Johan Berendes
Johan Berendes (ka Berndes; surnud 1612) oli Rootsi riigitegelane, Eestimaa Maanõukogu maanõunik, Eestimaa mõisnik.
Johan Berendes (rootsipäraselt Johan Jakobsson Berendes) sündis Jacob Johansson Berendesi ja Anna von der Lij pojana. 1554. aastal saabus ta Brandenburgist Rootsi ja temast sai kuningas Gustav I Vasa poegade hertsog Magnuse (1542–1595) ja hertsog Karli (1550–1611) õpetaja, ning 1571. aastal kuningas (1568–1592) Johan III (1537–1592) kuninglik sekretär.
Johan Berendes (rootsipäraselt Johan Jakobsson Berendes) aadeldati 1574. aastal ja järglased introdutseeriti 1625 . aastal Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana nr 55 all[1]
Rootsi Upplandi Strömsbergi[2] Kongl. Boktryckare ja Eestimaa Keila kihelkonna Voore mõisa[3] ning Ambla kihelkonna Rägavere mõisa läänimõisnik.
1569. aastal panditi talle riigile antud laenu tagatiseks Harjumaa Keila kihelkonnas Ääsmäe piirkond ja Rahula küla, 9. augustil 1574 tõsteti ta aadliseisusse ja talle läänistati truu teenistuse eest Ääsmäe ja Rauke (Rahula mõis) päruseks.[4] [5]
1578. aastast oli ta Tallinna linnuse ja Tallinna linnuselääni asehaldur Tallinnas ning Eestimaa hertsogkonna Harju-Viru maanõunik[6][7] Maanõukogus.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Johan Berendesi abikaasa oli Strömbergist pärit Christina Båår. Abielust sündisid[viide?]:
- Joachim Berendes (1575–1623 Riia) (rootsipäraselt Joachim Johansson Berendes), Voore ja Rägavere mõisnik, kes oli 1611. aastast Viiburi asehaldur, Ingerimaal Koporje lääni asehaldur (1614–1618), kammernõunik ja Riia lossi asehaldur (1622)[8],
- Joachim Berendes oli esimesest abielust Anna von Roseniga (surn. 1604) Rootsi riigitegelase, Stockholmi ülemasehalduri Johan Berendes noorema (1603–1652)[9] ja teises abielus Henrich von Wrede lese Gertrudiga (sünd. Ungern-Sternberg) Rootsi sõjaväelase Taani-Rootsi sõjas (1657–1658) (kindralmajori) vabahärra (1654) Fabian Berendesi (1610 Porvoo – 1678 Stockholm) isa.
- Järglasteta Fabian Berendes ja tema vennatütred[10] (Märta, Anna) aadeldati 1654. aastal ning introdutseeriti Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana nr 46 all[11]
- Margarethe Berendes, Harju-Viru rüütelkonna peamehe Fabian von Tiesenhausen noorema (surnud 1558 Taanis) minia, Järvakandi mõisniku, Eestimaa maanõuniku ja Paide asehalduri (1601) Elert von Tiesenhauseni teine abikaasa ja hiljem Fabian von Tiesenhauseni abikaasa[12]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Adliga ätten Berendes nr 55 †, www.adelsvapen.com
- ↑ Berendes, SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP. STOCKHOLM, 1858-1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, lk 155
- ↑ Voore mõisa taastamine – ei mingeid kaasaegseid tapeete, kipsplaate ega põrandate sirgeks lihvimist, Saue Valdur: Saue valla häälekandja, mis kirjutab kõigest tähtsast ja toredast, nr. 3, 8 veebruar 2021
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk 230".
- ↑ Berndes (Berendes), Nordisk familjebok 1905
- ↑ Jakob Koit, DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 72
- ↑ Nikolai Treumuth. Narva sündmused 1599. a. sügisel. Ajalooline Ajakiri 1931 nr 4, lk 178
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk 519
- ↑ Johan Berendes Född 1603 Vice president i bergsamtet 1641, Riksråd 1651, President i kommerskollegium 1651-08-27. Tillika överståthållare i Stockholm 1652-01-29. Död 1652, www.adelsvapen.com
- ↑ Berendes, SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP. STOCKHOLM, 1858-1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, lk 156
- ↑ Berendes nr 46 †, www.adelsvapen.com
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Tiesenhausen, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1: Görlitz, 1930, lk 414
| Eelnev ... |
Tallinna asehaldur 1578–... |
Järgnev ... |