Apikaalne kasv
Apikaalne kasv viitab protsessile, kus teatud taime- ja seenepiirkonnad, tuntud kui apikaalsed meristeemid, kasvavad ja arenevad läbi rakkude jagunemise ja diferentseerumise. See kasv on oluline taime- ja seenekasvatuses, mõjutades nii struktuuri kui ka kohastumist.
Apikaalne kasv taimedes[muuda | muuda lähteteksti]
Juure- ja võrseapikaalsed meristeemid[muuda | muuda lähteteksti]
Taimedes toimub apikaalne kasv juureapikaalses meristeemis (ing. k. root apical meristem - RAM) ja võrseapikaalses meristeemis (ing. k. shoot apical meristem - SAM). RAM on vastutav juurekasvu eest, samas kui SAM aitab kaasa õhust osade kasvule, sealhulgas lehtedele ja õitele. Need meristeemid koosnevad määramata rakkudest, mis on analoogsed loomade tüvirakkudega, omades võimet pidevalt jaguneda.[1][2][3]
Meristeemi struktuur ja funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]
SAM ja RAM on kihistunud struktuurid. SAM'is kutsutakse välimist kihti tunikaks ja sisemisi kihte korpuseks, mis mängivad kriitilist rolli taime füüsikaliste omaduste määramisel. RAM'is katab meristeemi juuremüts, mis suunab kasvu ja kaitseb meristeemi.[4][5][6]
Rakkude jagunemine ja diferentseerumine[muuda | muuda lähteteksti]
Apikaalsed meristeemid läbivad kiire rakkude jagunemise. Meristeemi tüvirakud toimivad kui pideva uute rakkude allikana. Need rakud lõpuks diferentseeruvad erinevateks kudedeks, aidates kaasa taime kasvule ja arengule. [7][8][9]
Apikaalne kasv seentes[muuda | muuda lähteteksti]
Hüüfi tipu kasv[muuda | muuda lähteteksti]
Apikaalne kasv seentes toimub peamiselt hüüfide tippudes. See kasv on oluline seentele uutesse substraatide tsoonidesse laienemisel, eriti keeruliste polümeeride nagu tselluloosi lagundamisel.[10]
Raku mehhanismid[muuda | muuda lähteteksti]
Seente apikaalne kasv iseloomustab polariseeritud rakkude kasvu, mis hõlmab tsütoplasmaatilisi tegevusi, nagu vesiikulite liikumine ja ühinemine ning tsütoskeleti roll. See ühesuunaline kasv on oluline seentele substraatidesse tungimiseks ja toitainete kättesaamiseks.[11]
Kohastumised ja järeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Taime kohastumised[muuda | muuda lähteteksti]
Mõnedes taimesortides võivad apikaalsed meristeemid muuta oma kasvu tüüpi, näiteks pikaokkalise männi (Pinus palustris) puhul. See paindlikkus võimaldab taimedel kohastuda keskkonnatingimustega, nagu tulekahjud, veepuudus ja karjatamine.[12]
Seente rollid ökosüsteemides[muuda | muuda lähteteksti]
Apikaalne kasv seentes võimaldab neil olla tõhusad orgaanilise aine lagundajad ja toitainete kogujad, mängides olulist rolli ökosüsteemi toitainetsüklites ja orgaanilise aine lagundamisel.[13][14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Sebastian, Jose; Lee, Ji-Young (2013). "Root Apical Meristems". eLS. doi:10.1002/9780470015902.a0020121.pub2. ISBN 978-0470016176.
- ↑ Bennett, Tom; Scheres, Ben (2010). "Root development-two meristems for the price of one?". Current Topics in Developmental Biology. 91: 67–102. doi:10.1016/S0070-2153(10)91003-X. ISBN 9780123809100. PMID 20705179.
- ↑ Heidstra, Renze; Sabatini, Sabrina (2014). "Plant and animal stem cells: similar yet different". Nature Reviews Molecular Cell Biology. 15 (5): 301–12. doi:10.1038/nrm3790. PMID 24755933. S2CID 34386672.
- ↑ Sebastian, Jose; Lee, Ji-Young (2013). "Root Apical Meristems". eLS. doi:10.1002/9780470015902.a0020121.pub2. ISBN 978-0470016176.
- ↑ Bennett, Tom; Scheres, Ben (2010). "Root development-two meristems for the price of one?". Current Topics in Developmental Biology. 91: 67–102. doi:10.1016/S0070-2153(10)91003-X. ISBN 9780123809100. PMID 20705179.
- ↑ Heidstra, Renze; Sabatini, Sabrina (2014). "Plant and animal stem cells: similar yet different". Nature Reviews Molecular Cell Biology. 15 (5): 301–12. doi:10.1038/nrm3790. PMID 24755933. S2CID 34386672.
- ↑ Sebastian, Jose; Lee, Ji-Young (2013). "Root Apical Meristems". eLS. doi:10.1002/9780470015902.a0020121.pub2. ISBN 978-0470016176.
- ↑ Bennett, Tom; Scheres, Ben (2010). "Root development-two meristems for the price of one?". Current Topics in Developmental Biology. 91: 67–102. doi:10.1016/S0070-2153(10)91003-X. ISBN 9780123809100. PMID 20705179.
- ↑ Heidstra, Renze; Sabatini, Sabrina (2014). "Plant and animal stem cells: similar yet different". Nature Reviews Molecular Cell Biology. 15 (5): 301–12. doi:10.1038/nrm3790. PMID 24755933. S2CID 34386672.
- ↑ http://archive.bio.ed.ac.uk/jdeacon/microbes/apical.htm
- ↑ Wessels, J. (1986). CELL-WALL SYNTHESIS IN APICAL HYPHAL GROWTH. International Review of Cytology-a Survey of Cell Biology, 104, 37-79.
- ↑ Galun, Esra (2007). Plant Patterning: Structural and Molecular Genetic Aspects. World Scientific Publishing Company. p. 333. ISBN 9789812704085
- ↑ Howard, R. J. (1981). Ultrastructural analysis of hyphal tip cell growth in fungi: Spitzenkörper, cytoskeleton, and endomembranes after freeze-substitution. Journal of Cell Science, 48, 89-103.
- ↑ Aist, J. R. (1979). Hyphal tip cell ultrastructure of the fungus Fusarium: Improved preservation by freeze-substitution. Journal of Ultrastructure Research, 66, 224-234.