Taani kuninga asehaldur
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2012) |
Taani kuninga asehaldurite loend (ladina keeles Capitanei Revalienses ehk Capitanius domini regis et iudex in Reualia) on 13. ja 14. sajandil Taani valdustes Põhja-Eestis valitsenud Taani kuninga asehaldurite loend.
Aastatel 1219–1346 kuulus Põhja-Eesti Eestimaa hertsogkonnana Taani kuningale. Taani kuninga esindajaks ja kõrgemaks kohapealseks võimukandjaks Eestimaal oli Toompea väikeses linnuses asuv kuninga asehaldur – kapten – (hauptmann, capitaneus, hövetman), kellel allusid foogtid (advocatus, voget) ja kohtunikud, kellest suurema osa moodustasid Harju-Viru vasalkonna esindajad.
Taani asehaldurid Tallinnas (Taani aeg):
- 1219–1222 – Anders Sunesen
- 1221 – Canutus
- 1222 – Tuuo, Episcopus Ripensis (endine Ribe piiskop Tuve)
- 1223 – Canutus, dux Esthoniae
- 1227–1238 oli Põhja-Eesti Mõõgavendade ordu valduses
- 1239 – Stigot Ugisen
- 1241–1257 – Saxo Agunsen (taani Saxe Aagesen)
- 1259 – Jacob Abramessen
- 1266 – Woghaen Palnisen
- 1268/1270 – Matthäus Florthorp
- 13. sajandi II pool (1283-1287 (?)[1]) – Werner Letgast[2], (capitaneus[3])
- 1274 – Siegfried
- –1277 – Eilhard von Oberg (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam)
- 1279 – Eilart (Eilardus) von Hoberg
- 1278 – Simon de Oberch
- 1280 – Odewart (Odewardus de Lode (hauptmann, capitaneus revalensis[4])
- 1288 – Johannes Sialanzfare
- 1291–1296 – Nicolaus Absalonsson
- 1296 – Nils Axelson
- 1298–1304 – Nicolaus Ubbison
- 1304–1314 – Ago Saxison (taani Aage Saxesen)
- 1304 – Johannes Saxisen
- 1310 – Johannes Kannae
- Johannes Waigete
- 1313 – Johannes Bernower
- 1313 ja 1320 – Ago Saxisen
- 1321 – Hinricus
- 1323–1324 – Johannes Kannae
- 1329–1330 – Knut Porse vanem (surn. 1330) (Taani Hallandi hertsog, Eestimaa hertsog, kes sai Eestimaa hertsogkonna lääniks Taani kuningalt, pandiks laenu vastu)
- 1330, 1332, 1334 – Marquard Breide
- interregnum, Põhja-Eestit haldasid kohapealsed kuninglikud nõunikud. Kuninga Christoffer II (1276–1332) valitsusajal (1320–1326; 1329–1331) algas Taani kuningriigis tõsine kriisiaeg, Põhja-Eesti jäi kuninga otsese võimu alla. Aastatel 1332–1340 Taanis kuningat ei olnud. 1340. aastal õnnestus Kristofferi noorimal pojal Valdemar IV Taani troonile (1340–1375) tõusta. Valdemar võttis kasutusele Eestimaa hertsogi tiitli 1338. aasta mais, aasta enne seda, kui ta valiti Taani kuningaks ja hakkas valitsema Taani põhialadel[5].
- 1340/1341 – Conradus Preen
- 1344–1346 Stigotus Anderson[6] Hvide
- 1345 – Cosvinus de Herike (loco capitanei) – Liivimaa ordu Viljandi komtuur
- 1345–1348 – Stigotus Anderson, Taani peamees Tallinnas, kapten[7] Taani lossipealik Tallinnas[8]
Tallinna kaptenitest oli 10 taanlast, 6 pärit Saksamaalt ja 3 Eestimaa pärusaadlikku.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Letgast, Wernherus de Revalia, KATALOG DER DEUTSCHEN NATIONALBIBLIOTHEK
- ↑ Ivar Leimus, Werner Letgast – the Danish King’s Unknown Viceroy in Tallinn, TUNA 4 / 2023, (lk 79–83)
- ↑ einen dänischen Hauptmann (capitaneus, in der jüngeren dänischen Literatur wird das Amt als ‚Vizekönig‘ aufgefasst) namens Letgast, DEUTSCHE INSCHRIFTEN ONLINE
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Odewardus de Lode, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 684
- ↑ Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung, Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?, blogi.linnamuuseum.ee (vaadatud 29.01.2024)
- ↑ Mihkel Mäesalu. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. Tuna, 2021, nr 2, lk 22
- ↑ Stigot Anderssoni, Taani maapealik Tallinnas pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Stigot Anderson, Taani lossipealik Tallinnas pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv