti. --Epp 1. august 2009, kell 23:03 (UTC)
Kui ma oskaksin seda teha, siis oleks see kohe peale Ivo ideed üles ka läinud. Enne lihtsalt millegipärast ei tulnud selle peale. Ise aga ei oska. avjoska 1. august 2009, kell 23:44 (UTC)
Selleks peab muutma sõnumeid MediaWiki:Sitenotice, MediaWiki:Anonnotice (praegu tühjad). Esimene peaks olema sisseloginud kasutajatele ja teine anonüümsetele, kui ma ei eksi. --Jaan513 2. august 2009, kell 07:48 (UTC)
Mis kokkutulek? Kus kokkutulek? Millal on kokkutulek? suwa 2. august 2009, kell 06:21 (UTC)
Vikipeedia:Kokkusaamised--Rünno 2. august 2009, kell 06:25 (UTC)
Midagi nüüd tegin. palun parandage, kui midagi täpsustamist vajab. avjoska 2. august 2009, kell 09:55 (UTC)

Kas peaks ka Signposti teavitama? avjoska 4. august 2009, kell 06:27 (UTC)

Asi sai tänasesse Signposti üles: [1]. Lühike küll aga midagi ikka :) Ave Maria 11. august 2009, kell 17:30 (UTC)

Beta 2009[muuda lähteteksti]

Kujundus on üsna hea, isegi meeldiv. Suur samm edasi võrreledes praeguse askeetlikku versiooniga. Probleemiks on kiirus, eriti IE-d kasutades. FF-ga on kõik kombes, aga IE.--Rünno 8. august 2009, kell 16:46 (UTC)

Värvilahendus on ju mõneti parem, aga häirib see, et navigeerimistkast pole joonega eraldatud. --kanakukk 8. august 2009, kell 17:11 (UTC).
Tegelikult kipub tönkama ka Firefoxiga. Ja üsna häirivalt.--Rünno 9. august 2009, kell 14:21 (UTC)
Kui täna uuesti proovisin, siis "laggis" mul ka veidi (FF-i kasutaja), see-eest on nad värvilahendust paremaks muutnud (kuigi "privaatus", "tiitleandmed" jms võiks ka joonega kuidagi eraldatud olla. --kanakukk 9. august 2009, kell 15:05 (UTC).
Toores asi. Kirjutasin arvamuses ka selle kiiruse kohta. Loodan, et sellisel kujul ei käivitata.--Rünno 9. august 2009, kell 15:09 (UTC)
Ma ka proovisin lõpuks seda Betat ja ma ei mõista kuidas siit veel nii positiivsed arvamused tulevad. Mulle meeldib see küll nõndapalju, et kui ma peaks millalgi plaani võtma Vikipeediast puhkust pidada siis oleks hea sellist kujundust jm. kasutada – tekiks kohe hulga vähem kiusatust midagi redigeerida või üldse Vikit kasutada. No ikka üldse ei meeldi. Kuigi mõni päris hea idee on kah nagu näiteks viimase muutmise äranäitamine. Ivo 10. august 2009, kell 18:43 (UTC)
Ei-no. Nüüd märkasin, et seda näitab ka vanas versioonis, millal lehte viimati muudetud on (kuidas ma seda küll varem märganud pole?!). Ivo 10. august 2009, kell 19:18 (UTC)
Kujundus on minu meelest natuke ilusam, kuid see kastide puudumine häirib mind ka. Otsinguakent otsin ka pidevalt valest kohast aga see juba harjumuse asi. Ilusam näeb välja küll, aga ma ei tunne, et tehniliselt midagi väga palju paremaks oleks läinud. --Kyng 11. august 2009, kell 02:32 (UTC)
jälgimise jms lisamine .... need nupud/valikud ei ole mõistuspärases kohas. suwa 11. august 2009, kell 07:26 (UTC) @mFF

Mida need "laggimine" ja tönkamine täpselt tähendavad ja kuidas nad avalduvad? Kiiruse kohta ei saa ilmselt küll praegu mingit hinnangut anda. Võimalik, et beeta jookseb mõnes aeglasemas serveris. Otsingu koht on täiesti loogiline, sest tänapäeval on kõigi brauserite otsingukohad parempoolses ülemises nurgas. Nuppude (jälgimine, muutmine, kaitsmine, kustutamine jne) asukoht on harjumatu, kuid loogiline. Vasakul on nupud, mida kasutavad info otsijad (lugejad), paremal aga nupud, mida on tarvis kirjutajal ja toimetajal. Muidugi, kui arvestada, et otsingut on rohkem tarvis lugejal kui kirjutajal, siis võiks otsing olla ka vasakul, aga ta võiks olla ka tööriistadega samas tulbas.

Ainuke asi, mida võiks rohkem rõhutada on vasakus tulbas olevad pealkirjad (Navigeerimiskast, Tööriistad, Teised keeled). 84.50.38.103 11. august 2009, kell 08:43 (UTC)


Kas "Proovi beetat" üleval on arusaadav? või peaks ehk olema "Proovi Beta-versiooni" või midagi muud, mille peale ma praegu ei tule? Ave Maria 11. august 2009, kell 12:39 (UTC)

Mu meelest on beeta ehk beetaversioon tarkvara testversiooni nimetus. Selle nimeks pidamiseks ja ei tohiks põhjust olla. 11. august 2009, kell 13:06 (UTC)
Beeta- ja alfaversioon on tarkvara versioon Vallaste. Üleval peaks olema "Lahku beetaversioonist", "Proovi beetat" ei ole vist ka hea. --Tiuks 11. august 2009, kell 21:03 (UTC)


Rohkem pildimaterjali[muuda lähteteksti]

Tekkis selline idee, et võiks luua loetelu Tallinnas (ja ka mujal Eestis) asuvatest objektidest, mille kohta võiks Vikis (commonsis) pildid olla. --kanakukk 14. august 2009, kell 17:20 (UTC).

On olemas Vikipeedia:Soovitud pildid. Adeliine 14. august 2009, kell 17:47 (UTC)

Värdtõlked[muuda lähteteksti]

Sõna thumbnail võiks tõlkes kõlada pisipilt mitte pöialpilt (äärmisel juhul ka väike eelvaade vms). --kanakukk 16. august 2009, kell 11:49 (UTC).

Igati päri. Selle seisukohaga nõustub ka Heikki Vallaste e-teatmik, mis pakub vasteks "pisipilt". Arvutikasutaja sõnastikku ei ole käepärast, aga usun, et ka seal on pigem see tõlkevaste kasutusel. "Pöialpilt" on minu jaoks midagi uut ja hästi kummalist. -- Toomas 16. august 2009, kell 11:57 (UTC)
Muutsin nii palju kui praegu leidsin. Ave Maria 16. august 2009, kell 11:59 (UTC)
Kas muutus toimub koheselt? lehel Pilt:... on endiselt "pöialpilt". --kanakukk 16. august 2009, kell 13:53 (UTC).
See võib päris kaua võtta, viimati tulid tõlked keskusest vist eelmise kuu alguses. Eelmainitud tarkvaralisaga saaks ehk kiiremini.
Toortõlge on pöialpilt küll, aga kas just esimeste seas, mida värdtõlkeks saab kutsuda, vähemalt on püütud. On ju ka igasugused toorlaenud. Üldiselt on jah tegu pisipildiga, ka Windowsis. 195.50.201.39 16. august 2009, kell 14:11 (UTC)
mina olin see avantürist, kes translatewikis 'thumbnaili' pöialpildiks tõlkis. Tegelikult on see sõna üksjagu üle kümne aasta vana ja kunagi olen isegi selle vastu sõdinud. Tõlkides aga leidsin, et tuttavaks saanud 'pisipilt' mulle veel enam vastu hakkab, ehkki on teine looduslikus valikus peale jäänud. Aga kui ta sõbrad siin ülekaalus, olgu ta siis võitja siingi. Kaks märkust ainult minu poolt: 1. tõlge on paratamatult pisut tõlkija nägu ja paraku on mediawiki eesti tõlkijaskond täpselt nii väike nagu ta on, korrektuuri ei loe enamasti üldse keegi; 2. samas hiilib aegajalt sisse mitte ainult trükivigu vaid ka tõeliselt armetuid tõlkimise katseid, lootusetult lombakat lauseehitust ja juhtumeid, mil sisuliselt korrektseid tõlkeid asjatundmatult parandada püütud (näide: parandajale oli mõne sõna valdkonnaspetsiifiline tähendus tundmata ja ta asendas selle inglisekeelse sõna konteksti sobimatu vastega). --Ker 19. august 2009, kell 18:05 (UTC)
Märkasin pärast selle sõnumi kirjutamist, et viimasel ajal on translatewikis päris tublit tööd teinud Avjoska ja Pikne, viimased märkused ei käinud selle töö kohta. --Ker 19. august 2009, kell 18:55 (UTC)
Puht sportlikust huvist küsiksin, et miks eelistad pöialpilti? --kanakukk 19. august 2009, kell 18:55 (UTC).
Küllap mingi poeetiline tõmme kujundlikuma keele poole :) (pöialpoisid ja pöialliisid arvatavasti selle sõna eeskujudeks) lisaks sellele, et sõnal 'pisipilt' võib olla ka laiemaid tähendusi, millega uudissõna pöialpilt koormatud polnud. --Ker 19. august 2009, kell 19:07 (UTC)
  • 1. Teeksin vikipedistidele ettepaneku korrastada julgemalt eesti keeleruumi ja tõlkida puuduvad sõnad lihtsalt eesti keelde ära. ÕS 2006 ja muude autoriteetsete allikate poolt tundmatud eestindused võiks panna näiteks jutumärkidesse või töötada välja mall näiteks "kirjakeele normile vastav tõlge puudub" vms.
  • 2. Olulised sõnastikud leiduvad netis Keeleveebis. --Andrus Kallastu 16. august 2009, kell 18:06 (UTC)

Thumbnail on V. Hanson, A. Tavast. Arvutikasutaja sõnastiku põhjal pisipilt.--Andrus Kallastu 16. august 2009, kell 18:09 (UTC)

Ise sõnu välja mõelda võib ainult äärmise vajaduse korral. Andres 16. august 2009, kell 18:16 (UTC)
Olen nõus ja enamasti on tõlked eesti keelde ka olemas. Pakun ülaltoodud malli-idee välja haruldaste juhtumite jaoks.--Andrus Kallastu 16. august 2009, kell 21:37 (UTC)
Mediawiki kasutajaliidese tõlkimisel ei anna kahjuks malle nõnda rakendada, artiklites küll. --Ker 19. august 2009, kell 18:05 (UTC)

Kui kellelgi midagi imeliku silma jääb, küllap siis parandatakse. Pärast otsingut tuleb ette tekst, kus on muu hulgas kirjutatud "loo siia wikisse lehekülg". Kus saab seda redigeerida?

Muide, otsida üles kohta, kus uut lehekülge luua, on uue otsingu puhul ikka tõesti raske. Kas ei anna midagi ette võtta? Andres 19. august 2009, kell 20:18 (UTC)

Uue lehekülje tegemiseks tuleb klikkida punasel lingil (seda mida otsiti) ja kohe avaneb redigeerimiskast. Minu arust loogiline. --Tiuks 19. august 2009, kell 20:23 (UTC)
Muidugi, aga seda punast linki annab tükk aega otsida, ta on kuidagi ebaloogilise koha peal. Arvan, et uus kasutaja, kes ei tea, et see peab kuskil olema, ei panegi seda tähele. Minu meelest peaks ta olema kohe alguses. Andres 19. august 2009, kell 20:36 (UTC)
Sellega harjub ära, sest ta on enne otsingutulemusi. Ausalt öeldes ega mina ka kohe pihta ei saanud. --Tiuks 19. august 2009, kell 20:43 (UTC)
Minu arvates asub see punane lehekülg täpselt sama koha peal kus ennegi: link, ning ma ei saa päris täpselt aru, millest selline poleemika (no äärmisel juhul võib ju enne hüüumärki lisada väikses kirjas, et artikli loomiseks kliki punase peale vms)? --kanakukk 20. august 2009, kell 12:14 (UTC).
Kui ta oleks olnud sama koha peal, siis ei oleks ju seda tuntavat raskust tekkinud. Mina ei mäleta, kus ta enne oli, aga enne polnud raske teda leida. Andres 20. august 2009, kell 13:01 (UTC)

Valdade artiklid[muuda lähteteksti]

Palun aidake Improvisaatori loodud valdade artikleid olemasolevate artiklitega seostada. Mina ei jõua. Juulikuus jäi ka muist tegemata. Andres 19. august 2009, kell 14:37 (UTC)

Kes teeks ettekande?[muuda lähteteksti]

Eesti Arnold Schönbergi Ühing korraldab 12.–13. septembril 2009 Arnold Schönbergi Päeva raames Eesti Muusikaakadeemia ruumides esimese nüüdismuusika oskuskeele seminari. Seal peaks keegi meist [kell 15-18] tegema ettekande Vikipeedia üldistest põhimõtetest ja kirjutamise tehnikast ning viima läbi praktilise õppuse. Mina ja Epp ei saa kahjuks seal osaleda. Jaan513, Adeliine, Mona, Ivo, WooteleF, Kyng ja teised, palun aidake Andrus Kallastut! Seda ei pea tegema üksi, võib ka mitmekesi. Aeg on mõeldud laupäevaks, nii et ei ole kõige hullem aeg. Andrus saab ise ka kindlasti aidata ettekannet ja õppust teha. Ma saan nii aru, et Andrus tahab korraldada Vikipeedias võistluse, nii et oleks hea, kui võistlejad asja enam-vähem selgeks saaksid. Andres 21. august 2009, kell 08:39 (UTC)

Täiendav info: http://www.schoenberg.ee/index2.php/index.php?sitesig=SB&page=SB_060_Arhiiv&subpage=ARH_ASCHP_2009 --Andrus Kallastu 21. august 2009, kell 10:44 (UTC)


Minu brauser ütleb selle kohta: Reported Attack Site! Andres 21. august 2009, kell 11:01 (UTC)
Minul on Google Desktopi Malware Warning: Warning - visiting this web site may harm your computer! - the page you are about to visit may be a web forgery! Or you can continue to http://www.schoenberg.ee/index2.php/index.php?sitesig=SB&page=SB_060_Arhiiv&subpage=ARH_ASCHP_2009 at your own risk. --Tiuks 21. august 2009, kell 12:19 (UTC)
Lootuses, et pahalased linuxit ei nakata käisin lehel ja võtsin sealt kava:

See probleem on nüüd õnneks lahendatud. Mingit reaalset ohtu seal ilmselt polnud ega pole, kuid alarmi andjateks olid viis .pdf faili, millele saime jälile Dasienti abil. Muud viiruste tõrje programmid näitasid, et need failid on täiesti puhtad. --Andrus Kallastu 23. august 2009, kell 14:17 (UTC)

Ettekande tegijat (eriti Tallinnas, kuhu ma üliharva sattun) minust ilmselt ei ole. Aga kui on vaja abi mingite materjalide ette valmistamisel, siis äkki saan aidata. Kõik konkreetsed ettepanekud võib minu arutellu panna. --Kyng 21. august 2009, kell 12:49 (UTC)

Põhimõtteliselt mul midagi selle vastu ei ole, et ettekannet pidada aga ma ei ole praegu sugugi kindel, kuidas mul tollel päeval seda vaba aega on. Ivo 21. august 2009, kell 14:30 (UTC)
Võtan mõtlemisaja. --Jaan513 21. august 2009, kell 16:13 (UTC)
Kui keegi teine soovi ei avalda, siis ma teen selle ära. --Jaan513 30. august 2009, kell 12:04 (UTC)

Suurepärane! Kohtume Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ruumis A-202 laupäeval, 12.9.2009 kell 15.00.--Andrus Kallastu 31. august 2009, kell 07:24 (UTC)

