Tulikas

Tulikas
Kibe tulikas (Ranunculus acris)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond	Tulikalised Ranunculaceae
Perekond	Tulikas Ranunculus

Tulikas (Ranunculus) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv perekond.

Perekonda kuulub umbes 400 liiki.

Nimetus

Tulika ladinakeelne nimi Ranunculus tähendab 'konnake' (konn on rana). Arvatavasti on see nimi seotud asjaoluga, et tulikad kasvavad sageli vee ääres, kus konnad elavad.

Levila

Tulikad kasvavad parasvöötmes Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid ka näiteks Uus-Meremaal.

Kirjeldus

Enamik tulikaid on mitmeaastased taimed, kuid leidub ka üheaastasi ja kaheaastasi taimi. Nende õied kasvavad üksikuna, on kollased või valged (kui valged, siis ikkagi kollase südamikuga), mõnel liigil oranžid või punased. Paljudel liikidel (näiteks kuldtulikal (Ranunculus auricomus) kroonlehed puuduvad. Kroonlehti on harilikult 5, vahel vähem või rohkem. Tupplehti on 3–5, harilikult 5. Tolmukaid ja emakaid on palju. Viljas on palju seemneid.

Toksilisus

Kõik tulikaliigid on koduloomadele mürgised, seda näiteks ka küülikutele. Suures koguses tulikaid võib tappa isegi hobuse. Harilikult loomad väldivad tulikaid nende kibeda ja kõrvetava maitse tõttu, kuid olukorras, kus karjamaal kasvab tulikaid nii palju, et muud pole süüa, võib ette tulla mürgistusi. Taime kuivades mürk laguneb, nii et tulikaid sisaldav korralikult kuivanud hein on ohutu. Tulikate taimemahl põhjustab nahapõletikku, nii et ka inimesed peavad tulikaid käsitledes ettevaatlikud olema ja kindaid kandma.

Ökoloogia ja tulikas kultuuris

Taime mürgisuse tõttu rahvameditsiinis tulikaid ei kasutata.

Sõna "sardooniline" ('kibe, põlastav') tuleb Sardiinias kasvava sardiinia tulika Ranunculus sardous järgi. Kui inimene seda sööb, tõmbub tema nägu grimassi.

Mõned putukad, näiteks liblikad Euplexia lucipara ja Orthosia gothica, toituvad tulikatel.

Mõnda tulikat kasvatatakse ilutaimena ja neile on aretatud suuri eredaid õisi.

Tulikas oli Türgi sultanite vägevuse sümbol.

Eestis esinevaid tulika perekonna liike

Mürktulikas.

• kaartulikas (Ranunculus reptans) – harva
• kibe tulikas (Ranunculus acris) – sage
• kuldtulikas (Ranunculus auricomus) – tavaline
• metstulikas (Ranunculus cassubicus) – tavaline
• mitmeõieline tulikas (Ranunculus polyanthemos) – tavaline
• mugultulikas (Ranunculus bulbosus) – paiguti (Lääne-Eestis)
• mürktulikas (Ranunculus sceleratus) – hajusalt
• roomav tulikas (Ranunculus repens) – sage
• salutulikas (Ranunculus nemorosus) – haruldane
• sardiinia tulikas (Ranunculus sardous) – haruldane tulnukas
• sootulikas (Ranunculus flammula) – hajusalt
• suur tulikas (Ranunculus lingua) – hajusalt
• villtulikas (Ranunculus lanuginosus) – haruldane
• virvatulikas (Ranunculus fallax) – hajusalt
• kanakoole (Ranunculus ficaria) – tavaline
  • alamperekond särjesilm (Batrachium)
• harkjas särjesilm (Ranunculus peltatus) – harva
• jõgi-särjesilm (Ranunculus trichophyllus) – hajusalt
• meri-särjesilm (Ranunculus baudotii) – paiguti
• sõõr-särjesilm (Ranunculus circinatus) – hajusalt
• tume särjesilm (Ranunculus aquatilis) – paiguti, sagedasem Lääne-Eestis