Johan Berendes
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Johan Berendes (ka Berndes; surnud 1612) oli Rootsi riigitegelane.
Johan Berendes sündis Jacob Johansson Berendesi ja Anna von der Lij pojana. 1554. aastal saabus ta Brandenburgist Rootsi ja temast sai kuningas Gustav I Vasa poegade hertsog Magnuse (1542–1595) ja hertsog Karli (1550–1611) õpetaja, ning 1571. aastal kuningas Johan III (1537–1592) sekretär.
1569. aastal panditi talle riigile antud laenu tagatiseks Ääsmäe piirkond ja Rahula küla, 9. augustil 1574 tõsteti ta aadliseisusse ja talle läänistati truu teenistuse eest Ääsmäe ja Rauke (Rahula) päruseks.[1] [2]
1578. aastast oli ta Tallinna linnuse ja lääni asehaldur ning Eestimaa maanõunik.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Johan Berendesi abikaasa oli Strömbergist pärit Christina Båår. Abielust sündisid:
- Joachim Berendes (surnud 1623), Voore ja Rägavere mõisnik,kes oli Ingerimaal Koporje lääni asehaldur (1614–1618), kammernõunik ja Riia asehaldur (1622)[3], ning riigitegelase Johan Berendes noorema (1603–1652) ja kindralmajori vabahärra Fabian Berendesi (1610–1678) isa.
- Margarethe Berendes, Harju-Viru rüütelkonna peamehe Fabian von Tiesenhausen noorema (surnud 1558 Taanis) minia, Järvakandi mõisniku, maanõuniku ja Paide asehalduri (1601) Elert von Tiesenhauseni teine abikaasa ja hiljem Fabian von Tiesenhauseni abikaasa[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk 230".
- ↑ Berndes (Berendes), Nordisk familjebok 1905
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk 519
- ↑ Tiesenhausen / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1: Görlitz, 1930, lk 414
| Eelnev ... |
Tallinna asehaldur 1578–... |
Järgnev ... |