Hakkasin juba kirjutama, et päris ise ma ettekannet ei julgeks teha (ei ole endas kindel), aga moraalseks toeks võiks kaasa küll tulla. Nüüd aga avastasin, et sellel nädalavahetusel mind polegi Tallinnas. Kui midagi peaks muutuma, siis annan teada. Mona 23. august 2009, kell 12:11 (UTC)
Praegu oleks vist sobilik aeg, et muuta sõnumeid MediaWiki:Sitenotice ja MediaWiki:Anonnotice aga mida sinna kirjutada?
Näiteks: Seoses peatseltalgava võistlusega nüüdismuusika-alaste artiklite koostamisel toimub 12.–13. septembril 2009 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Arnold Schönbergi Päeva raames nüüdismuusika oskuskeele seminar.
Ivo 24. august 2009, kell 20:38 (UTC)
Neid sõnumeid võiks muuta küll aga kas see võistlus mitte ei käi juba? Ave Maria 24. august 2009, kell 20:50 (UTC)
Võistluse algust ei ole kuskil kirjas, ainult töötoa aeg. Auhind määratakse kaastööde eest, mis on salvestatud hiljemalt 31.12.2009 kell 23.59:59 Eesti aja järgi Alguse peaks täpsemalt kirja panema aga selline sõnum sobib hetkel küll. --Tiuks 24. august 2009, kell 21:06 (UTC)
Ehk piisab sellest, kui sõnumist ära jätta sõna "peatseltalgava"? Ave Maria 24. august 2009, kell 21:16 (UTC)

Suur aitäh kaasamõtlejatele! Vikipeedia-teemalise sissejuhatava kokkuvõtte teeb Jaan Rebane. Kuna käsitletavad teemad on põhiliselt üldised, on seminarile teretulnud kõik asjahuvilised. Veelkord, vt kava: [2]. --Andrus Kallastu 31. august 2009, kell 07:24 (UTC)


Peale minu osalesid Vikipeedia tutvustamisel Ivo ja Ave Maria. Aitäh, et mind aitasite! Link ka siia juurde. --Jaan513 14. september 2009, kell 06:59 (UTC)


Minu meelest tuleks üles panna see sõnum, et kestab Vikipeedia nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlus, mis lõppeb 31.12.2009 kell 23:59. Muidu on seda ehk raske leida või meeles pidada. Kasvõi ainult sisseloginud kasutajatele. --Jaan513 14. september 2009, kell 06:59 (UTC)

Muutsin. kas piisavalt? Ave Maria 14. september 2009, kell 07:02 (UTC)
Jah, arvan, et asi korras. Nüüd on tegelikult ka anonüümsetele sama tekst nähtav, sest nende teade on tühi (0 baiti). Vähemalt mina nägin ka anonüümsena. --Jaan513 14. september 2009, kell 07:07 (UTC)

Nüüdismuusika oskuskeele seminari 12.-13.9.2009 protokoll. Aitäh kõigile osavõtjatele!--Andrus Kallastu 14. september 2009, kell 09:06 (UTC)

Palun kohalolnutel protokolli täpsustada ja toimetada. --Andrus Kallastu 14. september 2009, kell 09:19 (UTC)

mallide dokumentatsiooni jälgimine[muuda lähteteksti]

Kas saab miskit ettevõtta, et kui võtan jälgimise alla mõne malli
siis lisataks jälgimisloendile ka selle malli /doc, kui see juhtub
olemas olema ja ka vastupidi. ??? suwa 24. august 2009, kell 20:21 (UTC)

Kuna ta on ikkagi eraldi leht, siis ma kahtlen, kas see on võimalik. Selle peaks kuidagi siis tarkvarasse kirjutama. --Tiuks 24. august 2009, kell 20:41 (UTC)
Küllap tuleb /doc lehekülg eraldi loendisse lisada. 195.50.207.124 25. august 2009, kell 05:55 (UTC)

NavFrame collapsed[muuda lähteteksti]

Miks meil <div class="NavFrame collapsed" peitu ei lähe nagu inglise vikis (Mall:Laeva infokasti algus/doc, en:Template:Infobox Ship Begin/doc). --Tiuks 24. august 2009, kell 22:57 (UTC)

ingliskeeles on miski Hide header ??? - kuigi võiks olla peita-nav-malli-keha-ja-jätta-nähtavaks-ainult-päis. suwa 25. august 2009, kell 00:32 (UTC)
Hetkel on see võimalik malli Peidetud lahendusega. Sel ainult see puudus, et kui JavaScript keelata, pole peidetud osa enam avatav – klassi puhul oleks samal juhul peidetud osa kogu aeg avatud. Klassi jaoks tuleb leheküljelt en:MediaWiki:Common.js midagi juurde kopeerida. 195.50.207.124 25. august 2009, kell 05:55 (UTC)

Vabatahtlike lood[muuda lähteteksti]

Edastan üleskutse: Andres 26. august 2009, kell 12:14 (UTC)

Hea vabatahtlik!
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kogub vabatahtlike lugusid.
Lood avaldatakse Vabatahtlike Väravas www.vabatahtlikud.ee, kus huvilistel on võimalik neid lugeda,
et saada nõu ja inspiratsiooni vabatahtlikuna tegutsemiseks.
Kindlasti oled vabatahtlikuna saanud uusi kogemusi, võtnud vastu vahvaid väljakutseid
ja rõõmustanud õnnestumiste üle, aga ka oma vigadest õppinud ja arenenud.
Nüüd on aeg innustada uusi vabatahtlikke nende esimestel sammudel või kaaslasi uutel tegudel!
Kutsume Sind üles oma lugu jagama. Pole oluline, milline on südamelähedase vabatahtliku tegevuse
valdkond või vorm – kõik kogemused on tähtsad. Lugusid ootame ka selle kohta, kuidas Sinu
organisatsioon on vabatahtlikke kaasanud või oma töötajate vabatahtlikku tegevust soodustanud.
Kirjutamise lihtsustamiseks mõned punktid, millest kinni haarata:
* Vabatahtliku tegevuse lühikirjeldus – mis, kus ja miks?
*Eeltöö – kuidas leidsid endale sobiva tegevuse või vahendid idee teostamiseks?
*Tulemused – kuidas vabatahtlik töö toimus?
*Õppetunnid – millistest vigadest saaks õppida?
*Hea praktika – mida teistelegi soovitad?
Ligikaudu 1 lk pikkuseid lugusid ootame .doc-formaadis aadressil evakaia(at)vabatahtlikud.ee.
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus jätab endale õiguse nende pikkust ja õigekirja toimetada.
.
Vahvaid lugusid ootama jäädes,
.
Eva-Kaia Järving
projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Rüütli 4, 51007 Tartu, 742 0341
evakaia ätt vabatahtlikud punkt ee

õppimise fotokonkurss[muuda lähteteksti]

Alanud on fotokonkurss “Õppimine on IN”: http://www.24tundi.ee/?id=156184&redir=

Me Vikipeedias kogu aeg õpime ju (mina õpin küll igast artiklist midagi uut)... Ave Maria 27. august 2009, kell 13:10 (UTC)

Meetups, chapter, etc?[muuda lähteteksti]

Tere! I'm Bence Damokos, board member of Wikimedia Ungari, currently based in Tartu and I was wondering whether there are any upcoming Wiki meetups or is there any talk about possibly establishing an Estonian Wikimedia chapter? Best regards, --Bdamokos 28. august 2009, kell 08:14 (UTC)

Tere-tere! Nice to welcome you here in Estonia! We don't have regular meetups. Mostly we see each other when someone has something to say. Until now we have had our meetups mostly in Tallinn. No concrete plans for Wikimedia Eesti either, yet. Ave Maria 28. august 2009, kell 09:02 (UTC)
Aitäh for the welcome. Just let me know if you have one this year I might attend, and also if anyone has any questions about what chapters are for, why/how to set it up, etc. --Bdamokos 29. august 2009, kell 15:05 (UTC)

66666[muuda lähteteksti]

Kohe saame 66 666 artiklit täis. Andres 30. august 2009, kell 14:28 (UTC)

Olemas: 666 (arv). --Metsavend 30. august 2009, kell 14:42 (UTC)
Lahe juubeliartikkel! :-) --Epp 30. august 2009, kell 14:59 (UTC)

Artiklid taludest[muuda lähteteksti]

Suve jooksul olen korjanud mõned dokumentaarfotod üksikutest taludest, millest vist aja jooksul tasuks ka midagi kirjutada. Praegu mul pole küllalt informatsioone, et terveid artikleid kirjutada, aga võiksin vähemalt nupukesed koos põhiinfo ja fotoga rajada, enne kui ma unustan, mis ja kus see oli. Kas on keegi selle vastu?

Kohe aga kerkib küsimus, kuidas neid artikleid nimetada. Arvan, et mõistlik oleks pealkiri koos sõnaga "talu", st näeiteks Mikani talu, ja kui on ainulaadne nimi, siis ka ümber suunata ühesõnalisest nimetusest (siin Mikani), kui on tavalisem nimi, siis rajada täpsustusleht (nt Sepa, Sepa talu). Sama nimega talud tuleks vist eristada küla nimega (nt Lõokese talu (Muuksi). Ainult ma veel ei tea, mida teha, kui ega talu, ega küla nimi ole ainulaadne, nagu Mäe talu (Kõnnu). Kas siis Mäe talu (Kõnnu, Kuusalu)?

Mida te sellest arvate? --Mmh 30. august 2009, kell 14:39 (UTC)

Mina arvan, et taludest ei tuleks üldjuhul artikleid teha. Erandiks mõned väga silmapaistvad. Seetõttu võiks need esialgu teha kasutaja alamleheks v lehtedeks, nt Kasutaja:Mmh/Sepa talu. Hiljem saab vajadusel artikliruumi teisaldada. --Metsavend 30. august 2009, kell 14:46 (UTC)
Iga talu on ju mingi küla osa. See, kui palju talude kohta artikleid teha, on vaieldav, aga küla artiklisse võib ikka kirjutada, kui on olemas tõendatav info. Pildi võib ka sel juhul panna, kui muud pole. Andres 30. august 2009, kell 15:03 (UTC)
Nõustun Metsavennaga. Selleks, et talust artiklit teha, peab ta millegi poolest ikka olulina ka olema (näiteks Vargamäe). Mingitest suvalistest taludest kümneid tuhandeid artikleid vorpima hakata on mõttetus. Nendes leiduv (enamasti ilmselt VÄGA minimaalne) info vaevalt, et kellelegi korda läheb.--Kyng 30. august 2009, kell 15:39 (UTC)
Minu meelest oleks hea, kui oleks küla kaart, millel talud (pean silmas eelkõige ajaloolisi takusid) on ära märgitud. Ma ei tea, kas seda on võimalik saada. Et taluartikleid vorpima hakatakse, seda pole minu meelest karta. Andres 30. august 2009, kell 15:49 (UTC)
Talude nimekiri ja talude kaart küla artiklis on küll väga hea mõte ja ei muuda küla artiklit väga mahukaks ka, sest enamasti on artiklis vähe materjali. Valju 30. august 2009, kell 15:58 (UTC)
Aga talude pildid? Andres 30. august 2009, kell 16:16 (UTC)
Nimekirjas saab iga talu nime taha kirjutada ka mõne olulise asja, näiteks kui on seotud mõne tuntud inimesega jne. Ka üks pilt võib seal olla. Külas olevate talude arv pole ju väga suur. Kui materjali oleks tarvis rohkem mahutada, siis saaks teha talust iseseisva artikli. Valju 30. august 2009, kell 16:24 (UTC)


@Andres: Nendel Eesti Kaardi kaartidel on paljud talud üsna täpselt joonistatud. Kui siin oleks mingi asjaarmastaja, kel oleks tuju kaarte joonistada, siis võiksin talle ikka mingi küla sisse skännida ja saata. --Mmh 30. august 2009, kell 16:01 (UTC)
Nojah. Muidugi peaksid need kaardid ka Eestis kättesaadavad olema:-) Andres 30. august 2009, kell 16:15 (UTC)
Loomulikult. Aga minul on nad juba kodus, ja skännimine läheb küllalt kiiresti. Igatahes ma saan seda lihstamalt teha kui keegi, kes peaks neid kaarte alles otsima ja ostma. --Mmh 30. august 2009, kell 16:38 (UTC)
Siin alles hiljuti kustutati talu artikkel kuna oli unustatud kustutamismall eemaldada. Teen ettepaneku, et kõik võimalik info ja kaardimaterjal lisada külade artiklisse ja alles siis vajadusel teha eraldi artiklid. Seda materjali saaks kasutada küla arengukavas. (Küla arengukava koostamine) --Tiuks 30. august 2009, kell 20:45 (UTC)
Milline taluartikkel kustutati? Andres 30. august 2009, kell 21:47 (UTC)
See, et kustutamismall on unustatud eemaldamata, ei saa olla kustutamise põhjuseks. Andres 30. august 2009, kell 21:49 (UTC)
Silla talu oli see, mis kustutati. Ja täpsustuslehel on muide ümbersuunamise kaudu sellele sinine link. --Epp 30. august 2009, kell 22:16 (UTC)
Need andmed, mis tolles artiklis leiduvad, pole avalikult tõendatavad, vähemalt viiteid pole. Kirjutasin külaartiklisse ühe asja, mis ma selle talu kohta leidsin, aga võib-olla on seegi liigne. Andres 31. august 2009, kell 06:36 (UTC)
Artikleid taludest võib lubada AINULT väga oluliste ja laialt tuntud ning huvipakkuvate talude puhul. Kui talust on olemas pilt või leidub mingi talumaade kaart siis need sobivad väga hästi küla artiklisse.
Vikipeedia ei ole süüdimatu infokogum ja siia pole tarvis aboluutselt igasugust olemasolevat informatsiooni. Küsimus ei ole selles, kas on põhjust karta, et taluartikleid vorpima hakatakse või mitte – Vikipeedia on entsüklopeedia ning peab selleks ka jääma (kusjuures taluartiklite lubamine võib ühtlasi tekitada probleeme põhjendamatu tavainimeste privaatsuse häirimise ja autoriõigustega). Ivo 30. august 2009, kell 22:24 (UTC)
Muide, Ivo, kui ma Sind juba näen: Vahepeal olen korjanud üsna suure bussipeatuste pildikogu. --Mmh 30. august 2009, kell 22:49 (UTC)
Mingi osa arhiivist peaks olema ju tavainimesele kättesaadav. Me ei tea isegi seda, kuna talu osteti või kingituseks saadi. Võib olla lähiajalugu tekitab probleeme aga ega me ei pea hakkama vikisse kirja panema, kes hetkel talus elab. Seda tuleks teha ainult tuntud inimeste puhul. Siit (vikist) on ennegi külaelanikud head infot saanud. --Tiuks 30. august 2009, kell 23:12 (UTC)
Vikipeediasse ei saa panna ka andmeid, mis on saadaval ainult arhiivis. Andres 31. august 2009, kell 06:36 (UTC)
Kui info talust sobib Vikisse siis sobib see ka küla artiklisse, vastavasse alajaotusse. Talude artiklid on veel hullem idee kui bussipeatuste artilid.
Bussipeatuste pildikogu vastu pole mul midagi. See on ainult tervitatav. Ma pole kunagi olnud näiteks sellise artikli loomise vastu nagu Eesti bussipeatused. Ning neid pilte saab kasutada ka asulate artiklites. Ja lisaks veel selle, et bussipeatuste piltide juures oleks lisaboonuseks kui on antud täpsed koordinaadid. Ivo 31. august 2009, kell 00:14 (UTC)

Minul ei ole ei talude ega bussipeatuste artiklite vastu mitte midagi. Ometi nõustun sel teemal Ivoga nii palju, et ekstra bussipeatustest või taludest artikleid kirjutama hakata ei ole mõtet. Las see info olla nii kaua küla/asula artiklis, kuni ta võib-olla proportsionaalselt hakkab ülejäänud infost välja kasvama. Olen ise päris mitmeid pilte bussipeatustest teinud ja need kõik ka asulate artiklitesse pistnud. Ave Maria 31. august 2009, kell 05:08 (UTC)

Mõne maakonna talude kohta on eesti ajal ilmunud koguteos. Sealt saaks materjali. Andres 31. august 2009, kell 06:37 (UTC)

Materjali saaks ehk ka Muinsuskaitseameti Rehemajade registrist link, mis tõenäoliselt seal tasapisi täieneb. --Jaanusele 8. september 2009, kell 20:51 (UTC)

Abi[muuda lähteteksti]

Ei osanud mujalt abi küsida seega küsin siit.

