Vastastikune arusaadavus
Vastastikune arusaadavus on keeleteaduses olukord, kui kahe erineva keele või murde rääkijad on võimalised üksteist ilma eelneva kokkupuute või erilise pingutuseta mõistma. Seda kasutatakse vahel lisaks sotsiolingvistikale keelte ja murrete eristamiseks. Vastastikune arusaadavus võib olla asümmeetriline, mis tähendab, et ühe keele rääkijad mõistavad teist keelt paremini kui teise keele rääkijad esimest. Maailmas on palju keeli, mille kõnelejad üksteisest mingil määral aru saavad, tihti on oluline ka kontekst. Eesti ja soome keelt on peetud osaliselt vastastikku mõistetavateks.
Vastastikku arusaadavate keelte loend[muuda | muuda lähteteksti]
Romaani keeled[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis romaani keeled
- Itaalia ja hispaania keel (osaliselt)[1]
- Portugali ja galeegi keel (märkimisväärselt)[2]
- Portugali ja itaalia keel (osaliselt)[3][4][5]
- Rumeenia, aromuuni, meglenorumeenia ja istrorumeenia keel (märkimisväärselt)[6]
- Hispaania ja portugali keel (mõõdukalt)[1]
- Hispaania ja ladiino keel (olenevalt murrakust)[7][8][9][10]
Germaani keeled[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis germaani keeled
- Taani, norra ja rootsi keel[11] (osaliselt ja asümmeetriliselt)[12]
- Limburgi, hollandi ja afrikaani keel[13] (osaliselt)[12][14]
- Hollandi ja friisi keel (osaliselt)[12]
- Inglise ja šoti keel (osaliselt)[15][kõdulink]
- Saksa ja jidiši keel[16] (ainult kõnes, kuna saksa keeles kirjatatakse üldiselt ladina tähestikus ja jidiši keeles heebrea tähestikus)
Slaavi keeled[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis slaavi keeled
- Valgevene, vene ja ukraina (osaliselt)[17]
- Bulgaaria ja makedoonia keel (märkimisväärselt)[18]
- Tšehhi ja slovaki keel (märkimisväärselt)[19]
- Tšehhi ja poola keel (osaliselt ja asümmeetriliselt)[20]
- Makedoonia ja serbia-horvaadi keel (mõõdukalt või märkimisväärselt)[21]
- Poola ja slovaki keel (mõõdukalt või osaliselt)[19][22]
- Poola, ukraina ja valgevene keel[23] (mõlemad osaliselt)
- Serbia-horvaadi ja sloveeni keel (mõõdukalt)[24][25]
India keeled[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis india keeled
- Bengali, assami ja oria keel
- Chittagongi ja rohingja[26]
- Hindi ja urdu keel (vt hindustani keel)
- Marathi ja konkani keel (märkimisväärselt)[27]
Turgi keeled[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis turgi keeled
- Aserbaidžaani, krimmitatari, gagauusi, türgi ja urumi keel[28][29][30] (osaliselt ja asümmeetriliselt)[31]
- Usbeki ja uiguuri keel (varem tšagatai keele ida- ja läänemurre)[32][33]
- Karakalpaki, kasahhi, kirgiisi ja nogai keel[29]
Austroneesia keeled[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis austroneesia keeled
- Hiligainoni, kapisnoni ja sebu keel (märkimisväärselt)
- Ibani ja malai keel (osaliselt; eriti Sarawaki malai keelega)[34]
- Tokelau ja tuvalu keel
Nigeri-Kongo keeled[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Nigeri-Kongo keeled
- Esani ja edo keel[35]
- Ruanda ja rundi keel[36]
- Suulu, ndebele,[37] koosa[37] ja svaasi keel (osaliselt)[37]
Muud[muuda | muuda lähteteksti]
- Akha, honi ja hani keel[38]
- Tungani ja mandariinihiina keel (eriti Kesktasandike mandariinihiina keelega)[39] (osaliselt)
- Eesti ja soome keel (osaliselt)[40]
- Soome ja karjala (märkimisväärselt)[41]
- Iiri ja gaeli keel (osaliselt)[42]
- Mandžu ja sibe keel[43]
- Tai, lõunatai, lao (isani), põhjatai, šani ja tai-lõõ keel[44] (osaliselt ja asümmeetriliselt)
- Tuneesia araabia ja malta keel (32–33% lausetest)[45]
- Tuneesia araabia ja Liibüa araabia keel (68–70% lausetest)[45]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Voigt, Stefanie (2014). "Mutual Intelligibility of Closely Related Languages within the Romance language family" (PDF). Lk 113.
- ↑ Beswick, Jaine (2005). "Linguistic homogeneity in Galician and Portuguese borderland communities". Estudios de Sociolingüística. 6 (1): 39–64.
