Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal. Maanõunikke valiti maapäeval ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12.

Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, igapäevaste küsimuste lahendamisega tegeles rüütelkonna peamees. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast.

Rüütelkonna mõisade: Nabala ühes Pääboga, Kuimetsa ja Kaiu ühes Karitsa ja Oraniku mõisade tulu läks peamiselt maanõunike kolleegiumi ülalpidamiseks.

Maanõunike kolleegium[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa maanõunikud valiti eluajaks ametisse Eestimaa Maapäeval. Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ajas Eestimaa seisusliku omavalitsuse jooksvaid asju. Maanõunike kolleegium koosnes 12 liikmest, esialgu 6 Harjust, 6 Virust, hiljem igast maakonnas-st 3. Maanõuniku amet oli eluaegne, kolleegiumi vabanenud kohti täideti koopteerimise teel. Maanõunike amet oli eluaegne. Maanõunike kolleegium, tekkis 1282. aasta Harju—Viru rüütelkonna baasil, maanõunike kolleegium ei vajanud ametisse astumisel riigivõimu kinnitamist. Maanõunike kolleegiumil olid järgmised funktsioonid: ta esitas maapäevale küsimusi arutamiseks (deliberanda), avaldas arutusel olevate küsimuste kohta oma arvamust, temale kuulus otsustav hääl nn. votum decisivum, kui Eestimaa Maapäeval arutatud küsimustes hääled pooleks langesid. Kolleegium tema esitas ka rüütelkonna peamehe kandidaadid ja kolleegium oli tihedas koostöös rüütelkonna komiteega, mis eksisteeris juba 16. sajandi lõpust alates ja koosnes maapäeva poolt valitud kreisi deputaatidest (2–3 igast kreisist). Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei.

Next.svg Pikemalt artiklis Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium

1890. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: eesistuja Otto von Lilienfeld, krahv Alexander von Keyserling, Arthur von zur Mühlen, Woyn von Baranoff[1] (1813–1899), Alexander von Baer Edler von Huthorn, Reinhold Rehbinder, parun Karl von Maydell, parun Wilhelm von Wrangell, Alexander von Lilienfeld, Georg von Grünewaldt, parun Georg von Engelhardt, parun Alexander von Uexküll. Kolleegiumi ja Eestimaa Ülemmaakohtu sekretär Gottwald von zur Mühlen.

1899. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: Woldemar von Tiesenhausen (1886-1889 Eestimaa maanõunik), parun Karl von Maydell, Eduard von Maydell, Woyn von Baranoff, Alexander von Keyserling, Otto von Lilienfeld, Arthur von zur Mühlen, Alexander von Baer, krahv Reinhold von Rehbinder, Wilhelm Peter Georg Adolf Wrangell jt.

1914. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: parun Georg von Engelhardt, Walter Johann Georg Konstantin von Grünewaldt, parun Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg, parun Georg Friedrich Wilhelm Alfred von Rosen, Hermann Oskar von Löwis of Menar, parun Theodor Gustav Otto Peter Pilar von Pilchau, parun Georg von Stackelberg, Julius von Hagemeister, parun Oskar Anselm Hermann Hoyningen-Huene, Hermann Alfred von Mohrenschildt, Eduard von Stackelberg, parun Alfred Schilling.

Eestimaa ülemmaakohus[muuda | muuda lähteteksti]

Maanõunike Kolleegium moodustas kindralkuberneri/kuberneri eesistumisel kuni 20. novembrini 1889 Eestimaa kõrgeima kohtuinstantsiEestimaa ülemmaakohtu. Rüütelkonna seast valitud ülemmaakohus oli kõrgeimaks kohtuks kogu provintsi üle, Eestimaal rüütelkond aga rüütelkonnasisestes asjades (sh eratalupojad) seadusandja. Ülemmaakohus ehk maanõunike kolleegium nimetas ametisse ka Eestimaa meeskohtud.[2].

Next.svg Pikemalt artiklites Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa alammaakohus ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Rüütelkonna komitee[muuda | muuda lähteteksti]

Maapäevade istungite ajal, kui ka vaheaegadel kutsuti tähtsamate asjade otsustamiseks kokku Rüütelkonna komitee (Ritterschaftsausschuss), kuhu kuulusid rüütelkonna peamees, maanõunikud ja 12 kreisisaadikut[3]. Rüütelkonna komitee koos maanõunike kolleegiumiga lahendas rüütelkonna peamehe juhtimisel kõik need küsimused, mis maapäev oli vajalikuks pidanud või mis rüütelkonna ette kerkisid maapäeva vaheaegadel ja mille üle otsustamiseks maapäeva koosolekut vaja ei olnud. Rüütelkonna komitee koosolekuid juhtis rüütelkonna peamees.

Next.svg Pikemalt artiklis Eestimaa rüütelkonnakomitee

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Baranoff, Landrath Woyn von, Revalsche Zeitung, 31 detsember 1871
  2. Katrin Kello, ISIKLIKU SÕLTUVUSE PIIRID JA TUNNUSED 18. SAJANDI LIIVI- JA EESTIMAAL, TARTU ÜLIKOOL EESTI AJALOO ÕPPETOOL. TARTU 2003, lk 11
  3. Eestimaa rüütelkond, www.eha.ee, Fondiloend EAA.854

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]