Mida tähendavad arvud artiklite nimede taga nt siin : http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:RecentChanges Arvud (+500) ja (+1) jne? Mis see on.

Need numbrid näitavad muudetud-lisatud-vähendatud tähemärkide/baitide arvu. Ave Maria 31. august 2009, kell 17:27 (UTC)
Suured tänud abi eest Avjoska. Olete tõeline Eesti "Viki" manager ja edasiviija, rõõm vaadata Teie aktiivsust ja professionaalsust. Norru 31. august 2009, kell 17:30 (UTC)
Palun-palun. Eestikeelses Vikipeedias on kujunenud kombeks registreeritud kasutajate vahel üksteist sinatada. Nii et - rõõm näha ka sinu aktiivsust! Ave Maria 31. august 2009, kell 18:12 (UTC)

Ettepanek: uus kategooria[muuda lähteteksti]

Teen ettepaneku lisada uus kategooria "Teadmata surmaajaga isikud". Nt Edgar Kigaste ja August Vaigo, aga neid on palju. Amherst99 1. september 2009, kell 20:08 (UTC)

Surmaaeg võib olla teadmata ka sellepärast, et pole viitsitud asja küllaldaselt uurida. Minu arust kehv kategooria.--Rünno 1. september 2009, kell 20:13 (UTC)
Inglise vikis on täista olemas teadmata ja puuduva surmaaja kategooriad, vaata en:Category:Dead people. Eesti vikis võiks ka olla kategooriad teadmata surmaaeg ja puuduv surmaaeg. Kas sobib? --Tiuks 1. september 2009, kell 20:24 (UTC)
Nii "Teadmata-" kui "Puuduva surmaajaga" inimeste eristamine ning kategooriasse jagamine minu meelest sobiks küll. Ivo 1. september 2009, kell 20:53 (UTC)
Moment, mis se "puuduv surmaaeg" olevat? Surmaaeg puudub, kui on inimene elus. Kui ta enam ei ole elus, siis tal surmaaeg on, ja võib ola teadmata (ja see võib olla öeldud kategooriakuuluvusega). Kui ainult vikipeedlased veel ei viitsinud või jõudnud surmaaega sisse kanda, siis selle jaoks ei pea olema eraldi kategooria, või? --Mmh 1. september 2009, kell 21:15 (UTC)
Mõnikord on puuduvat surmaaega raske leida. Olen sellega kokku puutunud muusikaportaalis. Teada on, et on surnud aga googeldades ei leia. --Tiuks 2. september 2009, kell 08:44 (UTC)
Jah, selge, aga selleks vist pole vaja uut kategooriat. Või, kui, siis juba ainult nagu administratiivkategooriat, st "see on artikel, kus on tähtis fakt puudu". --Mmh 2. september 2009, kell 12:02 (UTC)

Tuleks ka lisada rubriik "Teadmata sünniajaga isikud", sest neidki on läbi ajaloo küll ja küll. Amherst99 2. september 2009, kell 06:27 (UTC)

Kas isik ei ole inimene? Meil on kategooria inimesed, isik võib olla ka loend või juriidiline isik. Keda või mida sa isiku kategooriasse lisaksid? --Tiuks 2. september 2009, kell 08:44 (UTC)
Vist oleksid kõige paremad kategoorianimed lihtsalt "teadmata surmaaeg" ja "teadmata sünniaeg". Mida lühem kategooria nimi, seda parem. --Mmh 2. september 2009, kell 12:02 (UTC)
See on hea mõte. --Tiuks 2. september 2009, kell 13:26 (UTC)
Sünniaeg (nt aastakümme v sajand) võib ju teada olla. Teadmata on sünniaasta. Kategooriad võiksid olla Sünniaasta teadmata ja Surma-aasta teadmata. --Metsavend 2. september 2009, kell 13:29 (UTC)
Tegelikult kuluks ära kategooria - sünni/surmaaeg märkimata. Näiteks Kalju Otu - raske uskuda, et surmaaeg pole fikseeritud.--Rünno 3. september 2009, kell 13:56 (UTC)

Commonscat[muuda lähteteksti]

Mall Commonscat ehk Commonskat ehk Commons:Category, mis lehekülje paremas servas kastikesena juhatab Commonsis leiduvate asjassepuutuvate failide juurde, on saksa vikipeedias vormistatud meeldivalt väiksema kujundusega ja paigutub välislinkide loendisse vasakus servas. (Nt. võrdle Kesselaid#Välislingid ja de:Kesselaid#Weblinks.) PANEN ETTE muuta seda malli meilgi sakslaste eeskujul.--Dr Oldekop 6. september 2009, kell 06:15 (UTC)

Minu arvates eesti mall on paremini silmatorkav. Eelistaksin Eesti malli. (kui mitte öelda - eelista eestimaist...)--Rünno 6. september 2009, kell 06:30 (UTC)
Kujunduse poolest on praegune inglise viki koopia, ses pole miskit eestimaist. --Dr Oldekop 6. september 2009, kell 07:46 (UTC)
Mul oligi saksa viki järgi ja väike aga keegi tarkpea muutis ära. Andin märku ka malli arutelu lehel. --Tiuks 6. september 2009, kell 07:42 (UTC)
Vaatasin alles nüüd saksa malli. Meil on saksa ja inglise malli segu, sest saksa mall ei torka tõesti silma, nagu tavaline link. --Tiuks 6. september 2009, kell 07:45 (UTC)
... ent tundub soliidsem.--Dr Oldekop 6. september 2009, kell 07:48 (UTC)
{{Commonskat}} oli tegelikult tehtud kategooriasse lisamiseks ja õige mall artiklisse on {{Commons}}. Väiksuse pärast hakati commonskati kasutama. --Tiuks 6. september 2009, kell 07:57 (UTC)
Olen präeguse malli kujundusega rahul.
Kui keski soovib väiksemaid logosid-kirju kasutada,
siis tuleb kujundus uuesti luua kirevamana,
sest viide sellisele rikkale pildiallikale peab olema nähtav.
suwa 6. september 2009, kell 08:45 (UTC)

Minule praegune mall meeldib. Mulle ei meeldi just saksa mall, olen korduvalt segi ajanud tavalise välislingiga. Ave Maria 6. september 2009, kell 08:54 (UTC)

Vikipeedia logoga särk[muuda lähteteksti]

Teemas T-särk on Vikipeedia logoga särk. Kas selliseid liigub ka Eestis. On kellelgi särk juba olemas? Sooviks ka endale, kui võimalik.--Lohusalu 9. september 2009, kell 06:54 (UTC)

Ei näe kuskil õpetust piltide üleslaadimise kohta![muuda lähteteksti]

Tervist

Otsisin igalt poolt abitekstidest, aga mida pole on selgitus, kuidas pilti üles laadida. Mulle kõlbaks tegelikult ka mujal asuva pildi kasutamine artikli tekstis. Küll aga on selgitused, kuida juba olemasolevat (viki serveris siis?) pilti tekstis kasutada. Kui lisan teksti "tühja" pildi ja hiljem klikin sellele redigeerimiseks, saan teate: "Õigus puudub".

Ette tänades: Wäle Põder.

Faile ei saa üles laadida paari päeva jooksul peale konto loomist. Vist oli neli päeva.--WooteleF 12. september 2009, kell 01:37 (UTC)
vaata commonsit ja viska sinna:
http://commons.wikimedia.org/wiki/User:Poder - see on sinu veebileht commonsis
suwa 12. september 2009, kell 06:17 (UTC)

Aitüma!

administraator vs ülem[muuda lähteteksti]

Nii palju kui tõlkevikis "ülemat" leida suutsin, muutsin administraatoriks. Mina olen niimoodi harjunud. Eestikeelsetes Vikiprojektides ei ole ülemaid ja alamaid. Ave Maria 26. september 2009, kell 18:02 (UTC)

Nõus. Andres 26. september 2009, kell 18:19 (UTC)
vikis ei ole tegu mitte süsteemi administraatoritega (sysadmin) vaid süsteemi operaatoritega (sysop), aga ülem on küll arusaamatu sõna (sysadmini vaste on küll ka ja süsteemiülem aga see ei ole mitte sysopi vaste)-- Ahsoous 26. september 2009, kell 19:29 (UTC)
Ma ei saanud Ahsoouse seisukohast aru. Ave Maria 27. september 2009, kell 01:28 (UTC)
Meil on Vikipeedia:KKK on selgitus, et Vikipeedia:Administreerimise KKK-s peaks juttu olema kes on süsteemioperaator. Vikisõnaraamatus sysop (Vallastel Arvuti- või teatetahvlisüsteemi hooldav isik). Sysadmin ehk system administrator ehk süsteemiülem on süsteemi kasutamist planeeriv, juhtiv ja haldav isik. Enamik süsteemiülemaid tegutseb asutuste kohtvõrkude ülematena ja ISP’de serverite hooldajatena ning nad peavad omamam laialdasi teadmisi nii arvutitest kui arvutivõrkudest. Avjoska, sina oled tavaline administraator, mitte süsteemiülem. Ma ei tea, mida sa tõlkisid aga loodan, et mitte süsteemiülema tähenduses. --Tiuks 27. september 2009, kell 11:38 (UTC)
Ahsoousist saan aru, et meie tavalised administraatorid on sysop ehk system operator ehk süsteemioperaator. --Tiuks 27. september 2009, kell 11:48 (UTC)

Me oleme kogu aeg kasutanud terminit "administraator". Keegi oli omavoliliselt asendanud "administraatori" "ülemaga". Avjoska lihtsalt muutis selle tagasi. Andres 27. september 2009, kell 13:09 (UTC)

Mina tõlkisin uusi sõnumeid nii ja muutsin sellest lähtuvalt mõned vanad. Ülem on Vallastes ja üsna levinud, ka Windowsi tõlkes kasutusel – seega peaks omasõna eelistamine elementaarne olema. Üks asi on koodid sysadmin ja sysop, aga ingliskeelsetest nimetustest lähtudes on tegu ikkagi kahte sorti ülemategasüsteemiülem ja lihtsalt ülem, nii et sõna operaator järele pole ehk vajadust.
Selle jutu peale tahaks ma näha viidet Vallastele
Nimelt lehel http://www.vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=1203
sysop, system operator
süsteemioperaator
Arvuti- või teatetahvlisüsteemi hooldav isik
või on veel kuskil miskit sysopi kohta seal öeldud? -- Ahsoous 28. september 2009, kell 20:30 (UTC)
Või kui ülemas tõesti mõne siinse vanema olija jaoks midagi nii harjumatut ja ületamatut on ja teised nende järgi siin sõnaga administraator peavad harjuma (harjumist võib alustada ka sõnast ülem), tuleks tõlge administraator sisse viia siin kohalikes sõnumites, mitte tõlkevikis. Siis jääb vähemalt teiskeelsetes ja muudes Wikimedia vikides ja ükskõik kellel, kes oma kodulehel vikitarkvara tahab kasutada, võimalus sõna ülem eelistada, sõltumata siinse viki harjumustest. Pikne 28. september 2009, kell 09:46 (UTC)
Varem ei olnud kellelgi "administraatori" kohta vastuväiteid. "Ülemat" eelistad ainult Sina, teistele aga on see sõna vastuvõetamatu.
Teiskeelsete vikide ja oma kodulehe puhul pole seda sõna minu arusaamise järgi üldse tarvis. Andres 28. september 2009, kell 10:46 (UTC)
Noh, pakutud administraatoriga on lihtsalt vaguralt harjutud. Või kui sa tahad küsimuse poolt ja vastu tasandile viia, siis palun – mul on vastuväide ja selle vastukaaluks on harjumus.
Seos teiste vikidega seisneb selles, et tõlkeviki tõlkeid kasutatatakse kõikvõimalikes vikides, ka Mediawikist erinevaid tarkvaru kasutatavates võrgukohtades (suurematest saitides näiteks Wikia), mitte ainult siin eestikeelses Vikipeedias. Teiskeelseid Wikimedia vikisid saab kasutada eestikeelse kasutajaliidesega. Pikne 28. september 2009, kell 10:59 (UTC)
Hea küll.
See sõna on valitud sellepärast, et nii on vastavus inglise vikis kasutatava sõnaga ilmne. Sõna "ülem" ei ole meie kasutajatele vastuvõetav sellepärast, et see tekitab vale mulje tema funktsioonidest.
Sina oled teinud muudatusi vastu siin valitsevat konsensust, sellepärast on need õigustatult tagasi pööratud. Andres 28. september 2009, kell 11:13 (UTC)
Ka inglise vikis ja enamikus teistes kasutatakse analoogilist sõna, kuigi tegu ei ole süsteemiadminstraatoritega. Eeldatavasti on teiste vikide kasutajatel mingi kokkupuude ka eesti vikipeediaga, nii et vaevalt see sõna eriti kellelegi uudiseks on.
See ei välista mõne muu sõna kasutuselevõttu, kui meil tekib üksmeel. Andres 28. september 2009, kell 11:18 (UTC)
Peale selle ei tekita sõna "ülem" arusaamist, nagu Ahsoous ülalpool märgib. Andres 28. september 2009, kell 11:19 (UTC)
Kõigi eest ei saa ilmselt rääkida. 2–3 inimese seisukoht ja ülejäänute aravmuse puudumine ei ole konsensus. Enamusel tõenäoliselt on ükskõik kas kasutusel on sõna administraator või ülem.
Koodiga sysop pole seos tõesti ilmne (ka administraatori puhul), aga inglise vikis kasutatava nimetusega (administrator ja system administrator) on seos just ilmne, sest ülem on administraatori eestikeelne vaste, ma ei ole seda ise välja mõelnud ja paljudele pole see vasteks olemine seetõttu uudis. Tõepoolest on sõnal ülem veel tähendusi ja mitmetähenduslikes sõnades pole midagi imelikku. Kuigi antud juhul pole selline vaste laest võetud, kuna ülemaga tähistatavad tõepoolest seisavad vastutuse, õiguste ja autoriteedi poolest teistest ülalpool.
Ma ei tea paljudes keeltes on administraatori tähistamiseks omasõna ja paljud neist seda viki tarkvaras kasuavad. Mis siis?
Kui ka siinset harjumust saab konsensuseks nimetada, ei ole see aluseks tõlkeviki muudatuste tagasipööramiseks (põhjus juba kaks korda välja öeldud). Pikne 28. september 2009, kell 11:44 (UTC)
Piknel on õigus, et seda tarkvara kasutavad ka teised vikid, mitte ainult Vikipeedia. Kas me räägime nüüd erinevatest asjadest? Vikipeedia administraator peaks olema sysop ehk system operator ehk süsteemioperaator ja sysadmin ehk system administrator ehk süsteemiülem on IT-spetsialistid. Ahsouus ütleb, et vikis ei ole tegu mitte süsteemi administraatoritega (sysadmin) vaid süsteemi operaatoritega (sysop). --Tiuks 28. september 2009, kell 12:10 (UTC)
Termin arvutihaldamise vallas "administrator" on Windosa spetsiifiline - tegelena, kellel on kõik õigused arvuti talitlust juhtida. Linuxis on näiteks selle tegelase nimi "root". Viki administraator on pigem korrapidaja, kellel on suuremad õigused, kui tavakasutajal, aga väiksemad õigused kui süsteemihalduril. Järsku segaduste vältimiseks võiks viki administraatori asemel mingi kohasem termin olla. Foorumites on olemas piiratud õigustega korrapidaja moderaator. Omab õigusi kasutajaid blokeerida, tekste kustutada, kuid otsest juurdepääsu andmebaasi ei oma. Vikiadmin ka ju ei pääse vist MySql näppima. Seda pääseb tegema bürokraat. Kuid kas bürokraadil on voli ka andmabaasis uusi välju luua ja muid sarnaseid toiminguid teha? Vist mitte.--Rünno 28. september 2009, kell 12:16 (UTC)

Ka minu meelest on "ülem" väga halb sõna. Sellel on juba halb kõla, minu jaoks kõlbab see kasutamiseks vist umbes ainult sõjaväes ja mõnes teises rangelt hierarhilises keskkonnas. Ja asi pole üldse mingis harjumuses; ega mulle ei meeldi ka "administraator", aga see vähemalt otseselt ei häiri. --Epp 28. september 2009, kell 12:28 (UTC)

Pommitasin möödaminnes oma IT-poja ja ta ütles, et näiteks foorumites on tavakasutaja, administraator, ..., süsteemioperaator, süsteemiülem (domeeni haldaja). Ülemaga ei ole meie administraatorid kuidagi võrreldavad. --Tiuks 28. september 2009, kell 12:34 (UTC)
ÕS-is on administraator haldur; igapäevast tegevust korraldav ametiisik. parem: süsteemi-, võrguülem Võrguülem = network administrator. Nüüd ma saan aru, miks Pikne tahab administraatorit tõlkida ülemaks. Eelpool pakuti ka moderaatorit aga igal ametipostil on omad õigused. Mitteadministraatorid ju ei tea, mis õiguseid üldse jagatakse ja seepärast ei oska h"auastmeid" eestikeelseks kohendada. Arvatavasti on inglise vikis need kirjas aga ei ole aega tuhnida. --Tiuks 28. september 2009, kell 13:13 (UTC)

Kas keegi viitsiks selle hierarhia siin eraldi välja kirjutada (nii selguse mõttes; või tegelikult oli see juba kuskil erileheküljel kirjas)? Eesti keeles peale adminni rohkem sõnu eriti ei olegi.. üldjuhul tuleb sinna otsa vastav liide: sysadmin, pea-administraator, võrgu-administraator (peale selle veel moderaatorid, super-moderaatorid). --kanakukk 28. september 2009, kell 14:02 (UTC).