- ↑ GAVILANES LASO, J. L. (1996) Algunas consideraciones sobre la inteligibilidad mutua hispano-portuguesaMall:Full citation needed In: Actas del Congreso Internacional Luso-Español de Lengua y Cultura en la Frontera, Cáceres, Universidad de Extremadura, 175–187.
- ↑ "Comparação Português e Castelhano". www.omniglot.com.
- ↑ "Algumas observações sobre a noção de língua portuguesa" (PDF).
- ↑ Romanian language – Britannica Online Encyclopedia
- ↑ Tomić, Olga Mišeska (2004). Balkan Syntax and Semantics (inglise). John Benjamins Publishing. Lk 461. ISBN 978-90-272-2790-4.
- ↑ Faingold, Eduardo D. (1996). Child Language, Creolization, and Historical Change: Spanish in Contact with Portuguese (inglise). Gunter Narr Verlag. Lk 110. ISBN 978-3-8233-4715-6.
- ↑ Working Papers of the Linguistics Circle of the University of Victoria: WPLC (inglise). WPLC, Department of Linguistics, University of Victoria. 1997. Lk 66.
- ↑ Ben-Ur, Aviva; Levy, Louis Nissim (2001). A Ladino Legacy: The Judeo-Spanish Collection of Louis N. Levy (inglise). Alexander Books. Lk 10. ISBN 978-1-57090-160-7.
- ↑ Bø, I (1976). "Ungdom og naboland : en undersøkelse av skolens og fjernsynets betydning for nabospråkforståelsen". Rogalandsforskning. 4.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegagooskenson ilma tekstita. - ↑ "Limburgish". 19. november 2019.
- ↑ Gooskens, C.; Van Bezooijen, R. (2006). "Mutual Comprehensibility of Written Afrikaans and Dutch: Symmetrical or Asymmetrical?" (PDF). Literary and Linguistic Computing. 21 (4): 543–557. DOI:10.1093/llc/fql036.
- ↑ Kaufmann, Manuel (2006). "English in Scotland — a phonological approach". GRIN. Lk 21. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2020. Vaadatud 5. aprillil 2020.
- ↑ Avrum Ehrlich, Mark (2009). Encyclopedia of the Jewish Diaspora: origins, experience and culture, Volume 1. ABC-CLIO. Lk 192. ISBN 978-1-85109-873-6.
- ↑ Alexander M. Schenker. 1993. "Proto-Slavonic," The Slavonic Languages. (Routledge). Pp. 60–121. Pg. 60: "[The] distinction between dialect and language being blurred, there can be no unanimity on this issue in all instances..."
C.F. Voegelin and F.M. Voegelin. 1977. Classification and Index of the World's Languages (Elsevier). Pg. 311, "In terms of immediate mutual intelligibility, the East Slavic zone is a single language."
Bernard Comrie. 1981. The Languages of the Soviet Union (Cambridge). Pg. 145–146: "The three East Slavonic languages are very close to one another, with very high rates of mutual intelligibility...The separation of Russian, Ukrainian, and Belorussian as distinct languages is relatively recent...Many Ukrainians in fact speak a mixture of Ukrainian and Russian, finding it difficult to keep the two languages apart... - ↑ Language profile Macedonian Arhiiviversioon, UCLA International Institute
- ↑ 19,0 19,1 Trudgill, Peter (2004). "Glocalisation and the Ausbau sociolinguistics of modern Europe". Duszak, Anna; Okulska, Urszula (toim-d). Speaking from the Margin: Global English from a European Perspective. Polish Studies in English Language and Literature 11. Peter Lang. ISBN 978-0-8204-7328-4.
- ↑ Brown, E. K.; Asher, R. E.; Simpson, J. M. Y. (2006). Encyclopedia of language & linguistics (inglise). Elsevier. Lk 647. ISBN 978-0-08-044299-0.
- ↑ Macedonian language Arhiiviversioon on UCLA
- ↑ Kevin Hannan (1996). Borders of Language and Identity in Teschen Silesia (inglise). Peter Lang. Lk 3. ISBN 978-0-8204-3365-3.
- ↑ Łabowicz, Ludmiła. "Gdzie "sicz", a gdzie "porohy"?! (ст. 15), Part II". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2013. Vaadatud 19. juulil 2014.
- ↑ "UCLA Language Materials Project: Language Profile". Lmp.ucla.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2011. Vaadatud 4. septembril 2013.
- ↑ Kordić, Snježana (2024). "Ideology Against Language: The Current Situation in South Slavic Countries" (PDF). Nomachi, Motoki; Kamusella, Tomasz (toim-d). Languages and Nationalism Instead of Empires. Routledge Histories of Central and Eastern Europe. London: Routledge. Lk 167Mall:Hyphen179. DOI:10.4324/9781003034025-11. ISBN 978-0-367-47191-0. OCLC 1390118985. S2CID 259576119. SSRN 4680766. Mall:COBISS.SR. Mall:COBISS. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2024. Vaadatud 21. jaanuaril 2024. Lk 174:
In the Slavic area, there is one instance of a significant asymmetric intelligibility: Slovenians understand Croats better (79.4%) than Croats understand Slovenians (43.7%).
