Põhikude

Allikas: Vikipeedia

Põhikoed[1] moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid:

  • fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.

Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet:

  • assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll[2] asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks[3].
  • õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis[6].

Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes:

  • esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
  • säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.
  2. http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm
  3. http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.
  4. http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.
  5. http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.
  6. http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.