Piksele. Nii see, mida mina teiste kohta ütlesin, kui ka see, mis Sina ütlesid, on oletus. Aga Vikipeedia kasutajatesse puutuvat on hõlbus küsitluse või hääletuse teel kindlaks teha.
Lehekülje Vikipeedia:Administraatorid redigeerimiskastist on näha, milliseid sõnu teistes vikides administraatori kohta kasutatakse. Andres 28. september 2009, kell 15:02 (UTC)
See, et sarnased terminid hõlbustavad arusaamist, oli sõna valiku motiiv. See muidugi ei tähenda, et ei võiks mõnd teist sõna valida. Andres 28. september 2009, kell 15:08 (UTC)
Selleks peab siis aga mõjuv põhjus olema, sest termini vahetus tekitab segadust. Andres 28. september 2009, kell 15:12 (UTC)
Kas siis tõlkeviki siinseid sõnumeid ei mõjuta? Mina igatahes olen siin kohanud sõnumit, kus on kasutatud sõna "ülem". Andres 28. september 2009, kell 15:04 (UTC)
Kus on öeldud, et sõna administrator eestikeelne vaste on "ülem"? Andres 28. september 2009, kell 15:12 (UTC)
No sellel administraatori lehel on ju selgelt öeldud nii meil kui inglise vikis, et administraatorid on Vikipeedia kasutajad, kellel on "süsteemioperaatori õigused". Süsteemioperaatorit ei saa ju ülemaks asendada kui vaikimisi olekski administraator = eesti keeles "ülem" (Andresele - ÕS-isist parem: süsteemi-, võrguülem). Leidsin üles ka meta lehe ja kasutaja grupid on Vikipeedias blokeeritud, anonüümne, registreeritud kasutaja, administraator, bürokraat, oversight ja checkuser. Tõlkimisel tulebki vahet teha, kas see käib Vikipeedia kohta (kasutaja grupp administraator) või viki süsteemi kohta (süsteemioperaator). --Tiuks 28. september 2009, kell 20:00 (UTC)
Esiteks, "süsteemiülem" või "võrguülem" ei ole sama mis "ülem", teiseks on sõnal "administraator" meil teine tähendus. Andres 28. september 2009, kell 21:33 (UTC)
Süsteemiülem = system administrator, võrguülem = network administrator on ju näited, kus administraator on ülemaks tõlgitud. Mis tähendus on meil administraatoril (süsteemi- ja võrguülem on välistatud, sest ta on tegelikult süsteemioperaator)? --Tiuks 28. september 2009, kell 23:01 (UTC)
See tähendus tuleneb administraatori funktsioonidest, mis on kirjas lehel Vikipeedia:Administraator. Andres 29. september 2009, kell 08:58 (UTC)
Ahsoous, jah, op on lühend sõnast operator, aga kui välise kesta poole minna, siis ka vikitarkvara ingliskeelses versioonis on sysopi nimetus administrator. See on kokkuleppeline – natuke suuremate õigustega operaator või natuke väiksemate õigustega administraator. Mõnes teises süsteemis, foorumis, või kus iganes, ei pruugi adminstraatoriks nimetataval pooli sarnaseid õiguseidki olla, mis näiteks siin. Nii, et selles ma otseselt probleemi ei näe, et rühm koodiga sysop kannab nimetust adminstraatorid (ülemad).
Jah, eestikeelse viki kasutajaliidese tõlked tulevad tõlkevikist. Aga samast kohast tulevad ka tõlked kõik võimalikesse muudesse vikidesse. Sellepärast ma ütlen, et eestikeelsele vikile eriomaste tõlgete (administraator) sisseviimiseks tuleks kohalikke sõnumeid muuta (vt allpool olevat ingliskeelset teadet).
Jah, Vallaste, ÕS ja Windows on need allikad. Näited on enamasti küll süsteemi- ja võrguülema kohta, kuid ei jää kahtlust, et adminstraator on ülemaks tõlgitud. Kui eriti juhmi mängida ja mõelda, et süsteemita ega võrguta ei saa ülemaga tegu olla, pole mul midagi lisada.
Siin jäi ka kõlama, et ülem ja administraator on mõlemad pahad sõnad. Noh, veel üks vahva sõna, mida siinse ülema kohta kasutada, rohkem sinna operaatori (vähem õigusi) tähenduse poole oleks talitaja. Pikne 29. september 2009, kell 06:21 (UTC)
Kas teised ei saa oma kohalikke sõnumeid muuta? Meil kasutatav tarkvara on ju koostatud esmaselt Vikipeedia jaoks. Kui kellelgi on tarvis teistsuguseid sõnumeid, kas ta ei saa siis neid tekitada?
Mulle tundub Vallastel põhinev argument täiesti ebaveenvana. Esiteks pole seal administrator samas tähenduses mis meil "administraator", teiseks ei järeldu termini osade tõlkest automaatselt, et see osa ka iseseisva terminina nii tõlgitakse ja et see iseseisev termin üldse olemas on. Administrator on paljutähenduslik sõna.
Mille poolest süsteemioperaatori ja süsteemi- või võrguülema õigused erinevad?
kasvõi näiteks süsteemiadminil on juurdepääs kõikidele failidele, operaatoril aga ainult osadele -- Ahsoous 29. september 2009, kell 15:18 (UTC)
Sel juhul nähtavasti süsteemiadmin vastab arendajale (meil pole kellelgi arendaja staatust), aga nii administraator kui ka bürokraat vastavad süsteemioperaatorile. Andres 29. september 2009, kell 18:36 (UTC)
"Talitaja" ei tundu mulle kohane, sest see sõna seostub mul loomaaia loomade talitajatega. Pealegi, mille poolest näiteks bürokraat on vähem talitaja? Andres 29. september 2009, kell 08:58 (UTC)
Probleem on meil tõesti selles, et tõlkevikist tulevad tõlked ka teistesse vikidesse. Pikne põhjenduste puhul pooldan administraatori asemel ülemat ja me peame sellega lihtsalt harjuma. Tiuks 29. september 2009, kell 08:51 (UTC)
Minu meelest pole põhjust arvata, et "ülem" ka nendele sobiks. Kui neil sellist administraatorit pole nagu meil, siis pole neil sellist sõnumit üldse tarvis, kui aga on, siis sõna "ülem" ei sobi ka neile. Asi ei ole ju mitte tehnilistes õigustes, vaid meie reglemendiga määratud rollis. Kõik sõnumid, kus see sõna esineb, on seotud Vikipeedia (ja teiste Wikimedia projektide) reeglitega. Kui teistes projektides on teised reeglid, siis on neil tarvis ka teistsuguseid sõnumid. Andres 29. september 2009, kell 09:22 (UTC)
Olen nõus asjadega, mida Andres on siin öelnud. Ja ma ei saa aru, miks rääkida kogu aeg mingist harjumusest. Huvitav, et tihti püütakse meie vaidlustes teisi naeruvääristada, ja taandada kogu teema sellele, et teised on harjumuse orjad, vanameelsed, uuendusvastased, juhmid jne. Mulle näiteks on lihtsalt sõna "ülem" üdini vastik, seostub ainult sõjaväeliste struktuuridega ja vikis kasutamiseks tundub täiesti kohatu, umbes sama nagu "boss". (võin tegelikult süü enda peale võtta; mina ässitasingi Avjoska seda muutma). Ja märksa suurem boss tundub ju hoopis see, kes arvab, et tema ainuisikuliselt otsustab, milliseid sõnu teised peavad kasutama.
Ka ei saa minu meelest sõna "ülem" kasutada ilma täpsustamata, kelle või mille ülem ta siis on. See, et mingi arvutiseltskond seda isekeskis kasutab (ja kas ikka kasutab sõna "ülem" üksi?), ei puutu minu arust meisse. Pealegi, mulle millegipärast tundub, et ühel asjal saab olla ainult üks ülem. Kas me oleksime siis kõik Vikipeedia ülemad? --Epp 29. september 2009, kell 11:22 (UTC)
Too oli nüüd jah hea näide naeruvääristamisest. Ja muidugi ka ennekõike suhtumise najal loodud seisukohast ja hilisemast valikulisest mõttestamisest. See selleks kas administraator või ülem. Nii palju ju et kiusu pärast ma ei võta vaidlusi ette. Lihtsalt ma usun, et pikemas plaanis võivad need mõttemallidesse siiski mingisugused muutused tuua ja sellest sünnib ka kasu. – Meie entsüklopeedia ei oleks üldpildis niivõrd ühe inimese nägu ja kõiges ei valitseks konsesus vaid seetõttu, et kõik on oma arvamuse avaldamisega ette targad. Pikne 29. september 2009, kell 11:39 (UTC)
Milliseid mõttemalle tuleks muuta? Andres 29. september 2009, kell 11:46 (UTC)
16-aastase arvamus: skriptijate peale üldse ei mõelda. Foorumites on administraatorist allpool moderaatorid (ÕS-is IT termin puudub).
Me peaksime sellesse arutellu kaasama EKI, et saada teada ekpertide arvamust. Tiuks 29. september 2009, kell 14:53 (UTC)
mode kohta hea tähelepanek - tee neile ettepanek sõna see tähendus lisada -- Ahsoous 29. september 2009, kell 15:22 (UTC)
kuskilt tuleb läbi udu küll meelde et keegi (vist Andreski) on aeg-ajalt öelnud et mingid sõnad on ÕS-ist puudu (tegelt selliseid sõnu on kümneid tuhandeid...) -- Ahsoous 29. september 2009, kell 15:25 (UTC)
ÕS-i ei mahukski kõik sõnad ära ja neil polegi kava kõiki sõnu sisse võtta. Muide, sõna "moderaator" on keelekorraldajatel aina hambus. Andres 29. september 2009, kell 18:36 (UTC)
vaata, kui selle raamatu kohta öeldakse et see on kirjakeele normi alus, siis peaks nad siiski püüdlema selle poole, et ta sisaldaka ikka võimalikult rohkem kirjakeelseid sõnu, kahjuks mul pole seda hingehinnaga müüdavat seletavat sõnaraamatut käepärast, miskipärast usun, et seal on tähendused sees, aga äkki keegi kellel on - kontrolliks? -- Ahsoous 29. september 2009, kell 20:53 (UTC)
ÕS-i saab vaadata siin. "Moderaatori" kohta vaata [3]. Andres 30. september 2009, kell 04:52 (UTC)
ÕS-is puuduvad need (administraator, moderaator) IT-alased tähendused. Näideted süsteemi-, võrguülem pole piisav tõlkimaks administraator ülemaks. See tekitaks skriptijates kohe segadust ja nad peavad uurima, mida see ülem nüüd tähendab. Tiuks 30. september 2009, kell 06:01 (UTC)
Ootan veel mõned päevad arvamusi ja kui keegi rohkem lisada ei oska, siis teen arupärimise EKI-le.
Terminitega on meil üldse väga halvad lood, sest meil on kombeks, et ühe asjaga tegeleb mitu ametkonda. Üks loob, teine kontrollib (nagu riigi valitsemine). Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" alamprojekti raames uuritakse oskuskeelekorralduse olukorda. Eter Vallaste on Eteri juhatuse liige. Tiuks 29. september 2009, kell 22:04 (UTC)

Viited[muuda lähteteksti]

Kuidas järjestuvad, mille alusel järjestatakse lehele viitavad leheküljed? Ave Maria 27. september 2009, kell 01:28 (UTC)

Kui mõtled lehekülge "lingid siia", siis sealsed lehed on järjestatud selle järgi, millal tekkis link. See on loogiline, et wiki tarkvara sedasi töötab (viimati tekkinud lingid on lõpupoole). Vähemalt nii mulle tundub. --Jaan513 27. september 2009, kell 11:55 (UTC)
Enamuses ta nii tundub olevat aga see ei tundu reegel olevat. Ave Maria 27. september 2009, kell 11:57 (UTC)
Inglise viki ütleb, et lehed on nende loomise järjekorras. --Jaan513 27. september 2009, kell 12:16 (UTC)

Väärtuste piirid[muuda lähteteksti]

Kuidas kasutada mõttekriipsu?

  • Inimese pikkus on 150–200 cm

või

  • Inimese pikkus on 150 – 200 cm

--Rünno 28. september 2009, kell 18:23 (UTC)

Eesti keele käsiraamat tühikuid ei jäta. Lubatakse muide ka kolme punkti kasutamist (150...200 cm) --Ker 28. september 2009, kell 18:39 (UTC)
siiski, kolme punkti kasutatakse tavaliselt reaalteaduslikes, eriti matemaatika ja füüsikaga seotud tekstides, kus see mõttekriips võib sassi minna miinusmärgiga. Mu meelest peaks see soovitus ka kusagil keeleabi lehel olema, aga ma ei ole kindel--Dj Capricorn 28. september 2009, kell 19:12 (UTC)
Kui arv on negatiivne, siis tuleks järjest kirjutada nii mõttekriips kui ka miinusmärk, selline kombinatsioon arusaamist ei lihtsusta, seepärast oleks minu arvates otstarbekas ka mujal kasutada kolme punkti, näiteks -5...-20. Valju 28. september 2009, kell 19:34 (UTC)
Tühikutest on juttu siin, aga mainitud on ainult aastaarve. Sinna võiks vajadusel juurde kirjutada. Adeliine 28. september 2009, kell 19:25 (UTC)

The LocalisationUpdate extension has gone live[muuda lähteteksti]

The LocalisationUpdate extension is now enabled for all Wikimedia projects. From now on new localisations that become available in SVN will become available to your project within 24 hours. Your localisations get into SVN from translatewiki.net typically within a day and at worst in two days. This is a huge improvement from the old practice where the localisations became available with new software. This could take weeks, even months.

The localisations done by our community at translatewiki.net are committed to SVN typically every day. When the system messages in English are the same as the local messages, they will now be inserted in a file and are available for use in all our projects in a timely manner

What this means for you[muuda lähteteksti]

Local messages have an impact on the performance of our system. It is best when messages are as much as possible part of the system messages. In order to remove unnecessary duplication, all the messages that have a local localisation and are exactly the same as the system message will be removed. What we ask you to do is to compare and proof read the messages in translatewiki.net and the local messages. You can then either remove local messages when the translatewiki.net message is to be preferred or, you can update the message at translatewiki.net.

Messages that are specific to your project will have to stay as they are. You do want to check if the format and the variables of the message are still the same.

Why localise at translatewiki.net[muuda lähteteksti]

When you localise at translatewiki.net, your messages will be used in all Wikimedia projects and eventually in all MediaWiki based projects. This is how we provide the standard support for your language. When messages change, at translatewiki.net you will be prompted to revisit your translations. Localising is more efficient because we have innovated the process to make you more efficient; there is text explaining about messages and we have applied AJAX technology to reduce the number of clicks you have to make.

