Liezēre vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Liezēre vald

läti Liezēres pagasts


Pindala: 254,96 km²
Elanikke: 1207 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,7 in/km²
Keskus: Liezēre
Liezēre Parish (LocMap).png

Liezēre vald (läti keeles Liezēres pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Arona ja Vestiena vallaga, lisaks veel Cesvaine piirkonna Cesvaine vallaga, Gulbene piirkonna Druviena vallaga, Jaunpiebalga piirkonna Jaunpiebalga vallaga, Ērgļi piirkonna Jumurda vallaga´ning Vecpiebalga piirkonna Ineši ja Vecpiebalga vallaga.

Valla pindala on 255 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1344 inimest.[2]. Aastal 2011 elas vallas 1259 lätlast, 35 venelast, 9 valgevenelast, 7 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla halduskeskus on Liezēre küla. Vallavanemaks on Artūrs Vāvere.[4]

Aastal 1935 oli Dzelzava valla pindala 112,3 km² ja seal oli 1972 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Liezēre ja Ozoli külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Liezēre külanõukoguga likvideeritav Ozoli külanõukogu, aastal 1975 aga likvideeritav Mēdzūla külanõukogu. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Arona külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Vald asub Vidzeme kõrgustikul, osalt aga Ida-Läti madalikul. Tähtsamad jõed on Ogre jõgi, Tirza jõgi ja Kuja. Suuremad järved on Liezēris (105,9 ha), Gulbēris (87,2 ha), Ūbēris (30,6 ha), Sezēris (29 ha), Dziļūkste järv (28,3 ha), Atstirve järv (20,7 ha), Sieži järv (16,6 ha) ja Govenis (10,5 ha).

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ozolmuiža muinaskalmed, Lubeja linnamägi, Salnaskrogsi muinaskalmed, Avotiņi linnamägi, Avotiņi muinaskalmed, Tirguskalni muinaskalmed, hiiepaik Puļķi Kuradikivi, Puļķi muinaskalmed, Lejasstukuļi muinaskalmed, Liezēre linnamägi, Liezēre järve asulakoht, Dzeņi muinaskalmed, Stārķi allika asulakoht ja Pelavi muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Ogriņi asulakoht, Dārznieki muinaskalmed, Dzeņi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Lapēni muinaskalmed ehk Katkuhauad, Blukase muinaskalmed, Zvejnieki muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Lejasviglaji muinaskalmed, Cērpi muinaskalmed ehk Kaseküngas, Cērpi keskaegne kalmistu ehk Marjaküngas, Piekalneskurmi keskaegne kalmistu ja Gulbēre muinaskalmed.[8]

Looduskaitse all on Rudēni tamm ja üksteist nimetut põlispuud.[9]

Vallas on nelikümmend üks küla. Valla keskuses Liezēres (vidējciems) oli 2019. aastal 204 elanikku. Sama staatusega on veel Ozoli küla 268 elanikuga aastal 2019. Staatusega skrajciems on kuusteist küla – Anckani, Buļēni, Celmi, Grases, Grūslēni, Gulbēre 10 elanikuga aastal 2007, Jaunāmuiža, Krepšēni, Mēdzūla 10 elanikuga aastal 2007, Miķelēni, Namdari, Skanuļi, Slieķi, Zīduļi, Ūdri 6 elanikuga aastal 2007 ja Vēķi. Kakskümmend kolm küla on staatusega mazciems – Blākaiņi 16 elanikuga aastal 2007, Bukas 15 elanikuga aastal 2007, Bulēni, Dzeņi 13 elanikuga aastal 2007, Dzeņumuiža 10 elanikuga aastal 2007, Gravasmuiža, Grotūži, Kalnakrogs 75 elanikuga aastal 2007, Kaupiņēni, Kravažas, Kurmi 8 elanikuga aastal 2007, Lielstāpeles, Lubeja 5 elanikuga aastal 2007, Reiņi 6 elanikuga aastal 2007, Ruļmurēni, Sveiļi, Sveļmi 10 elanikuga aastal 2007, Šķētes 7 elanikuga aastal 2007, Ziedaiņi 7 elanikuga aastal 2007, Telvieši, Tīrumskanuļi 17 elanikuga aastal 2007, Tošpavāri 10 elanikuga aastal 2007 ja Virgabaļi 9 elanikuga aastal 2008. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]