Gabriel Kristiernsson Oxenstierna

Allikas: Vikipeedia

Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (umbes 15063. aprill 1585 Steninge) oli Rootsi riiginõunik ja admiral.

Sündis Mörby ja Steninge mõisniku, rüütli ja riiginõuniku Kristiern Bengtsson noorema (Oxenstierna) (u.1477–1520) ja tema teise naise Anna Poulsdotter Sehestedti (Sested) pojana.

29. juunil 1561 sai ta Rootsi vabahärratiitli ja tema järglased immatrikuleeriti 1625. aastal vabahärrasuguvõsana nr. 1 Oxenstierna af Eka och Lindö nime all Rootsi rüütelkonda.[1]

1. juulist 1568. aastast kogu Rootsi sõjalaevastiku admiral ja sama aasta 12.oktoobrist määrati Tallinna ja Eestimaa asehalduriks. Sellel ametikohal oli ta kuni 1570. aastani, mil toimus mõisameeste pealik Klaus Kurselli juhitud Tallinna lossi afäär nn. Klaus Kurselli mäss, mille käigus vallutati rootslastelt Toompea Väike linnus ja asehaldur vangistati mässajate poolt.

Ta suri Steninge lossis ja maeti Uppsala toomkirikusse (rootsi Uppsala Domkyrka).

Talle kuulusid Mörby, Steninge, Årsta, Gäddeholmi ja Fånöö mõisad.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus 1538. aastal Beata Eriksdotter Trollega (u.1520–1591), kes oli 1512. aastal Rootsi riigihoidjaks olnud Erik Arvidsson Trolle (u. 1460–1530) ja tema teise naise Karin Eriksdotteri (Gyllenstierna af Lundholm) (surn. u. 1562) tütar, ning Uppsala peapiiskop Gustaf Eriksson Trolle poolõde.[2] Abielust sündisid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Henrik Klasson Horn
Tallinna ja Eestimaa asehaldur
15681570
Järgnev:
Hans Björnsson till Lepas