Translatewiki.net update[muuda lähteteksti]

  • Currently 94.08% of the MediaWiki messages and 45.15% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at translatewiki.net. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 28. september 2009, kell 18:37 (UTC)
  • Currently 93.73% of the MediaWiki messages and 46.48% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at translatewiki.net. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 1. november 2009, kell 10:52 (UTC)
  • Currently 97.00% of the MediaWiki messages and 76.62% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at translatewiki.net. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 4. jaanuar 2010, kell 15:10 (UTC)

How can we improve the usability for your language[muuda lähteteksti]

We expect that with the implementation of LocalisationUpdate the usability of MediaWiki for your language will improve. We are now ready to look at other aspects of usability for your language as well. There are two questions we would like you to answer: Are there issues with the new functionality of the Usability Initiative Does MediaWiki support your language properly

The best way to answer the first question is to visit the translatewiki.net. Change the language to your language, select the “vector” skin and add the advanced tool bar in in the preferences and check out the new functionality. And make some changes in your user page. When there is a need to improve on the localisation, please make the necessary changess . It should update your localisation straight away. We would like you to report each issue individually at http://meta.wikimedia.org/wiki/Usability_issues.

When there are problems with the support of MediaWiki for your language, we really want to know about this. It is best to report each issue separately. In this way there will be no large mass of issues to resolve but we can address each issue on its own. Consider issues with the display of characters, the presentation of your script, the position of the side bar, the combination of text with other languages, scripts. It is best to try this in an environment like the prototype wiki as it provides you with a clean, basic and up to date environment. The prototype wiki is available for five languages but you can select any of them, change the preferences to your language and test out MediaWiki for your language.

We would like you to report each issue individually at http://meta.wikimedia.org/wiki/Language issues. The issues you raise will all be assessed. It is important to keep each issue separate, because this will make it easier to understand the issues and find solutions.

PS This text has been approved by Naoko, Brion and Siebrand. Thanks, GerardM 28. september 2009, kell 18:37 (UTC)

Eesti keele probleem[muuda lähteteksti]

Üks probleem oleks see, kuidas saaks meie sõnumites pärast sõna "alates" korrektses käändes ajamääruse. Andres 28. september 2009, kell 20:18 (UTC)

Seda ilmselt nii lihtsalt ei saagi, sest tundub et kuupäeva kuvatakse php funktsiooniga date. Ilmselt lihtsam on laused ümber sõnastada. -- Ahsoous 28. september 2009, kell 20:52 (UTC)
Ka ümbersõnastamine oleks lahendus, kui uus sõnastus ei ole liiga kunstlik.
Aga paistab, et ka keerulised lahendused on võimalikud. Andres 29. september 2009, kell 08:04 (UTC)
... kui sa nii kümme aastat ootad... ja siis ka võib-olla -- Ahsoous 29. september 2009, kell 15:13 (UTC)

Eestlaste sünniriik soome Vikis[muuda lähteteksti]

Soome Vikis kiputakse nõukaajal sündinute sünniriigiks ikka Neuvostoliitto kirjutama. Minu meelest on see vennasrahva esindajate poolt solvav. Huvitav, kus on sündinud Teise maailamsõja ajal sakslaste poolt okupeeritud prantslased, hollandlased jne? Kas Saksamaal? Mõtlema paneb see, et teiste rahvaste Vikides niimoodi ei käituta. Vägisi kipub pähe mõte, et mõned soome Viki tegijad tahavad meile kohta kätte näidata. Kui ma Neuvostoliitto mõne sportlase puhul kustutasin, tekkis kohe proteste ja taastati algsed kujud. Amherst99 3. oktoober 2009, kell 19:59 (UTC)

"Viron sosialistinen neuvostotasavalta" peaks rahuldama mõlemat osapoolt.--WooteleF 3. oktoober 2009, kell 20:02 (UTC)

Ma ei ole selle neuvostotasavallaga nõus, soomlaste enamus saab meie ajaloo eripärast aru. Äkki keegi, kes hea soome keelega, aitab selleteemalise vaidluse soome Vikis üles võtta? Ma kirjutan soome keelt suht konarlikult. Amherst99 3. oktoober 2009, kell 20:08 (UTC)

Miks sa sellega nõus ei ole?--WooteleF 3. oktoober 2009, kell 20:12 (UTC)

Sest Eesti oli okupeeritud. Nii nagu nt Prantsusmaa oli okupeeritud Teise maailmasõja ajal, aga ta ei muutunud sellepärast Saksamaaks. Amherst99 3. oktoober 2009, kell 20:19 (UTC)

Aga kui märkida nende sünnikohaks Eesti Vabariik, siis on see ju samavõrd väär. Üks on õige de iure, teine de facto.--WooteleF 3. oktoober 2009, kell 20:47 (UTC)

Sünnikohaks võib märkida lihtsalt Eesti. Amherst99 3. oktoober 2009, kell 22:50 (UTC)

Vaadake ka arutelu käiku soomekeelses vikis: http://fi.wikipedia.org/wiki/Keskustelu_k%C3%A4ytt%C3%A4j%C3%A4st%C3%A4:Amherst99 Amherst99 4. oktoober 2009, kell 08:08 (UTC)

Paistab, et soomlased oleksid Eesti NSV-ga nõus. Miks sa selle vastu oled?--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 08:17 (UTC)

Miks muudes keeltes Vikid Eesti NSV-d ja NSV Liitu sünnikohaks ei märgi? Sellepärast, et nad peavad seda meie rahvale solvavks. Ka mina pean solvavaks, eriti hõimurahva poolt. Muide isegi välismaa kodanikest eestlaste passidesse ei kirjuta reeglina muud riigid sünnikohaks Eesti NSV/N Liit. Amherst99 4. oktoober 2009, kell 08:34 (UTC)

Solvumine tuleks siin kõrvale jätta. Eesti NSV oli olemas ja need inimesed sündisid seal. Eesti NSV ja Nõukogude Liidu märkimine sünnikohana ei ole ju sisuliselt vale.--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 08:37 (UTC)
Mina olen ka sündinud Nõukogude Liidus. Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb, võta kuidas tahad. Poliitiline korrektsus on nõrkadele. --Kyng 4. oktoober 2009, kell 08:59 (UTC)
Sünnipaigana märgitakse ikka pigem riiki kui geograafilist piirkonda, mitte kui poliitilist institutsiooni. Seetõttu ei märgita entsüklopeediais ega leksikonides sünnikohaks nt mitte Rootsi Kuningriik, vaid Rootsi, mitte Tsaari-Venemaa, vaid Venemaa, mitte Soome Vabariik, vaid Soome, mitte Nõukogude Liit, vaid Gruusia, mitte Läti NSV, vaid Läti, jne. Seda seepärast, et jutt on sünnipaigast, mitte kodakondsusest. --Kk 4. oktoober 2009, kell 09:16 (UTC)
Mina ei märgiks isegi mitte piirkonda, kui just sünnikoht ei ole väga vähe tuntud. Andres 4. oktoober 2009, kell 09:25 (UTC)
Ka mina jätaks riigi või piirkonna enamasti märkimata. Riik on alati poliitiline institutsioon, geograafiline piirkond on maa. Sellisel vahetegemisel on probleemiks see, et reeglina pole eraldi artikleid riigi ja maa kohta. Näiteks artikkel Eesti algab lausega "Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.", samas kui enamus juttu räägib Eestist kui maast. Aga olen seisukohal, et kui soomlased märgivad isiku sünnikohaks Viron NST, Neuvostoliitto, siis ei ole see vale, ega tohiks olla ka solvav. Ajalugu on lihtsalt selline. --WooteleF 4. oktoober 2009, kell 09:42 (UTC)
See on otseselt vale, sest Viron NST ei ole koht. --Kk 4. oktoober 2009, kell 09:48 (UTC)
Aga ta on riik. Minuarust pole vahet, kas on märgitud sünnimaa või sünniriik. Muide, väide Tsaari-Venemaa kohta on ekslik. Vähemalt meie oleme linkinud sel juhul Venemaa Keisririigile. Ka Rootsi näide on kehv, kuna Rootsi on olnud 16. sajandist järjest kuningriik ja Rootsi nime all peetakse just sedasama kuningriiki silmas.--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 10:09 (UTC)
Me märgime ka otseselt sünniaegse omavalitsusüksuse, mis ei ole iseenesest koht, aga millel on oma territoorium. Ka asulaga ja riigiga on minu meelest sama lugu. Kui me mainime sünnikohana mõnd riiki, siis peame silmas selle riigi tollast territooriumi. Andres 4. oktoober 2009, kell 10:28 (UTC)
Just sellest, et sünnimaal ja sünniriigil ei tehta vahet, see Soome vikis esilekerkinud probleem tekibki.--Kk 4. oktoober 2009, kell 10:25 (UTC)
Kas peaksid olema eraldi artiklid riigi ja maa kohta? Andres 4. oktoober 2009, kell 09:53 (UTC)
Eks vist ositi meil nii ongi - nt on eraldi artiklid Vene SFNV, Vene NFSV, Venemaa Nõukogude Vabariik, ja teisalt Venemaa. --Kk 4. oktoober 2009, kell 09:59 (UTC)
Sellel oleks küll oma eelised aga ma arvan, et see tekitaks rohkem segadust kui praegune olukord.--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 10:09 (UTC)
Praegune olukord on see, et enamikus artiklites eestikeelses vikis ei aeta segi maad ja riiki. Lihtsalt tihti räägitakse neist ühes ja samas artiklis, kui aga materjali on rohkem või ühel maal väga erinevad riigid asunud, siis erinevates artiklites. Nii ongi mu meelest mõistlik. --Kk 4. oktoober 2009, kell 10:29 (UTC)

Olen ka nõus, et maa ja riik (vm haldust teostav formatsioon, näiteks ordu, võõrriigi okupatsioonivõim vms) peaks olema selgelt lahutatud. Inimese sünnikohana tuleks märkida ikkagi maa (linn, vald vms) ja alles teises järjekorras riik või muu võim, mis sellel territooriumil inimese sünnihetkel eksisteeris. Nii, et kui tahta olla väga täpne, siis näiteks "sündis Eestis Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal".--Andrus Kallastu 4. oktoober 2009, kell 11:12 (UTC)

Minu meelest tuleks märkida eelkõige asula. Aga tuleb arvestada, et ka asulate piirid määraab võim. Andres 4. oktoober 2009, kell 11:22 (UTC)
"sündis Eestis Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal" on ebavajalikult pikk. Täpselt sama tähendaks "sündis Eesti NSV-s". "sündis Eestis Eesti Vabariigi ajal" oleks ju jaburus ja keegi ei kasutaks seda.--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 11:52 (UTC)
Märgitakse sünnikoht. Riiki on tarvis mainida ainult niivõrd, kui see aitab kohta määratleda. Andres 4. oktoober 2009, kell 11:55 (UTC)

Miks pada ajada, mina olen sündinud Eestis, Eesti Vabariigis, mis oli okupeeritud NSVL-i poolt, kas keski suudab seda fakti ümber lükata? Väänata pole mõtet, selline sosserdamine on nagu Venemaal praegune ajaloovõltsimise jätkamine. Pole üldse oluline, milliseks osariigiks vms pseudomoodustiseks okupandid seda nimetasid, oli see siis ida- või lääneosariik. suwa 4. oktoober 2009, kell 13:42 (UTC)

Kas sa väidad siis, et Eesti NSV-d polnud olemas?--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 14:02 (UTC)
Kes mõjukatest riikidest on tunnustanud ENSV olemasolu? USA näiteks ei tunnustanud.--Rünno 4. oktoober 2009, kell 14:35 (UTC)
De jure' - Austria, Argentina, Boliivia, Jaapan, Rootsi, Šveits, Uus-Meremaa, Austraalia. Lisaks olid mitmetel riikidel sidemed Eesti NSV valitsuse, kui de facto valitsusega. --WooteleF 4. oktoober 2009, kell 14:38 (UTC)
Oled kindel, et loetletud riigid olid omal ajal mõjukad riigid?--Rünno 4. oktoober 2009, kell 14:40 (UTC)
Olen ka seisukohal, et poliitilisi formatsioone ei ole mõtet sünnikohana märkida. Mõnes piirkonnas on paari kümnendi jooksul mitu riiki.--Rünno 4. oktoober 2009, kell 14:39 (UTC)
Ma arvan samuti, et riigi märkimine pole üldse vajalik. Aga arvan ka, et soomlased ei käitunud valesti, kui märkisid sünnikohaks Eest NSV või Nõukogude Liidu. De facto see ju nii oli. Ning maailmas maksab realpolitik enam kui juriidiline korrektsus.--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 14:49 (UTC)
Kui nüüd targutada, siis ikka tuleb näha metsa puude taga. Inimene sündis ikkagi Eestis, mitte hetkel võimuloleva valitseja meelepärase nimega riigis. Viki ülesanne on näha metsa puude taga. Ma vähemalt arvan nii.--Rünno 4. oktoober 2009, kell 14:57 (UTC)
Kas sa väidad, et kui täna sünnib Tallinnas laps, siis ta ei sünni Eesti Vabariigis? Või 1960. aastal Tartus sündinud inimene ei sündinud Eesti NSV-s?--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 15:03 (UTC)
Hakata arutama, kas NSVL ja sealhulgas ENSV oli ebard või mitte, ilmselt ei kuulu antud teema raamesse. Mõni arvab, et ENSV oli legitiimne nähtus. Mõni mitte. Meie ülesanne on kirik keset küla püsti ajada. Ja tundub, et kõige mõistlikum oleks seda teha, kasutates piirkonna nime.--Rünno 4. oktoober 2009, kell 15:11 (UTC)
Mina muide olen ametlikult sündinud Eestis, mitte ENSV-s.--Rünno 4. oktoober 2009, kell 15:14 (UTC)
Leian, et WooteleF-il on õigus.
Eesti NSV oli kahtlemata olemas. Samuti on korrektne kasutada kohamäärust "Eesti NSV-s". See, kas Eesti NSV oli legitiimne, on hoopis teine küsimus. Andres 4. oktoober 2009, kell 15:16 (UTC)
Viki järgi olen siis seega ENSV-s, mitte Eestis sündinud.--Rünno 4. oktoober 2009, kell 15:24 (UTC)
Mis tähendab "Viki järgi"? Mõlemad on ju õiged. Andres 4. oktoober 2009, kell 15:31 (UTC)

Kas praegu Petseris sündinud isikud on sündinud VF-s või EV-s? Riigil on olemas mitmeid tunnuseid: elanikkond, territoorium, valitsus ning teiste riikide tunnustus. Näiteks tuuakse ka artiklis riik välja, et kodanikkond on tähtsam kui territoorium. August Rei on andnud välja dokumendi, millega ta säilitas Eesti kodanikkonna ka okupatsiooni vältel. Samas öeldakse artiklis riik ka seda, et kui mõne riigi territooriumi kontrollib võõrvägi, siis seda toimivate riikide hulka ei arvata. Ma arvan, et meil ei ole mõtet siin vaielda, vaid küsida järele targematelt, sest see vaidlus ei vii minu arvates meid mitte kuhugi. --kanakukk 4. oktoober 2009, kell 17:03 (UTC).

Veelkord – sünnipaiga märkimisel peetakse silmas geograafilist kohta, mitte aga õigusi (nt kodanikuks olemist), mis sündinu sai. Iseenesest võiks paika märkida ka geograafiliste koordinaatidega, kuid kombeks on ikka kasutada asula või linna või maa nimesid. Kuna maa (geograafiline) nimi ja riigi (õiguslik) nimi on tihti omavahel seotud ja kauakestva riigi puhul võivad olla lausa kokkulangevad (geograafiline piirkond saab nime riigilt või vastupidi), siis sellest ka kergesti tekkiv segadus, kus õiguslik ja geograafiline ära vahetatakse - mille tõenduseks kogu siinne diskussioon ja probleem Soome vikiga. Niisiis - tuleb tähele panna, et Eesti on ka geograafiline piirkond (mille piirid ei ole seejuures väga täpselt määratletud, enamasti täpsustatakse need parajasti kehtiva õigusliku riigi piiride kaudu); selle tõendiks võib olla näiteks teos "Eesti ajalugu", kus käsitletakse nt ka aega mitu tuhat aastat tagasi; või teos "Eesti mardikalised", kus jällegi Eesti on geograafiline piirkond (see, kus praegune Eesti riik asub), mitte riik. --Kk 4. oktoober 2009, kell 17:38 (UTC)
Ka riigil on territoorium.--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 17:53 (UTC)
Minu meelest on Eesti puhul nii, et esmane on riik, ja maa-ala määratletakse selle kaudu. Andres 4. oktoober 2009, kell 18:30 (UTC)
Mäletate seda Juhan Liivi rida: "Ükskord on Eesti riik". Riiki veel polnud, Eesti juba oli. Võib öelda, et Eesti on maana siin olevaist riikidest kestvam, aga selle maa-ala täpsed piirid määratakse iga kord uuesti kehtiva riigi kaudu. --Kk 4. oktoober 2009, kell 19:05 (UTC)
Jah, modifitseerin oma väidet. Riigi asemel võib primaarne olla ka rahvas, kelle asualast on jutt. Maad ise ei ole primaarsed. Teine asi, kui maa-ala on määratletud looduslike piiridega, näiteks saar. Andres 4. oktoober 2009, kell 19:44 (UTC)

Viitamisest[muuda lähteteksti]

Selles artiklis on võimalik lisada viiteid nii, et teksti sisse lisatakse ainult tag "<ref name=>" ja alajaotuses "viited" täpsustatakse seda, st kirjutatakse pikemalt lahti link/teos, autor jne. Kas seda oleks võimalik ka et-vikis teostada? --kanakukk 3. oktoober 2009, kell 20:29 (UTC).

Selline võimalus toodi sisse septembris 2009. Mulle tundub, et tegemist on uuendusega mallis Reflist (en:Template:Reflist; meil vastab sellele Mall:Viited). Ma olen varem sellele vajadusele ka siin üldises arutelus tähelepanu juhtinud (siin).
Kes tunneb malle hästi, palun lisada selline viitamise võimalus ka meile. Kui seda keegi ei tee, võtan selle ise kaugemas tulevikus ette. --Jaan513 8. oktoober 2009, kell 19:53 (UTC)

Jah, eks me kõik ole selle peale kord tulnud... aitäh vastamast, arvasin, et olen nagu Muhv, kes iseendale kirjutab. --kanakukk 8. oktoober 2009, kell 22:12 (UTC).

BETAst[muuda lähteteksti]

Praegu tegeletakse selle beta arendamisega. Minu arvates võiks vikipeedia toimida nagu Wordpress-i tarkvara kasutavad blogid, st on võimalik valida, kas näed redigeeritavat posti visuaalsena või koodina (so siis HTMLina). Võiks ju see viidete lisamine vähe inimlikum olla, nt visuaalse moodulis vajutan mingi nupu peale, mille peale hüppab ette javascripti aken, kuhu saab sisestada viite kohta käiva info (autor, publikatsioon eraldi kastidesse jne). Ehk keegi autoriteetsem edastab mu idee Wikimediale, kui seda juba väljapakutud pole (ja kui teie selle heaks arvate olevat). --kanakukk 9. oktoober 2009, kell 17:38 (UTC).

Vaatamata sellele, et suure tõenäosusega saavad ettepanekud vähe tähelepanu, lisasin need MediaWikisse. MediaWiki tarkvara laiendamise soove saab lisada lehele mw:Extension requests. Seal sõltub autoriteedist vähe. Märksa tulemuslikum peaks olema hea läbisaamine mõne arendajaga. Võimalik, et ka sellest ei piisa, sest WYSIWYG redaktori loomine ei ole kuigi lihtne. Arvan, et mõte on esitamist ja kaalumist väärt, kuigi ma ise WYSIWYG redaktorit vikide redigeerimisel ei kasutaks. P.S. WYSIWYG = What You See Is What You Get = Saad, mida näed. --Jaan513 23. oktoober 2009, kell 17:42 (UTC)
Tabeleid oleks ju vägagi mugav otse muuta (nagu MS frontpages vms), mitte koodi vahelt. --kanakukk 24. oktoober 2009, kell 07:04 (UTC).

Peale selle need igasugused loendid.. ma olen enam kui kindel, et on võimalik kirjutada programm või oluliselt lihtsustada igasuguste defaultsortide, isikute loendite jms lisamine. --kanakukk 29. oktoober 2009, kell 23:48 (UTC).

Oletame, et nt artikli loomisel saad linnukeste abil märkida, et millistesse loenditesse kasutaja lisada jne --kanakukk 7. november 2009, kell 08:54 (UTC).

Ning lisaks.. võiks ju saada kuidagi hõlpsamalt lisada kirjanduse alajaotusse teoseid, mis on olemas ka ESTER-baasis (a la samas aknas avaneb lühiotsing, kus autori järgi saab kiirelt tema teoseid otsida, automaatselt luuakse kirje selle kohta koos ISBNide ja muu tarvilikuga). --kanakukk 7. november 2009, kell 08:54 (UTC).

Peale selle olen ma enam kui kindel, et ka selline asi oleks võimalik: loon tekstifaili, milles on terve ports postimehe (või mõne teise online väljaande) linke. Impordin nad artiklisse ja süsteem ise otsib neile pealkirjad, kuupäevad jne. --kanakukk 7. november 2009, kell 08:54 (UTC).

Ning veel.. viidetest. Lisada võiks niisuguse nupu, millega oleks lugejal võimalik artikli kõik viited vastavalt vajadusele sisse või välja lülitada (kui teksti on vähe, siis nad kipuvad häirima). --kanakukk 27. november 2009, kell 13:43 (UTC).

Strategy Volunteers Still Needed[muuda lähteteksti]

Please forgive the posting in English. Would someone please translate?

Hi all,
Although we will soon remove the centralnotice that is up, the Wikimedia Strategic Planning project is still looking for volunteers to serve as subject area advisors or to sit on task forces that will study particular topics and make recommend short- and long-term strategies for the Wikimedia projects and Foundation, and the wiki movement.

To apply to serve on a task force or be an advisor in a specific area, visit http://volunteer.wikimedia.org.

The Wikimedia Strategic Planning project is a year-long collaborative process being hosted at http://strategy.wikimedia.org. Your input is welcome there, and will drive the process. When the task forces begin to meet, they will do their work transparently and on that wiki, and anyone may join fully in their work. We hope to include as many community members as possible in the process.

Any questions can be addressed to me either on on the strategy wiki or by email to philippe at wikimedia.org.

I hope you'll consider joining us!

Philippe 4. oktoober 2009, kell 03:24 (UTC)


Vikipeedia-alased koolitused[muuda lähteteksti]

9. oktoobril algusega kell 16.00 ja 16. oktoobril algusega kell 14.00 toimuvad Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus Vikipeedia-alased koolitused. Esimene siis Täiskasvanud Õppija nädala ja teine Tartu Sügispäevade raames. Kes juhtub Tartus viibima võib alati läbi astuda. Kas peaks selle info ka kõigile kaemiseks lehekülje päisesse riputama?

P.S: Esilehel olevaid punaseid linke võiksite natuke vähendada. Käesoleval nädalal on neid kuidagi palju. Ivo 5. oktoober 2009, kell 18:04 (UTC)

Terminite ja mõistete defineerimisest[muuda lähteteksti]

Iffcooli peetud seminaril Tartus tekkis mul küsimata jäänud küsimus artiklite mõistete defineerimisest. Siia postitan selle mõttekäigu, sest viimastel päevadel olen lugenud Tiiu Erelti raamatut "Terminiõpetus". See on küll üpris keeruline ja normiv teos, samas ka mu meeles definitsioonide väljamõtlejaile - meile vikipedistidele - lausa kohustuslik. Selles teoses on mitu korda rõhutatud, et mõiste definitsioon peab olema võimalikult lühike ja täpne, mis ka loogiline. Sellest tulenevalt laiemale ringile küsimus ja soovitus: Miks ei võiks me keerukamaid ja raskemini defineeritavamaid mõisted (või siis termineid), kui need on autoriteetsetes teostes väga hästi defineeritud (EEs, TEAs, Mereleksikonis, ÖLis jne) nii-öelda otseselt maha kirjutada ja vastav viide lisada. Mu meelest sellest lähtumine ja nõnda tegutsemine tõstab hüppeliselt Vikipeedia autoriteetsust ja samas ei näe ma sellest mingit negatiivset külge.

Kogu mu jutt peab silmas eeskätt termini peamist definitsiooni ehk esimest lauset, mida asja mitteeksperdil on tegelikult suhteliselt võimatu ise välja mõelda. Kas eestikeelse Vikipeedia areng pole mitte täpselt selles kinni, et üritama ise defineerida (esimest lauset) kaotades seejuures autoriteetsuse ja võib väita, et olema ka keelenormidega pahuksis?--Dj Capricorn 18. oktoober 2009, kell 11:53 (UTC)

Kui definitsioon on lihtne ja ühemõtteline, siis võib olemasolevaid definitsioone kasutada. Andres 18. oktoober 2009, kell 12:46 (UTC)

Uus viidete mall[muuda lähteteksti]

Tõin meile üle inglise viki viitamise malli (Mall:Viited käitub nüüd sarnaselt inglise viki malliga en:Template:Reflist). Enne seda testisin malli käitumist ja kõik tundus korras olevat. Kirjutasin ka täiendavat dokumentatsiooni, palun seda parandada. Nüüd saab ka meil viidata nii, nagu on siin üldises arutelus vähemalt kaks korda varem soovi avaldatud. (Viide ise on lühidalt tekstis ja malli abil kirjeldatakse viidet pikemalt. Varem toodud näide inglise vikist on en:Pavel Popovich, vt Vikipeedia:Üldine arutelu#Viitamisest.)

Palun igasuguste vigade või anomaaliate märkamisel kohe siin teada anda. --Jaan513 21. oktoober 2009, kell 20:36 (UTC)

Näiteks on selline süsteem nüüd artiklis Kumari kanal. Võtmesõna "allikad" (süntaksis {{Viited |allikad=}}) ei pruugi kõige sobivam olla, ma ei osanud midagi paremat praegu välja mõelda. --Jaan513 21. oktoober 2009, kell 21:00 (UTC)

Au ja kiitus Jaan513-le! Muide, ehk oskad siia midagi kaasa rääkida: Vikipeedia:Üldine_arutelu#BETAst? --kanakukk 21. oktoober 2009, kell 22:17 (UTC).

tõesti hästi on lahendatud. Grupeerimisest küll päris hästi aru ei saa, et miks seda võiks vaja minna?--Dj Capricorn 23. oktoober 2009, kell 16:37 (UTC)
Grupeerimine oli ka enne olemas, seda sai teisiti kasutada (saab ka praegu; viidete alajaotusesse oleks tulnud kirjutada {{viited}} asemel <references group="grupp"/>). Mina näen grupeerimise kasu märkuste ja viidete eraldamises (mw:Extension:Cite/Cite.php#Grouped_references), aga võib-olla saab veel midagi teha. Seda võimalust ei pea kasutama. --Jaan513 23. oktoober 2009, kell 16:54 (UTC)

Eestikeelsesse vikitsitaati võiks ka selle võimaluse lisada. --kanakukk 24. oktoober 2009, kell 07:44 (UTC).

Olemas. --Jaan513 24. oktoober 2009, kell 07:57 (UTC)

Ning viite siniseksvärvumise võiks ka lisada. --kanakukk 24. oktoober 2009, kell 08:00 (UTC).

Värvuvadki ju.--WooteleF 24. oktoober 2009, kell 08:05 (UTC)
Jutt on Vikitsitaatidest. Mul seal ei värvu. Kirjeldasin seal, kuidas seda teha tuleks, mul ei ole õigusi MediaWiki nimeruumis redigeerimiseks. --Jaan513 24. oktoober 2009, kell 08:13 (UTC)


paadindus[muuda lähteteksti]

paatide teema solkimine[muuda lähteteksti]

kiilajhid on kiiljahid ja svertpaadid on svertpaadid ja mõlemates on jahiklasse, kui tahate ringi teha kogu süsteemi, siis tehke, kuid ärge tehke pudru ja kapsaid, kui teete jahiklasse, siis korrastage palun ka svertpaadid-nav ja kiiljahid-nav mallid ja nendekohaselt nimetage ümber ka kõik mallis nimetatud artiklid ja viited suunamised kirjutistele tehke korda.... kui ei taha, pole mõtet solkida... ! Hetkeseisuga on jõuga solgitud ja lukustatud üks kirjutis Draakon (jahiklass) suwa 14. august 2009, kell 07:30 (UTC)

See artikkel ei ole lukustatud. Vaidlusküsimused tuleb arutelus selgeks rääkida. Andres 14. august 2009, kell 07:39 (UTC)
Hea küll. Ma teisaldan ka ülejäänud jahiklassidesse. Taivo 14. august 2009, kell 11:58 (UTC)
Puudub kirjutis Jahiklass, seega ei leia Vikipeedia lugeja
üheselt mõistetavat alust, millele toetuda teemaga tutvudes. suwa 16. august 2009, kell 12:42 (UTC)


paadindus ja sisu[muuda lähteteksti]

Iffcool? Miks on vaja vaata ka alt kustudata seosed 5,5mR-Dragon-Soling-H-paat-Yngling?
Kas ta tahad väita, et need ei ole omavahel seotud?
Või sa lihtsalt ei tea seoseid?
Kui asja ei tunne, võiks enne arutelulehel küsida seose olemasolu kohta...
24. oktoober 2009, kell 09:00 (UTC)
Tõstsin selle üldise arutelu lõppu. Kus see teema olema peaks. Kui see üldse kuskil peale minu arutelulehekülje olema peaks. Ivo 24. oktoober 2009, kell 09:03 (UTC)
See ei kuulu siia. Andres 24. oktoober 2009, kell 09:15 (UTC)
Vaata Arutelu:H-paat. Andres 24. oktoober 2009, kell 09:25 (UTC)
Taivo palun loe ka seda arutelu... suwa 4. november 2009, kell 16:50 (UTC)

Paranoiline vs Paranoidne[muuda lähteteksti]

J! Sõna 'paranoiline' asemel kasutatakse ametlikult psühhiaatrias sõna 'paranoidne'. Kes saab, palun muutke artikli pealkirjad, sest mul tuleb selles osas oskustest ja teadmistest puudu.

Paranoidsus on luul + hallutsinatsioon. Paranoilisus on ainult luul.--Rünno 26. oktoober 2009, kell 17:56 (UTC)

Kopipeist[muuda lähteteksti]

Meil on üle 500 artikli, mis on tervenisti või osaliselt kopipeist kuskilt. Kutsun kõiki üles nendega tegelema. Kõige lihtsam oleks need muidugi ära kustutada aga enamasti on neid juba täiendatud, mistõttu läheks osa tööd lihtsalt kaduma. Ja soovitan uued mahakirjutatud artiklid lihtsalt ära kustutada, kuna enamasti jäävad need sellistena kauaks ajaks seisma. Kõige hullem on see kui mahakirjutatud artikleid täiendatakse - see muudab kopipeisti tuvastamise ja likvideerimise raskemaks.--WooteleF 28. oktoober 2009, kell 17:30 (UTC)

Eks täiendamise/muutmise eesmärgiks ongi autoriõiguste alaste probleemide lahendamine. Aga et värske kopi/peist kohe kustutada, täitsa nõus.--Rünno 28. oktoober 2009, kell 17:33 (UTC)
Mitte alati. Praegu sirvisin neid artikleid - lisatakse intervikid, kategooriad, igasugu mallid, siselingid...aga kopipeist jääb ikka alles.--WooteleF 28. oktoober 2009, kell 18:15 (UTC)
Intervikid, mallid ja muu säherdune kaunistus ei muuda ju sisu. Nagu ütlesid, et kopipeist jääb alles. Kui jääb alles, siis kustutada.--Rünno 28. oktoober 2009, kell 18:29 (UTC)

kuna kopitakse teemasid mis on keerulised siis mõistlikum on lisada viide.

Ma ei saa päris täpselt aru, ehk täpsustad.--WooteleF 28. oktoober 2009, kell 18:15 (UTC)

Minu meelest tuleks kustutamise asemel jätta kas või üks lause ning link allikale, millelt on maha kirjutatud, kui see allikas väärib seda. Andres 28. oktoober 2009, kell 19:10 (UTC)

Ja kohe kustutada ei tohi. Enne peab andma kirjutajale võimaluse end kaitsta. Andres 28. oktoober 2009, kell 19:25 (UTC)

Väga paljud sellised artiklid on minu meelest juba pikka aega üleval olnud (eeldan, et mõeldakse neid artikleid. Osadel on mall 'kopipeist' olnud juba aastaid. Sellise artikli alles hoidmine võib olla vastuolus EV seadustega. On ainult kaks lahendust: 1) keegi võtab enda peale artikli korda tegemise 2) artikkel kustutatakse. Ükskõik kumb lahendus tuleks kasutusele võtta ja seda kiiresti. Siselingid, mallid ja intervikid ei loe midagi, neid panna/kustutada on kõige lihtsam. Selline "ootame ja vaatame" taktika ei anna mingit tulemust, praktiline kogemus näitab seda. Asjadega tuleb tegeleda. --Kyng 28. oktoober 2009, kell 19:48 (UTC)
Nõus, et tuleb tegelda. Mõtlen, et vähemalt ühe ööpäeva peaks ikka ootama, mitte kohe kustutama. Andres 28. oktoober 2009, kell 20:00 (UTC)
Vikit on vaja puhastada aga kuna meil süsteemi ei ole nagu muusikute projektis (näiteks kategooria Korrastamist vajavad muusikute artiklid), siis peaks tegema lauspuhastamise. Näiteks jätta definitsioon koos viitega ja ülejäänud tekst kustutada. Plussiks on see, et artikkel jääb alles. Mõni artikkel võib olla on targem kustutada kui ei vääri artiklit. Kõik sõltub artiklist. --Tiuks 28. oktoober 2009, kell 20:43 (UTC)
Nõus Andrese ja Tiuksiga. Kui artikli allikas on vähegi küsitav (ehk on võimalus, et see seal pole autoriõigusega või saab loa), tuleks arutelulehele kasutajalt seda küsida. Mu meelest võib see seal isegi nädal olla, kui ei vastata, siis kas kustutada või teha nupuke --Dj Capricorn 28. oktoober 2009, kell 20:52 (UTC)
Nii need 500 ongi tulnud.--WooteleF 28. oktoober 2009, kell 21:09 (UTC)
Muidugi, kui oleks kohe kustutatud, siis poleks tulnud. Meie vähestel toimetajatel on nii palju tegemist uute paranduste jälgimistega, et pole olnud mahti ja ettevõtlikkust vanu asju käsile võtta. Aga sellegipoolest ei tohi kohe kustutada, vaid tulen nii palju aega jätta, et algne kirjutaja (kes on tavaliselt uustulnuk) jõuaks näha, et on kopipeisti kahtlus. Andres 28. oktoober 2009, kell 21:29 (UTC)
Minu meelest on ka peamine probleem see, et meil pole inimesi, mitte et pole "süsteemi". Ma arvan, et võiks enam-vähem kohe kustutada sellised artiklid nagu "Haridus Jaapanis", mille puhul on ilmselt raske midagi kokkuvõtlikku alles jätta, ja on näha, et esialgne kirjutaja on kadunud. Aga näiteks (oluliste) inimeste puhul võiks ju küll vähemalt eluaastad ja tegevusala alles jätta. Aga kui jutt on lisaks segane ja vigane, siis on vist ilmne, et keegi ei hakka kunagi seda lappima. --Epp 28. oktoober 2009, kell 21:57 (UTC)

Olen nõus Andresega, et kopipeisti küsimusse ei peaks suhtuma nii ortodoksselt:

  1. Kui tekst on mingil põhjusel väärtuslik ja peab olema edastatud sõna-sõnalt, siis keegi ei keela ju tsiteerida. Tsiteerimise reegliks on ainult autori selge äranäitamine. Kopipeisti märkega tekstide põhiprobleemiks on pigem toimetamatus.
  2. Kuna Vikipeedia ei kiida kopipeisti kahtlusega materjali Vikipeediasse sobivaks, see materjal on sellisel kujul Vikipeedias juhuslik ja ainult informatiivse tähendusega ning keegi ei saa selle materjali ajutisest kopeerimisest majanduslikku kasu, siis sisuliselt on tegu materjali ajutise tehnilise kopeerimisega Autoriõiguse seaduse pg.18.1 lg.1 mõttes: " § 18.1. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine. (1) Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk." [4] --Andrus Kallastu 29. oktoober 2009, kell 05:21 (UTC)
Pole kummaski punktis nõus. 1. Tsiteerimise eesmärk on edastada autori sõnu täpselt, ning seda tehakse ainult juhul, kui selleks on vajadus, ja seda tohib teha ainult juhul, kui tsitaat ei ole liiga pikk. Kopipeisti puhul kas pole vajadust (jutt puudutab teemat ennast, mitte autorit, ja mõtet saaks vabalt teisiti väljendada) või on tsitaat liiga pikk (kui on tegu katkenditega kirjandusteostest). Pealegi tuleb tsitaadi puhul kasutada jutumärke ja allikale viidata. 2. Minu meelest pole tegu tehnilise kopeerimisega.
Küll aga ei ole minu meelest juhul, kui materjal on kopeeritud veebist, ning kopipeistimärkus on juures, asjaga väga kiire, sest me ei esita teksti enda omana ja see tekst on veebis niikuinii olemas. Andres 29. oktoober 2009, kell 06:02 (UTC)

Mida teha aga nende kopipeistidega, mille veebilehti enam üleval pole. Nendest saaks ümbersõnastamiseks (kui kellelgi peaks tekkima soov) head infot, mida mujalt enam ei pruugigi leida--Dj Capricorn 30. oktoober 2009, kell 18:23 (UTC)

Me peame niikuinii usaldatatavatele allikatele viitama. Andres 30. oktoober 2009, kell 18:31 (UTC)

Täpsustan mõtet: kopeerimiskahtlusega artiklid tuleks vastavalt nende väärtusele varustada lisaks märkustega "toimetada" või "kustutada" ja toimida siis vastavalt. Tsitaadina esitatav materjal tuleb loomulikult varustada viitega. --Andrus Kallastu 31. oktoober 2009, kell 06:20 (UTC)

Tsiteerimisega ei tohi ka liiale minna. Meil on mitmeid artikleid, mis suures osas ainult tsitaatidest koosnevadki. Näiteks Kalev Jaik ja mitmed piibli teemalised artiklid. Tsitaate peaks kasutama ikka erandlikult, kui kellegi ideid pole võimalik ümber jutustada või on neid väga tähtis just samas sõnastuses esitada, mitte puhtalt kopipeisti õigustamiseks. --Kyng 31. oktoober 2009, kell 06:59 (UTC)
Minu arust on parem Piiblit tsiteerida kui ümber jutustada, sest Piiblit loetakse väga tähelepanelikult, iga sõna üle juureldes. Andres 31. oktoober 2009, kell 08:05 (UTC)
Kopipeisti puhul on probleem selles, et artiklid seisavad aastaid, ilma et keegi neid korda teeks. Andres 31. oktoober 2009, kell 08:05 (UTC)
Nad seisavadki ehk osaliselt ka seetõttu, et pole täpselt selge, mida nendega tegema peaks. "Toimetada" ja "kustutada" oleksid selgemad ülesanded.--Andrus Kallastu 31. oktoober 2009, kell 08:32 (UTC)
Minu arust on selles kopipeisti mallis väga selgelt kirjas, mida peaks artikliga tegema. Ümber tuleb sõnastada. Et see on aga natuke mõtlemist nõudev tegevus, siis tavaliselt seda ei viitsita. Nii need artiklid seisavad puutumatult pikka aega. Ave Maria 31. oktoober 2009, kell 09:06 (UTC)
Mina arvan, et nad seisavad seetõttu, et keegi ei soovi ette võtta suurte, vikindamata ja tihti isikupärases sõnastuses tekstide ümbersõnastamist ja toimetamist. Arvan siiralt, et nullist uut artiklit on lihtsam kirjutada kui selliseid korda teha.--WooteleF 31. oktoober 2009, kell 09:09 (UTC)
Sageli on tõesti sellised tekstilahmakad, kuid mitte alati. Ja mõnikord ju ikka tehakse korda. Andres 31. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)
Kopipeisti mallis on kirjas alternatiiv: kas kustutada või toimetada. Kui keegi toimetab, siis pole tarvis kustutada. Andres 31. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)

Elanike arvu ajalugu[muuda lähteteksti]

Infokastis muudetakse elanike arvu ja artiklisse eelmist ei lisata. Mida teha? Näiteks Andres palub Arutelu:Šiauliai maakond ka säilitada elanike arvu ajalugu. Meil on selleks kasutatud alajaotust "Elanike arv". Alajaotust ei raatsi ju teha kui jäädvustamist vajab ainult üks aasta. Mina soovitaks viite lisamist, kus oleks ka eelnev ajalugu. Näiteks Tartu kohta saab 5 aasta andmed SIIT, lk. 21. Tiuks 29. oktoober 2009, kell 09:04 (UTC)

Põhimõtteliselt on ju alati saadaval rohkem kui kaks arvu, ainult et andmed tuleb hankida. Ka selleks et üldse viidet teha, on ju tarvis kohta, kuhu viide panna. Ja viis aastat on ju ka vähe. Andres 29. oktoober 2009, kell 09:07 (UTC)
Saame ainult inimesi paluda, kes rahvaarvu muudab, et lisaksid nad alajaotust "Rahvaarva muutumine". Geonarva 29. oktoober 2009, kell 11:55 (UTC)
Aga kui seda palvet ei täideta, siis tuleb teistel seda teha. Andres 29. oktoober 2009, kell 11:58 (UTC)
Kas keegi oskab graafiliselt näidet teha? Keerulisem näide on pillide diapasoonist. Tiuks 29. oktoober 2009, kell 22:07 (UTC)

Riikide ja riigilippude mallid[muuda lähteteksti]

Kategooria:ROK riikide mallid ja Kategooria:ROK riigilippude mallid on täis malle, mida artiklites ei kasutata. Kas need on kavas kasutusele võtta või võib nad kõik kustutada? Adeliine 29. oktoober 2009, kell 15:58 (UTC)

Kas need on tehtud automaatselt, botiga? Võib olla saab neid siis kustutada ka nii lihtsalt. Tiuks 29. oktoober 2009, kell 20:46 (UTC)
Kas keegi teab? Adeliine 10. november 2009, kell 11:33 (UTC)
On need üldse mallid? Mulle jääb mulje, et lihtsalt riigilippude piltide nimed keegi mallidena kirja pannud. Kui nii, siis võiks neist pigem ühe tähestikulises järjekorras nimekirja teha ja mallid ära kustutada. Riigi nime eesti keeles ja siis vastava pildi nimi. Neid lippe läheb ikka tarvis vahel.--Kyng 10. november 2009, kell 11:49 (UTC)
Need on mallid -- Ahsoous 4. detsember 2009, kell 21:12 (UTC)
Kusjuures on olemas terve teine hunnik täpselt sama sisuga malle (mida reaalselt ka kasutatakse), siin on nimekiri. Ma ei näe ühtki põhjust, miks neid "ROK" malle vaja oleks ja kustutada ei võiks. Ainuke küsimus nüüd veel, et kas peab käsitsi ükshaaval kustutama või saab ka lihtsamalt. Adeliine 10. november 2009, kell 19:04 (UTC)
Ma ei pannud probleemi tähele/ei saanud probleemist aru/... kui juba mallid kustutatud olid. keda need mallid täpselt segasid, et küsimus nii oli püstitatud: "kas on kavas kasutusele võtta või võib kustutada". Ehk siis: milles oli probleem? Ave Maria 4. detsember 2009, kell 19:23 (UTC)
Kas olete ikka 100% veendunud ei neid ei kasutata. Pealtnäha võib ju nii olla~, et ei kasutata, aga kui nende mallide poole pöördutakse nii et osa selle malli nimest on parameetriks näiteks {{ROK riigilipp {{{1}}}}}, siis tulemus võibki olla selline, et mall on kasutusele, aga ühtegi nähtavat viidet mallile ei ole -- Ahsoous 4. detsember 2009, kell 21:12 (UTC)

Redigeerimiskast[muuda lähteteksti]

Kasutan Windows 7 RC ja redigeerimiskasti nuppe kasutada ei saa. Kui kasutada kursiivi või paksu kirja, siis selle viib eelneva teksti sisse. Näiteks tegi nii: [http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=10''ERR''77 Teaduse helisõnastik: innovatsioon], ERR. Allkirja saab anda ainult klaviatuurilt, sest allkirjanupule vajutades näitab errorit(all brauseri ribal). Tiuks 29. oktoober 2009, kell 20:56 (UTC)

Windows 7RC pole ju ka veel päris valmis versioon, samuti on see redigeerimiskast koos uue kujundusega ikka veel beeta staatuses. Redigeerimiskast ei tööta ka Windows XP ja IE 7 puhul, kuid Firefox 3.5 puhul ta töötab. Valju 29. oktoober 2009, kell 21:14 (UTC)
See probleem on tekkinud hiljuti, sest Windows 7 kasutan juba kevadest. Nüüd sainsain allkirja nuppu kasutada aga paks kirikiri tuli nii nagu hetkel näha. Sõnad "sain" ja "paks kiri"--Tiuks 29. oktoober 2009, kell 21:38 (UTC)

Kasutaja infomall "Kasutaja kaastööd" tööriistale?[muuda lähteteksti]

Kes oskaks "Kasutaja kaastööd" tööriistale Eri:Kaastöö lisada kasuliku vidina toolserveri linkidega nagu inglise vikis? Vaata enda en: konto või näiteks en:Special:Contributions/User alumises servas.--Jaanusele 4. november 2009, kell 22:43 (UTC)

Aitähh, lisamise eest!--Jaanusele 5. november 2009, kell 12:07 (UTC)

Mulle isiklikult meeldiks, kui ta oleks rohkem üleval pool, nagu siin olev mall, aga see selleks. --kanakukk 5. november 2009, kell 12:14 (UTC).

