Uus raadiomaja

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Uus raadiomaja
Üldandmed
Asukoht Tallinn, Eesti
Stiil rahvusvaheline stiil
Ehituse algus 1965
Ehituse lõpp 1972
Aadress Gonsiori 21, Tallinn
Omanik Eesti Rahvusringhääling
Koordinaadid 59° 26′ 4,6″ N, 24° 46′ 4,1″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Ado Eigi, Jüri Jaama
Kaart

Uus raadiomaja on modernistlikus stiilis kõrghoone, mis asub Tallinnas aadressil Gonsiori 21. Majas tegutsevad Eesti Rahvusringhäälingu programmide Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn toimetused.[1]

Hoone valmis 1972. aastal ja on ehitismälestisena riikliku kaitse all.[2] Selle projekteerisid arhitektid Ado Eigi ja Jüri Jaama. Uut raadiomaja peetakse Eesti sõjajärgse modernismi teise laine, rahvusvahelise stiili varaseimaks ja elegantseimaks näiteks.[3]

2014. aastal avati hoone põhjalikult renoveeritud kujul. Renoveerimisprojekti koostas arhitekt Andres Kask.[4]

Hoone rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Uus raadiomaja rajati vana raadiomaja juurdeehitisena.

1952. aastal valmis Eesti Raadiole aadressil Kreutzwaldi 14 asuv nn. vana raadiomaja, mille rajamist oli alustatud enne teist maailmasõda.[5][6] 1955–1965 tegutses samas Tallinna Televisioonistuudio (Eesti Televisioon), mis sai endale 1965. aastal uue hoone. Seoses teletöötajate oodatava lahkumisega valmis juba 1963. aastal eelkavand raadiomaja rekonstrueerimiseks, et see vastaks paremini Eesti Raadio vajadustele.[7]

1964. aastal sai Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitjaks, kellele allus Eesti Raadio, senine raadio informatsioonisaadete peatoimetaja Aado Slutsk, kes on hiljem meenutanud, et EKP Keskkomitee oli andnud korralduse, et mingeid kultuuri, spordi jms. suurehitusi ei tohi üldse alustada. Slutski sõnul mõeldi kaua selle üle, mida teha. Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns soovitas rajada uue hoone vana juurdeehitisena.[8][9]

1965. aastal eraldati hoone tarbeks vana raadiomaja ja Gonsiori tänava vahele jääv haljasala. Selle projekteerimiseks taotleti eriluba Eesti NSV Ministrite Nõukogult. 1966. aastal valmis projekteerimisinstituudis Eesti Projekt eelprojekt, mille autor oli Jüri Jaama.[10] Esimesed labidatäied mulda kaevati raadiomaja juurdeehitusplatsil 1967. aastal.[11] 1968. aasta 12. mail tehti platsil täpsemad mõõdistused ja 22. mail algas vundamendi süvise kaevamine. Algse kava kohaselt pidi hoone saama valmis 1971. aasta alguseks ja kõrgeim osa tulema 9-korruseline.[12][13] Ado Eigi koostatud lõplik projekt valmis 1969. aastal.[10]

Tegelikult sai 10-korruseline hoone põhiliselt valmis 1972. aasta alguseks.[14] Hoone pidulik avamine toimus alles 1973. aasta 22. märtsil.[15] Eesti Raadiot juhtinud Slutsk on rõhutanud veel hiljemgi, et see valmis siiski oma aja kohta kiiresti – kahe ja poole aastaga.[9] Sellest, milliseid probleeme hoone ehitamisel esines, kirjutas oma mälestustes avameelselt Enn Anupõld, kes töötas sel ajal Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikus Raadio ja Televisiooni Komitees raadiosaadete peatoimetajana.[16]

Arhitektuur ja interjöör[muuda | muuda lähteteksti]

Skulptuur "Raadiotuvi" raadiomaja seinal. Riho Kuld, 1975

Hoone koosneb kahest korpusest. 10-korruselise monteeritavatest raudbetoondetailidest ehitatud büroohoone-stiilis põhikorpusega liitus postidele tõstetud madalam saaliosa. Vana raadiomajaga seob juurdeehitist pikk ühenduskoridor. Hoone ribiline fassaad pidi algse projekti kohaselt tulema alumiiniumprofiiliga, nagu sarnase arhitektuuriga hoonetel lääneriikides, kuid alumiiniumi kättesaamatuse tõttu asendati see raudbetooniga. Monteeritavast betoonist elemendid valmistati eritellimusel Tallinna Raudbetoontoodete Tehases.[17][18]

Uue raadiomaja valmimise ajal kritiseeris kunstiteadlane Leo Gens, et arhitektuuri seisukohalt ei ole kõrgem osa saaliga õnnestunult seotud, korpuste arhitektuuriline lahendus on erinev ja põhineb erinevatel kompositsioonilistel printsiipidel ning hoone ei moodusta ansamblilist tervikut vana raadiomajaga.[19] Ta märkis, et vana maja on sattunud uue tagahoovi ning neid ühendav koridor jookseb toorelt sisse vana hoone fassaadi.[20]

Hilisemates hinnangutes on leitud, et hoone kaks korpust on teineteist täiendavad.[2] Uue raadiomaja põhikorpust on nimetatud miesvanderrohelikuks.[3] Kogu hoonet omas ajas eriliseks ja silmapaistvaks ning üheks nõukogude modernismi eredaimaks näiteks Tallinnas.[21] Kritiseeritud on aga seda, et hoone renoveerimisel asendati amortiseerunud raudbetoonist ribifassaad arhitekti poolt algselt soovitud alumiiniumribidega. Ehitusajaloolane Maris Mändel märkis oma doktoritöös, et sellega kadus omapära, mis muutis uue raadiomaja maailma arhitektuuriajaloo kontekstis eriliseks.[18]

Uus raadiomaja renoveeriti aastatel 2013–2014. Esialgu soovitigi see taastada algsete plaanide alusel, mida tuli nõukogude ajal hoone ehitamisel materjalide puudumise tõttu muuta, kuid hoonele kehtestatud muinsuskaitse eritingimuste tõttu saadi seda teha vaid osaliselt.[22]

Silmapaistev detail hoone juures on skulptor Riho Kulla klaasplastist valmistatud dekoratiivskulptuur "Raadiotuvi" (1975), mis on kinnitatud maja Gonsiori tänava poole jäävale seinale. Lisaks sellele on kunstimälestistena riikliku kaitse all mõned hoones asuvad pannood, neist tuntuim Enn Põldroosi mosaiik "Raadiolill" (1972).[2] Hoone renoveerimisel telliti selle kaunistamiseks ka uusi kunstiteoseid tänapäeva kunstnikelt.[23] Algsest sissekujundusest oli enne hoone renoveerimist säilinud väga vähe.[24]

Kavandatav juurdeehitis[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aastal kehtestati Eesti Rahvusringhäälingu taotlusel Gonsiori 21 ja Kreutzwaldi 14 kinnistute ning nende lähiala detailplaneering, mis näeb ette rajada uue ja vana raadiomaja vahele uus telemaja ning ERR sõlmis Riigi Kinnisvara AS-iga käsunduslepingu selle ehitustöödeks vajalike riigihangete korraldamiseks. Uue telemaja ehitamisel likvideeritakse praegu vana ja uut raadiomaja ühendav koridor. Uus telemaja ühendatakse raadiomajaga.[25][26]

