Aasristik

Allikas: Vikipeedia

Aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv taimeliik. Aasristik on 20–80 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim.[1][2]

Taim kasvab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel, võsastikes ja karjamaadel.[3]

Taimel on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, asteroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ja haavu parandav toime.[1]

Aasristik
Aasristik
Aasristik
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Ristik Trifolium
Liik: Aasristik
Ladinakeelne nimetus
Trifolium pratense
L.

Kasv[muuda | muuda lähteteksti]

Aasristikust on välja aretatud põllukultuur – punane ristik, mis kasvab puisniitudel, niitudel, karjamaadel ja teeservadel.

Aasristik on mitmeaastane rohttaim, mille õied õitsevad maist kuni septembrini.[2]

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aasristiku kõrgus varieerub vahemikus 20–40 cm, punasel ristikul võib kõrgus ulatuda kuni 80 cm.[4]

Juur[muuda | muuda lähteteksti]

Aasristikul on tugevad maa-alused juured koos külgharudega. [1]

Vars[muuda | muuda lähteteksti]

Maa peal on aasristikul 2–5 tõusvat vart, mis on sõlmkohtadega omavahel ühendatud. Taime noores eas on varred sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvalised. [1]

Leht[muuda | muuda lähteteksti]

Aasristiku lehed asetsevad kolme kaupa ehk lehed on kolmetised. Lehtede värvus on heleroheline ja lehe keskel esineb punakaspruun laik.Varre ülemised lehed on lühirootsulised ning alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad tavaliselt lehekodariku. Taimel esinevad ka abilehed, mis on ellipsoidse kujuga. [1] Noorel taimel võib hoopis lehe keskel esineda hele laik [4][5].

Õis[muuda | muuda lähteteksti]

Illustration Trifolium pratense. Original book source: Prof. Dr. Otto Wilhelm Thomé Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz 1885, Gera, Germany. Permission granted to use under GFDL by Kurt Stueber

Taimel on 1 või 2 õisikut. Õietupp on karvane ja punakat värvi. Vahel võib õisikul esineda lillakas, kuid väga harva valge värvus. Valge värvusega õied moodustavad tiheda nuti. [1]

Keemiline sisaldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taime ürt sisaldab süsivesikuid, steroide, saponiine, karotiini, fenoolkarboksüülhappeid, rasvhappeid, parkaineid, flavonoide, kinoone, eeterlikku õli, C-, B-, E- ja K-vitamiini ning mikroelemente. [1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Raviotstarbeks kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Õite kogumine toimub taime õitsemise algul ning õied kuivatatakse 60–70 °C juures. Oluline on see, et välditakse üle kuivatamist, sest muidu droog kaotab oma ravitoime. Mõningatel juhtudel valmistatakse droog ka taime juurest. Droog säilib kuni aasta kinnises nõus. [1]

Taimel on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, asteroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ja haavu parandav toime. Taime erinevatest osadest tehtud preparaate võib kasutada kehvveresuse, valuliku menstruatsiooni, kusepõie põletiku, emakaverejooksu, bronhiidi ja ateroskleroosi ära hoidmiseks. Lisaks tehakse taime preparaadist vanne rahhiiti põdevatele lastele. Aasristikust tehtud värske mahl on mõjus ravivahend sõrme mädapõletiku, nahatuberkuloosi, kõrva- ja silmapõletiku korral. [1]

Taime juurtest tehtud tõmmist kasutatakse munasarjapõletiku ja kasvajate raviks. Värskeid puruks tehtud lehti saab kasutada haavade peal: välispidise verejooksu peatamiseks, mädakollete ja põletikukohtade peal. Lisaks aitavad lehed ka reumaatiliste valude puhul. [1]

Oluline on taime erinevatest osadest tehtud preparaate kasutada mõistlikult, sest suurtes annustes tarvitamine võib põhjustada naistel menstruatsiooni ärajäämist ja meestel impotentsust.[6]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

Taime saab veel kasutada loomasöödana, meetaimena ja aasristikuga maitsestatakse erinevaid likööre.[5]

Rahvapärased taimenimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Taime on rahvapäraselt nimetatud mesinupuks, punaseks härjapeaks ja ristikuks, ristikheinaks, härjapeaks, ristikhainelilleks, ärjapäänutiks. [2]

Rahvatarkuse järgi on aasristik aidanud kasvajate vastu. [7] Eesti rahvameditsiinis kasutati aasristiku lehti koos keedetud sibulaga nahapõletike ehk nn roosi raviks. [5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 Tatjana Gorbunova. (2001). Ravimtaime atlas. Tallinn. Lk 254. 
  2. 2,0 2,1 2,2 Ain Raal. (2013). 101 Eesti ravimtaime. Tallinn: Varrak. Lk 194–195. 
  3. J.Tammeorg, O.Kook, G.Vilbaste. (1973). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn. Lk 198–199. 
  4. 4,0 4,1 "Aasristik (punane ristik) Trifolium pratense". Kasutatud 21.04.2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 Ain Raal. (2010). Maailma Ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 918. 
  6. Tatjana Gorbunova. Ravimtaimed koduapteegis
  7. "Rahvapärased taimenimetused Aasristik".