Tungani keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| tungani keel (Хуэйзў йүян Huejzw jyjan) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Kõrgõzstanis, Kasahstanis, Usbekistanis, Venemaal, Tadžikistanis, Türkmenistanis |
| Kokku kõnelejaid | 41 000 (emakeelena) |
| Keelesugulus |
Hiina-Tiibeti keel hiina keel põhjahiina keel tungani keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | dng |
Tungani keel on põhjahiina keele variant, mida kõneleb vähemusrahvus tunganid Kõrgõzstanis (Karakołis, Ošis)[1], Kasahstanis, Usbekistanis,[2] Venemaal, Tadžikistanis ja Türkmenistanis.[1]
Kõrgõzstanis kõneleb tungani keelt umbes 40 000 inimest, kogu maailmas on kõnelejaid 41 900. Tunganeid on ligikaudu 100 000.[1]
Nõukogude Liidu statistika kohaselt suutsid tunganid oma keelt paremini elus hoida kui teised Kesk-Aasia vähemusrahvused, kuid Nõukogude Liidu lagunemise järel on tunganite seas tungani keele kõnelemine emakeelena märgatavalt langenud.
Kuigi areaalset asustust arvesse võttes peaksid tunganid rääkima sama mandariini-hiina keelt nagu hanid samas piirkonnas, on nende unikaalne ajalugu mõjutanud ka keelt. Islami mõjude tõttu on selles keeles laensõnu araabia, pärsia ja türgi keeltest, mis omakorda tõlgitud hiina keelde. Hiljem oli keele oluliseks mõjutajaks vene keel, kuna rahvas kuulus NSV liidu hulka.
Struktuur ja fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Oma põhistruktuurilt ei erine tungani keel mandariini-hiina keelest, eriti zhongyuani-mandariini keelest. Nagu teisedki hiina keeled, on tungani keel tonaalne. Kahest põhilisest dialektist on üks (kansu) nelja tooniga ning teine (shaanxi) kolme põhitooniga.
Kirjakeeleks on kujunemas kansu murre. Transkriptsioon on valitud võimalikult lihtne, näiteks
- w ja u tähistavad kitsast või lahtisemat u-häälikut
- w hääldamisel on huuled pilukujulised, u hääldamisel torujad.
- n tähistab vokaalide nasaleeritud hääldumist
- Ә labiaalide järel tähendab taoliselt häälduvat o-d
- b, d, dz, dž, o märgivad sõna algul nõrku häälikuid, sõna sees aga helilisi häälikuid.
- p, t, ts, tš, n, m märgivad tugevasti hõigatud helituid häälikuid
- x on velaarne x-häälik
Tungani keele üks foneetilisi omapärasusi on, et osade häälikute hääldamisel need kõlaliselt praktiliselt kaovad, kuna need hääldatakse keeletipu abil. Sama nähtus on iseloomulik osadele hiina keele murretele ja Kansu ja Šõnsi murdele. Kitsastel vokaalidel (apikaalne õ ja w) ilmneb helilisuse kadu ka lahtistes silpides ja tendents kaduda hääldusest täielikult.
Kõige sagedamini on nimetatud nähe helitute konsonantide vahel või sarnaste konsonantide ees, tihti ka pausi puhul ja muude konsonantide ees (sõl’a sla – mõtlema). Sünkoopi soodustab lisaks veel võimaluse puudumine sõna morfoloogiliselt liigendada. Juhtudel, kui sõna morfoloogiline koostis on selge ning morfeeme tšõja šõ võidakse kasutada iseseisvalt, ilmneb tendents nõrgemal kujul ja üksnes kiires, hooletus kõnes (šõl’i – on märjaks saanud).
Tungani keele Šõnsi murdes ilmneb õ ja w helitu hääldumine ning kogumi täielik kadu konsonandi 2 piirdega helilistes s-ides (ehk juhul kui konsonant paikneb sõnas kahe s’i vahel, ei hääldata tervet seda sõnaosa, kus selline tendents esineb). Viimane nähtus on eriti iseloomulik laste ja kasvava põlvkonna keelele ning kujutab endast selle keele üldist tendentsi redutseerida vokaale (fažõ e faž – hari)
Kiires kõnes ilmneb ka eessõnas gi vokaalil i tendents sünkopeeruda.
Liitsõnade hääldamine:
- Kui rõhk langeb vokaalile i, hääldub viimane väga kinnise e-na.
- Sõnaalgulise rõhuta silbi vältimiseks omandab esimene silp rütmi nõudel tihti kõrvalrõhu.
- Kahe tugevasti rõhutatud silbi kokkusattumise vältimiseks nõrgemeb teise silbi rõhk, kuna esimene silp omandab kõrvalrõhu.
(Tsiteeritud [3])
Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]
Arvsõnad 1–10 jagunevad kahte rühma: a) tugevasti rõhutatud esimese silbiga b) tugevasti rõhutatud teise silbiga Rõhu asetus sõltub täielikult toonist.
1 – йгэ
2 – лангэ
3 – саньге
4 – сыгэ
5 – угэ
6 – люге
7 – цйгэ
8 – багэ
9 – цзюгэ
10 – шигэ [4]
Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]
Dungani keelt kirjutati alguses araabia tähtedega. Aastatel 1928–1953 kasutati ladina tähestikku. Alates 1953. aastast on kasutatud kirillitsat. Lisaks kirillitsa tavapärastele tähtedele kasutatakse kuut lisatähte.
| Kirillitsa | Ladina tähestik |
|---|---|
| А a | a |
| Б б | b |
| В в | v |
| Г г | g |
| Д д | d |
| Е e | e või (y)e |
| Ё ё | yo |
| Ж ж | zh/rzh |
| З з | z |
| И и | i |
| Й й | (y)u või y(i) |
| К к | k |
| Л л | l |
| М м | m |
| Н н | n |
| O o | o |
| П п | p |
| P p | r |
| C c | s |
| Т т | t |
| Y y | u |
| Ф ф | f |
| X x | kh |
| Ц ц | ts |
| Ч ч | ch |
| Ш ш | sh |
| Щ щ | shch või hs |
| Ъ ъ | `` |
| Ы ы | `i |
| Ь ь | ` |
| Э э | e(i) |
| Ю ю | yu |
| Я я | ya |
| Ә ә | eh |
| Ң ң | ng |
| Җ җ | zh |
| Ў ў | wu |
| Y y | y(u) |
| Уә уә | yeh |
| Ён ён | yon |
| Ян ян | yan |
Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]
"комонавтикади жызы." „Täna on kosmonautikapäev.“[2]
"ще чиду" „väike õhtusöök“ [6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 http://www.ethnologue.com/language/dng
- ↑ 2,0 2,1 Soviet Dungan nationalism : a few comments on their origin and language / by Svetlana Rimsky-Korsakoff Dyer [Los Angeles : s.n.], 1977-1978
- ↑ „Materjale tungani keele kohta / kogunud Pent Nurmekund“
- ↑ Materjale tunganite ja tungani keele kohta. 1 / Pent Nurmekunna väljakirjutused ja kogutud materjalid [U. 1960-1989]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2006. Vaadatud 24. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Materjale tunganite ja tungani keele kohta. 2 / Pent Nurmekunna väljakirjutused ja kogutud materjalid [U. 1970-1989])