Ehitusprojekteerimine

Ehitusprojekteerimine ehk ehituslik projekteerimine on arhitektide ja inseneride poolt ehitamiseks planeeritava objekti kohta projektdokumentatsiooni (ehitusprojekti) koostamine.

Planeerimise ja ehitamise kontekstis on projekt ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnangu projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimise aluseks on hajaasustuses projekteerimistingimused ning tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneering.

Ehitusprojekteerimine (arhitektuurne projekteerimine) algab olemasoleva olukorra ja vajaduste põhjalikust analüüsist, mille käigus hinnatakse ruumivajadust jm.

Projekteerimise staadiumid on järgmised:

• eskiis (ideelahendus, sh ülesehituskavand ehk kompositsioon ja ruumijaotus ehk ruumide eksplikatsioon, mille koostamisel osalevad üldjuhul arhitektid);
• eelprojekt (eskiisist täpsem ja komplektsem; kõikidele ehitusprojektile esitatavatele nõuetele minimaalselt vastav projekt, mis on üldjuhul ehitusloa taotlemise ja väljastamise aluseks ning põhiprojekti ja tööprojekti koostamise aluseks; sisaldab projekteerimise üldist sisu ja eesmärke, ehitise põhilisi parameetreid, kvaliteedinõudeid, vajalikke kooskõlastusi, nõudeid energiatõhususele jmt; võimaldab hinnata ehitise arhitektuurset sobivust, tehnilisi lahendusi ja teostatavust, kalkuleerida orienteeruvat hinda);
• põhiprojekt (eelprojektist täpsem projekt, mis on üldjuhul ehituse hinnakalkulatsioonide ja pakkumiste aluseks);
• tööprojekt (põhiprojektist täpsem projekt, mis on üldjuhul ehitamise aluseks).

Ehitamise käigus või valmisobjekti järgi koostatavaid jooniseid nimetatakse teostusjoonisteks või tööjoonisteks, mis on staadiumilt tööprojekti osad.

Ehitise terviklik projekt võib koosneda paljudest osadest, mida nimetatakse ka eraldi projektideks. Mida ulatuslikum ja keerukam on projekt ning mida suuremad ja täpsemad on tellija nõudmised, seda rohkem erinevaid osapooli kaasatakse ja erinevaid osi koostatakse.

Ametid

Ehitise projekteerimise käigus annavad panuse paljude erialade spetsialistid.

Arhitekt on arhitektuuriharidusega isik, kes projekteerib välisilme, esteetika ja kunstilise lahenduse ning ruumiprogrammi. Arhitekt hoolitseb ka selle eest, et ehitis sobiks tellijale ja keskkonda, oleks samas tehniliselt mõistlikult teostatav ning arvestaks kolmandate osapooltega.

Ehitusinsener on inseneriharidusega isik, kes võib olla projekteerija või ehituse objektijuht-projektijuht. Projekteeriv ehitusinsener valib ja dimensioneerib ehitise kandevkonstruktsioonid vastavalt arhitektuursele osale. Ehitusinsener hoolitseb üldjuhul ka muu eest, näiteks tarindite soojus- ja niiskustehniline toimivus, soodsate ja optimaalsete lahenduste valik, tööjuhised ja järjekorrad ehitamiseks ja montaažiks.

Lisaks arhitektile, ehitusinsenerile, tellijale ja kohalikule omavalitsusele võivad ehitise projekteerimisel osaleda erinevad eriosade insenerid ja spetsialistid (elekter, side, automaatika, küte, ventilatsioon, jahutus, vesi, kanalisatsioon, gaas), energiatõhususe spetsialist, geodeet, geoloogiainsener, tuleohutusekspert, sisearhitekt, erinevate ametkondade esindajad (Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet), erinevate tehnovõrkude valdajad.

Projekteerimistarkvara

Tänapäeval on projekteerimisel suur abi erinevast projekteerimistarkvarast. Üks tuntud ja levinud tarkvara on AutoCAD, kus saab koostada ja vormistada 2D jooniseid ja 3D mudeleid.

Hoogsalt areneb BIM projekteerimine, kus mudeliosadele on võimalik omistada erinevaid tehnilisi parameetreid, 3D ruumilisusele on võimalik lisada ajamõõde, maksumuse mõõde ja palju muud ning kõik projekti osapooled saavad koostada ja kontrollida reaalajas sama mudelit. Eestis on varsti võimalik taotleda ehitusluba BIM-mudeli põhiselt, vähendades oluliselt vormistamisele, menetlemisele ja kooskõlastamisele kuluvat aega ning vältides automaatkontrolliga võimalikke vigu ja vastuolusid.

Projekteerimisvead

Kui peaks juhtuma, et konstruktsioonide, küttesüsteemide, ventilatsiooni või vee ja kanalisatsiooni projekteerimine on ainult piirdunud seletuskirjaga nende asjade ehitusest ja ei ole tehtud läbimõeldud lahendusi siis enamjaolt tekivad vead, mis avalduvad suuremate probleemide tekkimisega või ehitusmaksumuse kallinemisega.

Võimalikke vigu:

• Levinuid ehitusmaterjale kasutatakse valedes kombinatsioonides
• Kasutatakse mittesobivaid ja ebaotstarbekaid kütte- ja ventilatsioonilahendusi
• Tehnosüsteemid ei tööta
• Üledimensioneerimine
• Hallituse teke, kuna on mittesobivad siseruumi temperatuurid või puudulik õhkvahetus
• Ebapiisav päevavalgus
• Ruumide ülekuumenemised

Kui projekt on tehtud põhjalikult, piisava detailsusega, siis on võimalik sellised probleeme ennetada ja vältida. Tänu sellele ei kannata kvaliteet ega ka ehitusmaksumus.