Rahvakogunemised[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti iseseisvuse taastamise ajal loeti raadiomaja üheks neist objektidest, mida oli vaja kaitsta NSV Liidu keskvõimu toetavate interliikumise aktivistide ja relvajõudude eest. 1991. aasta augustiputši ajal kutsuti inimesi kogunema raadiomaja kaitsele.[27][28][29] Hiljem on toimunud uue raadiomaja juures meeleavaldusi nii õpetajatele palgatõusu nõudmiseks kui ka raadiojaama Raadio 2 programmimuudatuste vastu.[30][31]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Toimetused | ERR Vaadatud 3. märtsil 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "8138 Uus Raadiomaja Gonsiori t. 21, 1972. a". Kultuurimälestiste register. Muinsuskaitseamet. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  3. ↑ 3,0 3,1 Hallas-Murula, Karin, toim (2002). Tallinna 20. sajandi arhitektuur. Arhitektuurijuht. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. Lk 74. ISBN 9985940008.
  4. ↑ Otsmaa, Margitta (11. juuni 2014). "Ehitaja andis ERR-ile üle rekonstrueeritud raadiomaja". ERR. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  5. ↑ Erilaid, Helgi (17. detsember 2016). "Aja jälg kivis. Meie raadiomajad". ERR. Telesaade. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  6. ↑ "Riigi Ringhäälingule ajakohane raadiohoone". Postimees. Nr 83. 31. märts 1939. Lk 1. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  7. ↑ "Tallinna Raadiomaja rekonstrueeritakse". Raadioleht. 12. jaanuar 1964. Lk 8. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  8. ↑ Ummelas, Mart (12. juuli 2018). "Nädala juubilar Aado Slutsk 100". Kesknädal. Lk 12. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  9. ↑ 9,0 9,1 Lään, Vello (6. detsember 2001). "Siin Tallinn, Tartu ja Türi. 1960-1970-ndad raadio ajaloos". Eesti Raadio. Raadiosaade. Vaadatud 3. märts 2024.
  10. ↑ 10,0 10,1 Välja, Leele (29. märts 2021). "Kreutzwaldi 14, Gonsiori 21 Tallinn. Muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringule". OÜ Arhitektuuriväljad. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  11. ↑ "Meie uusaastaintervjuu: 2 küsimust ER peainsener R. Harjole". Raadioleht. 1. jaanuar 1968. Lk 1. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  12. ↑ "12. mai südapäeval..." Raadioleht. 20. mai 1968. Lk 1. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  13. ↑ "Möödunud kolmapäeval, 22. mail..." Raadioleht. 3. juuni 1968. Lk 1. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  14. ↑ Slutsk, Aado (17. jaanuar 1972). "Mõningaist raadioprobleemidest". Raadioleht. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  15. ↑ "Ehitajatelt raadiorahvale". Raadioleht. 2. aprill 1973. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  16. ↑ Anupõld, Enn (2005). Vana telemasti varjus. Lugusid raadio- ja teletegijatest 1960–2005. Tallinn: Maalehe Raamat. Lk 27-28. ISBN 9985642694.
  17. ↑ Mändel, Maris; Truu, Kaarel (2015). "Nõukogude modernismi restaureerimisest Tallinnas". Välja, Leele (toim). Muinsuskaitse aastaraamat 2014. Tallinn: Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kunstiakadeemia. Lk 16-19.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ 18,0 18,1 Mändel, Maris (2019). Tehiskivimaterjalid Eesti 20.sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 12-13. ISBN 9789949594870.
  19. ↑ Gens, Leo (29. september 1972). "Uuest ooperiteatrist ja arhitektuurist". Sirp ja Vasar. Lk 8. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  20. ↑ Gens, Leo (14. jaanuar 1972). "Aeg ei pane punkti". Sirp ja Vasar. Lk 8-9. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  21. ↑ Karu, Mihkel (16. jaanuar 2014). "Arhitekt Ado Eigi lõi hea elu miraaže". Eesti Päevaleht. Lk 14. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  22. ↑ "Raadiomaja sooviti algselt taastada 50 aasta taguste plaanide kohaselt". ERR. 20. juuli 2013. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  23. ↑ "Uut raadiomaja hakkavad ehtima Siim-Tanel Annuse ning Jass Kaselaane ja Edith Karlsoni teosed". ERR. 12. detsember 2014. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  24. ↑ Liivrand, Harry; Paulus, Karin (12. aprill 2004). "Kõdunev esindussaal Raadiomajas". Eesti Ekspress. Vaadatud 3. märtsil 2024.{{uudiseviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  25. ↑ "Gonsiori tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneering". Tallinna planeeringute register. Tallinna Linnavalitsus. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  26. ↑ "ERR sõlmis uue telemaja ehitustöödeks vajaliku lepingu RKAS-iga". ERR. 10. märts 2023. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  27. ↑ Eylandt, Ingrid; Sildam, Toomas (17. mai 1990). "Sündmus Toompeal on möödanik, protsess jätkub". Päevaleht. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.{{uudiseviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  28. ↑ "N. Armee liikus Tallinna suunas, kutsuti kaitsma TV-d ja raadiot". Päevaleht. 20. august 1991. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  29. ↑ Sildam, Toomas (21. august 1991). "Riigipöördekatse teine päev". Päevaleht. Vaadatud 3. märtsil 2024 – cit. via DIGAR.
  30. ↑ "Õpetajad nõudsid Raadiomaja juures palgatõusu". Õhtuleht. 19. september 2011. Video. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  31. ↑ "Galerii: meeleavaldus Raadio 2 programmimuudatuste vastu". ERR. 24. november 2023. Vaadatud 3. märtsil 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uus_raadiomaja&oldid=6610328"