Uute kasutajate tervitamine[muuda lähteteksti]

Teen ettepaneku, et edaspidi võiks koos tavapärase tervitusega, mis uute kasutajate aruteluleheküljele postitatakse, koos olla ka link Vikipeedia:Uuele kasutajale. Ma tean, et osades vikides on lausa mall, mis uute kasutajate arutelulehele postitatakse ja mis kõiki esmaste juhendite linke sisaldab. See ehk vähendab esmaste vigade hulka, mida värsked toimetajad teevad ja vähendab ka adinistraatorite töökoormat.--Kyng 5. november 2009, kell 07:41 (UTC)

Jah, tervitaja võiks selle lisada, kui näeb, et selleks on vajadus, (mitte automaatselt igale kasutajale, sest mõni teeb ju endale reeglid selgeks, enne kui kirjutama hakkab, või on juba tükk aega automaatselt tegutsenud). Ka keegi teine võib hiljem selle lisada. Andres 5. november 2009, kell 07:49 (UTC)
Muide, see on naljakas, et kasutajateks nimetatakse kirjutajaid, mitte lugejaid. Andres 5. november 2009, kell 07:50 (UTC)
Jah, kirjutajaid võiks pigem toimetajateks nimetada? Aga lingi ma paneks siiki kõigile. --Kyng 5. november 2009, kell 08:31 (UTC)
Mulle küll ei meeldi, kui mulle selline link näiteks mõnes teises vikipeedias pannakse. See näitab minu meelest hoolimatust. Samuti tundub see etteheitena. Andres 5. november 2009, kell 09:16 (UTC)
Minu meelest kõik kirjutajad ei ole toimetajad. Andres 5. november 2009, kell 09:16 (UTC)
Võimalik, aga kirjanikeks on neid ka natuke imelik nimetada. Olgu, oleme siis hoolivad ja tegeleme probleemi tagajärgedega mitte selle ennetamisega.--Kyng 5. november 2009, kell 09:39 (UTC)
Ma kunagi kopisin inglise viki mallid oma alamlehele aga jäid tõlkimata, sest osa alammalle ei olnud. Tegelikult peaks probleemide ennetamiseks andma kasutajale teada lehtedest, mida ta ei pruugi kohe üles leida. Oma kasutaja lehelt on ju hoopis lihtsam õpetusteni jõuda. Pooldan Kyngi ettepanekut. --Tiuks 5. november 2009, kell 21:50 (UTC)
Minu meelest on tore, et selline asi on olemas. Ma arvan, et hakkan seda uutele kasutajatele lisama, kuid ainult nendele, kellest mulle jääb mulje, et neil on seda vaja. Taivo 5. november 2009, kell 22:36 (UTC)
@Andres: Milles täpselt näed "hoolimatust" niisuguses (tippidega rikastatud) tere-tulemast-mallis? Või etteheidet? Olen nüüd paar niisugust teistes vikipeediates läbi vaadanud, ja ei saa aru, kus võiksid näha probleemi. --Mmh 5. november 2009, kell 22:48 (UTC)
Probleemi näen malli valimatus kasutamises. Minu meelest tuleks seda kasutada ainult juhul, kui kasutaja on oma parandustega näidanud, et ta pole nende juhenditega tuttav.
Liigsed õpetussõnad on minu meelest 1) hoolimatud, sest nad ei arvesta kasutaja isikuga (sellega, kas ma olen algaja) ja 2) mõjuvad etteheitena, sest ma loen nendest välja, et mind on arvatud nende hulka, kes Vikipeediat oma oskamatu kirjutamisega risustavad, selle asemel et enne kirjutamist reegleid uurida. 5. november 2009, kell 23:04 (UTC)~
See, et oades wikipediates selline mall on, oli näide sellest, kuidas teised on uute kasutajate tervitamise on lahendanud. Ma ei mõelnudki, et me peame just nii tegema (kuigi see oleks üks võimalus). Aga selle lingi võiks küll igale uuele registreerujale anda. Mina küll oleks seda saada, kui ma ~2 aastat tagasi tegutsema hakkasin (siis seda lehte ei olnud küll). Oleks mitmed asjad ehk kiiremini selgeks saanud ja mõndasid vigasid vältinud. Natuke teemavälist ka: palju on vikipedias õpetusi (millised õpetused?), mis on olemas inglise keeles aga mida pole eesti keelde tõlgitud, või mille tõlkimine on pooleli?--Kyng 6. november 2009, kell 07:02 (UTC)
Raske on öelda, "mida pole eesti keelde tõlgitud". Kõiki inglisvikis olevaid õpetusi pole mõtet tõlkida, ikka seda, mida meil reaalselt vaja läheb. Kui tunned, et midagi on puudu, siis otsi inglisvikist üles ja tõlgi ära või palu tõlkida. Olen jõudumööda proovinud üht-teist kirjutada. Kasutaja:Peep/Abitekstid Seal peaksid olema enamvähem kõik Vikipeedia nimeruumi lehed teemade kaupa loetletud. Adeliine 6. november 2009, kell 10:55 (UTC)

Kui see "Uuele kasutajale" on Vikipeedias nähtaval kohal, siis leiab iga huviline selle üles. Praegugi on redigeerimisboksi alguses link "Sissejuhatusele". (Vastav link peaks olema ka esilehel.) Me võime selle asemele panna uue kasutaja lingi. Andres 6. november 2009, kell 07:25 (UTC)

Aga mitte kõik ei tea seda otsida.--Kyng 6. november 2009, kell 07:31 (UTC)
Arvan, et siis tuleb mõelda, kuidas seda silmatorkavamaks teha. Minu arust küll on võimatu sellest mööda vaadata, kui see on redigeerimiskasti alguses. Andres 6. november 2009, kell 08:24 (UTC)
Esiteks, tervitusega postitamine ongi üks viis seda silmatorkavamaks muuta. Teiseks ei ava inimene redigeerimiskasti selleks, et juhendeid lugeda, vaid et juba tegutsema hakata. Kolmandaks, kuna meil ei näi siin konsensust tekkivat, siis tuleks see küsimus panna hääletusele.--Kyng 6. november 2009, kell 11:18 (UTC)
Mina olen vastu ainult ühele asjale: panna valimatult igale tervitusele see link juurde. Minu poolest võib selle hääletusele panna.
Ma ei väidagi, et redigeerimiskastist piisab. Aga minu meelest on nii, et kui inimene avab redigeerimiskasti esimest korda, siis ta lihtsalt ei saa seda juttu lugemata jätta. Nii või teisiti, see lehekülg tuleks võimalikult leitavaks ja silmatorkavaks teha. Andres 6. november 2009, kell 15:15 (UTC)
Minule ka ei meeldi, kui mind teistes vikides mingite kastide ja õpetussõnadega tervitatakse. Igatahes jätab see mulje, et seda teeb robot. Kes tahab, see uurib niikuinii enne kirjutama hakkamist, kes ei taha, selle puhul ei aita ka konkreetsed meeldetuletused. --Epp 6. november 2009, kell 15:42 (UTC)
Mitte ainult ei jäta muljet, et robot tervitaks, vaid paljudel juhtudel ongi tervitustekst roboti poolt saadetud.--Rünno 6. november 2009, kell 16:41 (UTC)

Nõus Andrese, Epu ja Rünnoga. Minu arvates piisab sellest, kui me ise tabame ära hetke, et kasutajat aidata ja suunata. --kanakukk 6. november 2009, kell 18:00 (UTC).

Ok, tundub, et tekib konsensus ka ilma hääletuseta. Tervitustesse siis linki panema ei hakka. --Kyng 7. november 2009, kell 08:52 (UTC)
Ei, jutt on sellest, et malli võib tervitustes kasutada küll, kuid ainult siis, kui on näha, et kasutajal on raskusi. Andres 7. november 2009, kell 13:52 (UTC)
Minu arust peaks olema eraldi mallid, ilma õpetuseta ja õpetusega. Paljud uued kasutajad võtavad kontakti e-kirja teel, sest nad ei leia üles õpetusi. Lihtsam on küsida kui otsida. Ma siiski pooldan tervitusmallis linki Vikipeedia:Uuele kasutajale. Tiuks 7. november 2009, kell 13:59 (UTC)
Mina ei poolda üldse tervitusmalli kasutamist. See jätab mulje, et masin tervitab.
Veel kord, peab mõtlema, kuidas õpetusi leitavamaks teha. Andres 7. november 2009, kell 15:02 (UTC)

Artikli alajaotuse pealkirja siselinkimine[muuda lähteteksti]

Mina isiklikult suhtun sellesse negatiivselt, sest lingitav märksõna esineb üldjuhul ka lõigus sees ja pool-sinistel pealkirjadel puudub minu arvates stiil. Teie arvamused? --kanakukk 6. november 2009, kell 17:54 (UTC).

Tavaliselt kasutajad unustavad malli {{vaata}}, kus tavaliselt räägitakse asjast pikemalt.
Arvan sedasama, et pealkirja linkida ei ole šikk. Taivo 6. november 2009, kell 19:16 (UTC)
Olen aru saanud, et Vikis pealkirjade linkimine ei ole tavaks. Kas just see ka kuskil reeglina vormistatud on, ei tea, ega ebasoovitav vist on küll.--Rünno 6. november 2009, kell 19:32 (UTC)
Jah, see on ilu pärast. Andres 6. november 2009, kell 23:19 (UTC)
Sõltub vist olukorrast... üldjuhul pole jah mõtet linkida, aga mõningatel puhkudel on parem see pealkiri ära linkida, kui hakata mingit lollakat lauset sinna vahele konstrueerima ... võta või aastaartiklites olev alapealkiri Nobeli auhinnad -- Ahsoous 7. november 2009, kell 14:15 (UTC)
Nõus. Seal ei saakski vaata-malli kasutada. Arvan, et seal võib ka linkimata jätta. Andres 7. november 2009, kell 14:59 (UTC)

rumal bänner[muuda lähteteksti]

mulle tundub bänner "Vikipeedia Forever" rumal. esiteks on see nagu kakskeelne (Vikipeedia on Wikipedia eestikeelne vaste), teiseks... noh... jah... võite jätkata. Mina saaksin ju sisseloginud kasutajana peita aga mis mulje jääb IP-aadressidelt kasutajatel? Ave Maria 13. november 2009, kell 20:41 (UTC)

Nad saavad ka ju seda peita? --kanakukk 13. november 2009, kell 20:47 (UTC).
Isegi mina ei saa seda peita, tuleb välja. seesama viidatud rumal tekst jääb ikka rippuma. täitsa häbi hakkab Vikipeedia kasutajate ees. Ave Maria 13. november 2009, kell 21:22 (UTC)

Mis brauserit kasutad ja mitmes versioon? Mul on kuri kahtlus, et see on korrektselt toimima pandud ainult uuemate brauseritega. --kanakukk 13. november 2009, kell 22:24 (UTC).

Mozilla/5.0 Ave Maria 13. november 2009, kell 22:27 (UTC)
Kas äkki on tegu igivana versiooniga ja seetõttu moodsad javascript/AJAX-rakendused lihtsalt ei toimi sellega? --kanakukk 13. november 2009, kell 22:33 (UTC).
Isegi kui peidad jääb kiri Vikipeedia Forever nähtavale -- Ahsoous 14. november 2009, kell 07:11 (UTC)
Võib-olla rv:1.9.0.15 on tõesti igivana versioon, ma versioonidest ei tea midagi. Ave Maria 13. november 2009, kell 22:44 (UTC)
Leidsin teisest kohast info "version 3.0.15". Ave Maria 13. november 2009, kell 22:47 (UTC)
Jättes beetad ja igaöised väljalasked kõrvale siis Firefoxi viimane väljalase on 3.5.5, aga pole see 3.0.15 nii vana ühti -- Ahsoous 14. november 2009, kell 07:11 (UTC)

No.. kui ma avasin FFi asemel IE6, mille väljalase jääb juba väga kaugesse ajajärku (tuli ta vist Win SP1-ga ja 2001-2002?), siis sain ka selle kirja edukalt ära peita. Täiesti ära peita seda kirja seekord ei saagi (nagu nt selle norra-teemalise võistluse teadaannet). --kanakukk 14. november 2009, kell 10:03 (UTC).

Tõlkimise leht: http://meta.wikimedia.org/wiki/Fundraising_2009/core_messages/et --WikedKentaur 14. november 2009, kell 11:44 (UTC)

Teisisõnu tõlge vajab tõendamist. Kui keegi peaks kirjavigu vms leidma, nood parandada ja siin olekuks ready panna. Pikne 16. november 2009, kell 10:52 (UTC)

(Ole hea ja loe) Jaburdus[muuda lähteteksti]

Selle juhmi matuselistele mõeldud reklaami võiksite ära koristada. Esmalt näeb see välja nagu sugulastele ja tuttavatele mõeldud laibakontori kuulutus. Teiseks kui sellele jõledusele klikkida saabub ette inglisekeelne rahalunimise tekst. Kui viide eestikeelne peaks ees ootama ka eestimaine tekst. Ärge enda pugejalikuses ja sültimises ka nii tagumiku ronige et kaotate reaalsustaju. Vöi eeldate et see siin on vaid teie mängumaa ja mitte ühiskonna poolt tarbitav nähtus. Tulge ikka tagasi maapeale.

Olen anonüümse kasutajaga täiesti nõus, et need tekstid mis siin üleval on - on jaburad (siin on küll üleval olnud veel hullemaid tekste). Kas keegi neid üleüldse keeleliselt ka üle vaatab, enne kui need siia üles riputatakse. Kui seda ei tehta, siis tuleks nende kirjade näitamine ära lõpetada. Vähemalt niipalju võiks ikka muuta, et need üleskutsed ei sisaldaks elementaarseid kirjavigu. Nagu mul praegu - "Täname, et aitasid Vikipeedia." -- Ahsoous 27. detsember 2009, kell 19:15 (UTC)
Oma iva siin muidugi on: kui kuulutus eesti keeles, siis ootaks tõesti ka eestikeelset teksti.--Kyng 27. detsember 2009, kell 19:51 (UTC)
Tegu on iga-aastase korjandusega ja need keskuse teated kuvatakse kõikides Wikimedia vikides. Vaikesätet nende (täiesti ära) peitmiseks pole. Kujunduse osas saab tagasisidet anda siin. Lehekülge, kuhu teade praegu suunab, saab tõlkida aidata siin. Minu meelest osalt tõlgitud on parem kui täiesti tõlkimata, kui just tegu pole poolikult tõlgitd lause, lõigu või mõttega. Ja olulisimaks pean seda, et eestikeelsesse Vikipeediasse jääv osa noist korjandusteadetest oleks tõlgitud.
Mainitud teade (Täname, et...) on nüüd juba parandatud. Metas ei teatud eesti keele käänetest, aga õnneks saab minna ja aidata, seal kus viga laita. Pikne 27. detsember 2009, kell 19:55 (UTC)
anonüümne seltsimees ilmselt ei mõista, et eestikeelne vikipeedia on osa üleilmsest ja selle eest pole kuhugi pugeda. --Ker 27. detsember 2009, kell 20:27 (UTC)
Anonüümsele kirjutajale. Me ootame pikisilmi, et sellele mängumaale hea maitsega ja tõlkimisvõimelisi inimesi juurde tuleks. Ja Vikipeediat ei oleks, kui poleks annetusi. Andres 27. detsember 2009, kell 20:40 (UTC)

Minu arvates võiks see teade välja näha nii: "Ole hea ja loe Vikipeedia rajaja, Jimmy Walesi pöördumist!". Valju 27. detsember 2009, kell 20:48 (UTC)

Koma on üleliigne, muidu küll. Kuigi jah, ega Jimmy Wales tegelikult Vikipeedia rajaja ei ole. Selle rajas hoopis Larry Sanger. Andres 27. detsember 2009, kell 20:52 (UTC)

Tarvastu kirik[muuda lähteteksti]

Täpsustus: Tarvastu kirik on asununud ja asub tegelikult Sooviku külas. Soovitan teha vastava paranduse. Kui kirik 1893.a taastati , siis viis risti kiriku torni kohalik valla puusepp Johannes Sein

Tallinna 4. Haigla[muuda lähteteksti]

Tuleks luua artikkel "Vabariiklik 4. Haigla", mis oli parteitegelaste priviligeeritud haigla (hilisem Magdaleena haigla; asus paremal pärast Pärnu mnt viadukti, kui linna poolt tulla). Haigla juures oli ka hästivarustatud apteek "aparaadi" töötajatele. Ametlikult oli haigla nimi 4. Valitsuse haigla vms. Amherst99 29. detsember 2009, kell 15:25 (UTC)

Pärnu maantee -> Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena üksus, Pärnu mnt 104.
Ida-Tallinna Keskhaigla -> Tallinna Magdaleena Haigla
suwa 29. detsember 2009, kell 18:03 (UTC)
Võib-olla pole siis eraldi artiklit tarvis, võib kirjutada praeguse nime all. Andres 29. detsember 2009, kell 19:40 (UTC)
Sellele haiglale tuleb vähemalt viide teha. Aga kirjutada temast eraldi oleks kindlasti parem, sest tegemist oli nõukogude salajase fenomeniga, mida nõukogulased ise varjasid. Iga liiduvabariigi pealinnas oli samanimeline haigla. Amherst99 29. detsember 2009, kell 23:27 (UTC)
abiks: http://www.google.co.uk/search?as_q=%D1%87%D0%B5%D1%82%D0%B2%D0%B5%D1%80%D1%82%D0%B0%D1%8F%2B%D0%B1%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D0%B8%D1%86%D0%B0&hl=et&num=100&
http://paber.ekspress.ee/print/25DA40BD7D566898C2256DEC0079E330
suwa 30. detsember 2009, kell 19:00 (UTC)


Kui sama varjunime all oli hunnik haiglaid siis saab artikli kirjutada just sellest fenomenist (ja mainida, et Eestis kandis seda nime ning täitis vastavat rolli too haigla). Kui on nimi siis on mõiste, kui on mõiste siis võiks tavaliselt ka artikkel olla. Ivo 30. detsember 2009, kell 00:02 (UTC)
Jah, siis võiks pealkirjaks olla "neljas haigla" või midagi sarnast.
Arvan, et selle haigla nimi oli Vabariiklik Neljas Haigla.
Muide, selles haiglas ei käinud mitte ainult parteitegelased, vaid ka näiteks tuntud kultuuritegelased. Näiteks Jaan Saul suri selles haiglas. Selles haiglas olid paremad palatid ja toitlustamine, aga arstid seal paremad ei olnud. Andres 30. detsember 2009, kell 12:24 (UTC)