Aasristik

Allikas: Vikipeedia

Aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense) on mitmeaastane rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.

Aasristik
Aasristik
Aasristik
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Ristik Trifolium
Liik: Aasristik
Ladinakeelne nimetus
Trifolium pratense
L.

Kasv[muuda | muuda lähteteksti]

Aasristikust on välja aretatud põllukultuur - punane ristik, mis kasvab puisniitudel, niitudel, karjamaadel ja teeservades.

Aasristik on mitmeaastane rohttaim, mille õied õitsevad maist kuni septembrini.[1]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Aasristiku kõrgus varieerub vahemikus 10 kuni 40 cm, punasel ristikul võib kõrgus olla kuni 80 cm.[2]

Aasristikul on tugevad maaalused juured koos külgharudega. Maa peal on aasristikul 2-5 tõusvat vart, mis on sõlmkohtadega omavahel ühendatud. Taime noores eas on varred sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. [3]

Aasristiku lehed asetsevad kolme kaupa ehk lehed on kolmetised. Lehtede värvus on heleroheline ja lehe keskel esineb punakaspruuni värvi laik. Varre ülemised lehed on lühirootsulised ning alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad tavaliselt lehekodariku. Taimel esinevad ka abilehed, mis on ellipsoidse kujuga. [3]

Taimel on 1 või 2 õisikut. Õietupp on karvane ja punakat värvi. Vahel võib õisikul esineda ka lillakat värv ning väga harva valget värvi. Valge värvusega õied moodustavad tiheda nuti. [3]

Keemiline sisaldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taime ürt sisaldab süsivesikuid, steroide, saponiine, karotiini, fenoolkarboksüülhappeid, rasvhappeid, parkaineid, flavonoide, kinoone, eeterliku õli, C-, B-, E- ja K-vitamiini ning mikroelemente. [3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ravi otstarbeks kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Õite kogunemine toimub taime õitsemise algul ja koheselt kuivatatakse õis 60-70°C juures. Oluline on see, et välditakse üle kuivatamist, sest muidu droog kaotab oma ravitoime. Mõningatel juhtudel valmistatakse droog ka taime juurest. Droog säilib kuni aasta kinnises nõus. [3]

Taimel on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, asteroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ja haavu parandav toime. Taime erinevatest osadest tehtud preparaate võib kasutada kehvveresuse, valuliku menstruatsiooni, kusepõie põletiku, emakaverejooksu, bronhiidi ja ateroskleroosi ära hoidmiseks. Lisaks tehakse taime preparaadist vanne rahhiiti põdevatele lastele. Aasristikust tehtud värske mahl on mõjus ravivahend sõrme mädapõletiku, nahatuberkuloosi, kõrva- ja silmapõletiku korral. [3]

Taime juurtest tehtud tõmmist kasutatakse munasarjapõletiku ja kasvajate raviks. Puruks tehtud lehti saab kasutada haavade peal: välispidise verejooksu peatamiseks, mädakollete ja põletikukohtade peal. Lisaks aitavad lehed ka reumaatiliste valude puhul. [3]

Oluline on taime erinevatest osadest tehtud preparaate kasutada mõistlikult, sest suurtes annustes tarvitamine võib põhjustada naistel menstruatsiooni ära jäämist ja meestel impotentsust. [4]

Rahvapärased taime nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Aasristik on rahvapäraselt aidanud kasvajate vastu. [5]

Lisaks on taimel järgnevad rahvapärased nimetused: mesinupud, punane härjapea ja ristik, ristikhein, härjapea, ristikhainelill, ärjapäänutid. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ain Raal. (2013). 101 Eesti ravimtaime. Talinn: Varrak. Lk 194-195. 
  2. "Aasristik (punane ristik) Trifolium pratense". Kasutatud 21.04.2017.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Tatjana Gorbunova. (2001). Ravimtaime atlas. Tallinn. Lk 254. 
  4. Tatjana Gorbunova. Ravimtaimed koduapteegis
  5. "Rahvapärased taimenimetused Aasristik".