Võimlemine 2020. aasta suveolümpiamängudel

Olümpiarõngad

Sportvõimlemine

Iluvõimlemine

Trampoliinvõimlemine

Võimlemine 2020. aasta suveolümpiamängudel Tokyos toimus 25. juulist kuni 9. augustini. Võisteldi riistvõimlemises, iluvõimlemises ja trampoliinvõimlemises.

Riistvõimlemine on olnud olümpiaprogrammi osa alates esimestest tänapäevastest Ateena mängudest 1896. aastal. Algselt ainult meestele mõeldud alale lisati naistevõistlused Amsterdamist 1928. aastal. Meesvõimlejad võistlevad kuuel medalivõistlusel: vabaharjutuses, toenghooglemises, rõngaharjutus, toenghüpetes, rööbaspuuharjutuses ja kangiharjutuses. Naisvõimlejatel on neli medalivõistlust: toenghüpetes, eri kõrgusega rööbaspuuharjutuses, poomiharjutuses ja vabaharjutuses. Mehed ja naised võistlevad ka individuaalses mitmevõistluses ja võistkondlikus mitmevõistluses.

Iga riist-seade esitab sportlasele ainulaadseid nõudmisi, pannes proovile tema jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni, kiiruse ja vastupidavuse. Naiste vabakava teostatakse muusikalise saatega, lisades võistlusele täiendava mõõtme. Kohtunikud hindavad iga sportlast nende teostatud tehnika keerukuse ja esteetika osas, võttes arvesse muid aspekte, nagu tasakaal ja stabiilsus.

Kuni 2004. aasta olümpiamängudeni Ateenas kasutati sportvõimlemises maksimaalset 10-punktilist punktisüsteemi. 1976. aasta olümpiamängudel Montréalis sai Rumeenia esindaja Nadia Comaneci esimeseks võistlejaks, kes eales 10-punktilise tulemuse teenis.

Uus tehnika sportvõimlemises on nimetuse saanud võimleja järgi, kes viis selle esmakordselt läbi rahvusvahelisel võistlusel, mida juhib Fédération Internationale de Gymnastique (FIG). Paljudel Jaapani võimlejatel on nende järgi sel moel nime saanud tehnikad, näiteks Morisue hüpe kangil, kelle nimi on Shinji Morisue, kes võistles Los Angeleses 1984. aasta mängudel.

Jaapan domineeris meeste sportvõimlemist alates 1960. aasta mängudest Roomas kuni 1976. aastani Montréalis. Riik võitis võistkondlikus mitmevõistluses viis korda järjest, samal ajal kui individuaalsel mitmevõistlusel viisid Jaapani sportlased järjestikused kullad Tokyo 1964. aasta mängudelt 1972. aasta mängudeni Münchenis. Seejärel hakkasid võimlemises domineerima Nõukogude Liit ja Ida-Saksamaa. Praegu tegutsevad Jaapanis, Hiinas ja Venemaal tugevad meesvõimlejad ning maailma parimad naised on pärit USA-st, Venemaalt ja Hiinast.

2005. aastal kaotati maksimaalne punktisumma „täiuslik 10” avatud süsteemi kasuks, mis oli loodud sportlaste esinemiste paremaks eristamiseks. Tutvustati kahte tüüpi hindeid: „D” (raskusaste) hinne teostatud tehnikaid ja „E” (täitmise) hinne, mis hindab kunstilist ja tulemuslikkust. Need hinded liidetakse süsteemis, kus praegu pole maksimumi.

Nüüd on punktisüsteem eemaldanud osavusraskuste ülemise piiri, sportlased peavad otsustama, millised kõige julgemad tehnikad oma rutiini lisada – ja kuidas ühendada erineva raskusastmega käigud ühtseks, kaasahaaravaks ja võidukalt sooritatavaks etenduseks.

Võistluste formaat

Riistvõimlemisvõistlus algab kvalifikatsioonivoorudega, et teha kindlaks, kes liigub võistkondade mitmevõistluse, individuaalse mitmevõistluse ja individuaalsetes alade finaalidesse. Punktid, mille iga sportlane on teeninud iga võistluse eest ühe esinemise eest (kaks individuaalses võlvkonnas), otsustavad, kas nad jätkavad.

Võistkondlikul mitmevõistlusel hinnatakse iga võistkonna liiget eraldi (4) ja medalid jagunevad vastavalt koondhindele. Individuaalsel mitmevõistlusel võistleb igal võistlusel üks sportlane (meestel kuus ala, naistel neli), nende koguhinne määrab nende lõppseisu ja medalite saajad. Individuaalsetel võistlustel võistlevad sportlased omavahel parima tulemuse saavutamiseks. Kvalifikatsioonivoorude tulemusi ei võeta arvesse, medalistide määramisel arvestatakse ainult need punktid, mis on saavutatud viimases etapis.

Kvalifikatsioon

2020. aasta mängude iluvõimlemise kvalifikatsiooniprotsess algas 2018. aasta septembris, kui Sofias toimusid iluvõimlemise maailmameistrivõistlused. Kolm riiki, kes lõpetasid MM-i tipus – Bulgaaria, Itaalia ja Venemaa – tagasid osalemise iluvõimlemises võistkondade osas. Sportvõimlejate kvalifikatsioon algas Kataris maailmameistrivõistlustel 2018. aasta oktoobris. Ka siin anti ainult võistkondade kvoodikohad ja võimlejad ei saanud veel individuaalselt kvalifitseeruda. Üksikud võimlejad said kvalifitseeruda olümpiamängudele 2019. aastal toimunud iluvõimlemise maailmameistrivõistlustel. Sellel turniiril jagati ülejäänud kvoodikohad ka võistkondlikus kontekstis. Lisaks maailmameistrivõistlustele on ka mõned mandri meistrivõistlused, millest võib kvalifitseeruda väike arv võimlejaid.

Trampoliinvõimlemises kvalifitseeruti 2019. aasta trampoliini maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Tokyos, mandri meistrivõistluste või turniiri kaudu, mis on osa maailma karikasarjast.

Võistluste ajakava

Q

Kvalifikatsioon

F

Finaal

G

Gala

Kuupäev→	L 25.07	P 26.07	E 27.07	T 28.07	K 29.07	N 30.07	R 31.07		L 1.08		P 2.08	E 3.08	T 4.08	K 5.05	N 6.08	R 7.08	L 8.08	P 9.08
Ala ↓
Iluvõimlemine
Individuaalne																Q	F
Võistkondlik																	Q	F
Trampoliinvõimlemine
Trampoliinvõimlemine naised									Q	F
Trampoliinvõimlemine mehed							Q	F
Sportvõimlemine
Poom		Q									Üksikute finaalide ajakava selgub hiljem korralduskomitee poolt.			G
Rööbaspuud naised
Toendhüpped naised
Vabakava naised
Ind. mitmevõistlus naised						F
Võistk. mitmevõistlus naised				F
Rööbaspuud mehed	Q										Üksikute finaalide ajakava selgub hiljem korralduskomitee poolt.
Kang
Rõngad
Toenghooglemine
Toenghüpped mehed
Vabakava mehed
Ind. mitmevõistlus mehed					F
Võistk. mitmevõistlus mehed			F

Välislingid

• Võimlemise ametlik veebileht Tokyo OM-il