- ↑ "The Linguistic Innovation Emerging From Rohingya Refugees." by Christine Ro. Forbes. 13 September 2019. [1]
- ↑ "How Konkani Won the Battle for 'Languagehood'". www.meertens.knaw.nl. Vaadatud 1. juunil 2021.
- ↑ "Language Materials Project: Turkish". UCLA International Institute, Center for World Languages. Veebruar 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2007. Vaadatud 26. aprillil 2007.
- ↑ 29,0 29,1 G (2012). "çuvaşlar: The Internal Classification & Migration of Turkic Languages".
- ↑ Kasapoğlu Çengel, Hülya (2004). Ukrayna'daki Urum Türkleri ve Folkloru. Milli Folklor, 2004, Yıl. 16, S. 16, s. 59
- ↑ Sinor, Denis (1969). Inner Asia. History-Civilization-Languages. A syllabus. Bloomington. Lk 71–96. ISBN 978-0-87750-081-0.
- ↑ ceeres.uchicago.edu
- ↑ "Uzbek – the Center for East European and Russian/Eurasian Studies".
- ↑ Bellwood, Peter; Fox, James J.; Tryon, Darrell, toim-d (2006). The Austronesians: Historical and Comparative Perspectives (inglise). Canberra: ANU Press. DOI:10.22459/a.09.2006. ISBN 978-1-920942-85-4.
- ↑ Orukpe, Abel (3. november 2016). "The Linguistic Characteristic Of Esan Language: Towards Its Empowerment and Development" (Ameerika inglise). Vaadatud 7. juulil 2021.
- ↑ Mall:Ethnologue22
- ↑ 37,0 37,1 37,2 Angogo, Rachel. "LANGUAGE AND POLITICS IN SOUTH AFRICA". Studies in African Linguistics Volume 9, Number 2. elanguage.net. Vaadatud 30. septembril 2013.
- ↑ Katsura, M. (1973). "Phonemes of the Alu Dialect of Akha". Papers in Southeast Asian Linguistics No.3. 3 (3): 35–54.
- ↑ Rimsky-Korsakoff Dyer, Svetlana (1977). "Soviet Dungan nationalism: a few comments on their origin and language". Monumenta Serica. 33: 349–362. DOI:10.1080/02549948.1977.11745054. Vaadatud 15. veebruaril 2011. p. 351.
- ↑ Katzner, Kenneth (2002). The languages of the world. Routledge. Lk 105. ISBN 978-0-415-25003-0.
- ↑ Taagepera, Rein (1999). The Finno-Ugric republics and the Russian state. Routledge. Lk 100. ISBN 978-0-415-91977-7.
- ↑ Christina Bratt Paulston (1988). International Handbook of Bilingualism and Bilingual Education. Bloomsbury Academic. Lk 110. ISBN 9780313244841.
- ↑ Mall:Ethnologue22
- ↑ "Ausbau and Abstand languages". ccat.sas.upenn.edu.
- ↑ 45,0 45,1 Čéplö, Slavomír; Bátora, Ján; Benkato, Adam; Milička, Jiří; Pereira, Christophe; Zemánek, Petr (1. jaanuar 2016). "Mutual intelligibility of spoken Maltese, Libyan Arabic, and Tunisian Arabic functionally tested: A pilot study". Folia Linguistica. 50 (2). DOI:10.1515/flin-2016-0021. ISSN 0165-4004. S2CID 151878153.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Casad, Eugene H. (1974). Dialect intelligibility testing. Summer Institute of Linguistics. ISBN 978-0-88312-040-8.
- Gooskens, Charlotte (2013). "Experimental methods for measuring intelligibility of closely related language varieties" (PDF). Bayley, Robert; Cameron, Richard; Lucas, Ceil (toim-d). The Oxford Handbook of Sociolinguistics. Oxford University Press. Lk 195–213. ISBN 978-0-19-974408-4.
- Gooskens, Charlotte; van Heuven, Vincent J.; Golubović, Jelena; Schüppert, Anja; Swarte, Femke; Voigt, Stefanie (2017). "Mutual intelligibility between closely related languages in Europe" (PDF). International Journal of Multilingualism. 15 (2): 169–193. DOI:10.1080/14790718.2017.1350185. S2CID 54519054.
- Grimes, Joseph E. (1974). "Dialects as Optimal Communication Networks". Language. 50: 260–269. DOI:10.2307/412437. JSTOR 412437.