Ehitusprojekteerimine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ehitusprojekteerimine ehk ehituslik projekteerimine on arhitektide ja inseneride poolt ehitamiseks planeeritava objekti kohta projektdokumentatsiooni (ehitusprojekti) koostamine.[1]

Planeerimise ja ehitamise kontekstis on projekt ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnangu projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimise aluseks on hajaasustuses projekteerimistingimused ning tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneering.

Ehitusprojekteerimine (arhitektuurne projekteerimine) algab olemasoleva olukorra ja vajaduste põhjalikust analüüsist, mille käigus hinnatakse ruumivajadust jm.

Projekteerimise staadiumid on järgmised:[2]

  • eskiisprojekt (ideelahendus, sh ülesehituskavand ehk kompositsioon ja ruumijaotus ehk ruumide eksplikatsioon), mille koostamisel osalevad arhitektid;
  • eelprojekt (esialgsest eskiisist täpsem projekt, mis võimaldab kalkuleerida orienteeruvat hinda ning püstitada põhiprojekti ja tööjooniste koostamiseks täpse ülesande, sh eesmärgid ja nõuded oodatavate tulemuste kvaliteedile, hoone energiatõhususele jm). Eelprojekti alusel tehakse edasiste projekteerimis- ja ehitustööde rahastamise otsused;
  • põhiprojekt (projekt, mis võimaldab ehitada ja kontrollida, sisaldab vajalikke kooskõlastusi ja on reeglina ehitusloa väljastamise aluseks);
  • tööprojekt (ehk detailsed ehitussõlme lahendusi kajastavad) tööjoonised.

Ehitamise käigus või valmisobjekti järgi koostatavaid jooniseid nimetatakse teostusjoonisteks.

Ehitusprojekteerimise käigus pannakse kooskõlasse kõik erinevad projektid, mille käigus valmib terviklik maja projekt. Mida suurem on projekt ja mida suuremad on kliendi nõudlused detailide suhtes, seda rohkem insenere projekti kaasatakse. Maja projekt koosneb elektriprojektist, vee- ja kanalisatsiooni projektist. Tuleb kaasata ka geoloog, kes viib läbi geoloogilised uuringud.

Tänapäeva projekteerimine toimub läbi erinevate tarkvarade, kus paberi peal tehtud joonis kujutatakse 3D mudelina. Tuntuim tarkvara on AutoCAD. Mudeleid on võimalik teha ka 4D projektiks, kus lisaks ruumilisusele tuleb juurde ka aeg.

Ametid[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitise projekteerimise töökäigus käib läbi rida ameteid, kellel on erinev osa "projekti" koostamisest.[3]

Arhitekt on isik, kes on koolitatud hoone kavandamistele, mis koosneb kõrgharidusest. Projekteerimise osas on tema ülesanne luua hoonele kujundus, põhinedes ilupõhimõtetele ja kunstivaadetele.

Ehitusinsener on isik, kes vaatab ja hindab hoone struktuuri ja tagab, et hoone on tugev ja tõhus. Ehitusinsenerid teevad laialdast tööd, näiteks ehitised, infrastruktuur ja muud sellist.

Projekteerimisvead[muuda | muuda lähteteksti]

Kui peaks juhtuma, et konstruktsioonide, küttesüsteemide, ventilatsiooni või vee ja kanalisatsiooni projekteerimine on ainult piirdunud seletuskirjaga nende asjade ehitusest ja ei ole tehtud läbimõeldud lahendusi siis enamjaolt tekivad vead, mis avalduvad suuremate probleemide tekkimisega või ehitusmaksumuse kallinemisega. [4]

Vead mis võivad tekkida on:

  • Levinuid ehitusmaterjale kasutatakse valedes kombinatsioonides
  • Kasutatakse mittesobivaid ja ebaotstarbekaid kütte- ja ventilatsioonilahendusi
  • Tehnosüsteemid ei tööta
  • Üledimensioneerimised
  • Hallituse teke, kuna on mittesobivad siseruumi temperatuurid või puudulik õhkvahetus
  • Ebapiisav päevavalgus
  • Ruumide ülekuumenemised

Nii, et kui on tehtud korralikud projektid, piisava detailsusega, siis on võimalik sellised probleeme ennetada ja vältida. Tänu sellele ei kannata kvaliteet ega ka ehitusmaksumus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "National Council of Building Designer certification". Wayback Machine. Vaadatud 13.05.2021.
  2. "Arhitektuurse projekti etapid – Kasulik teada". arhgild.ee. Vaadatud 14.05.2021.
  3. "What is design?". designingbuildings.co.uk. Vaadatud 13.05.2021.
  4. "Projekteerimine". projektid32.ee. Vaadatud 13.05.2021.