Toompea Väike linnus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Toompea Väike-Ordukindlus)
Toompea Väikese linnuse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007. Vasakul - Pilstickeri torn ja paremal Pika Hermanni (1371) kaitsetorn
Toompea Väikese linnuse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011

Toompea Väike linnus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.

Vaade konvendihoonega Kuressaare piiskopilinnusele lõunast

Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238. aastast ehitasid taanlased neid kaitseehitisi edasi ning linnus oli Taani kuninga asehalduri residents. See oli läbi Toompea kagunurgas asunud eeskaitseala (cingele) ühenduses Toompea Suure linnusega (castrum maius). Seega jagunes lavasaar kolme ossa. Jüriöö ülestõusu sündmuste tagajärjel 14. sajandi keskel läks linnuste haldus tagasi Saksa ordule.

Ordu rekonstrueeris Väikese linnuse aastatel 13501360 trapetsikujulise põhiplaaniga keskse konvendihoonega linnuseks. Ida- ja lõunakülg kindlustati parhammüüriga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud vallikraaviga. Ettekujutuse võib saada osaliselt säilinud Kuressaare piiskopilinnuse järgi.

Konvendihoone kagunurgal kõrgus Püssirohutorn, linnuse välisnurkades seisid Stür den Kerli, Pilstickeri, Landskrone ja Pika Hermanni (1371) kaitsetorn. Linnust kaitses hiljem vallivärav ja Roosikrantsi suurtükitorn.

Pilstickeri torn, vaade treppide poolt. Suvi 2011
Landskrone torn jääb tänapäeval osaliselt majade varju. Suvi 2011
Pikk Hermann kannab nüüdisajal Eesti riigilippu. Kevad 2004

Väikest linnus täiendas Toompea eeslinnus, mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinda järgides kuni Lühikese jala väravani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.

Vene-Liivi sõja ajal, kui Liivimaa ordu ei olnud suuteline sõjaliselt kaitsma põhja-Eestit ja Tallinna, kuulutas Läänemaa stiftifoogt Christoph von Münchhausen end Taani kuninga asevalitsejaks Eestimaal ja andis 1558 ordulinnuse valitseda talle ja Taani kuningale truudust vandunud Heinrich von Uexküllile, kes oma sõjasulastega kaitses lossi ja ei andnud linnusevaldamisõigust üle Liivimaa ordukäsknikuile.

Linnusevalitsemine oli ka erinevalt Harjumaa ümbritsevatest orduvaldustest raskendatud 1561. aastal, kui Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond tunnistasid uue maaisandana Rootsi kuningas Erik XIVndat. Poola kuninga protektsiooni all oleva Liivimaa ordu linnusepealik Caspar von Oldebokum ei andnud linnust üle Rootsi kuninga asehaldurile Eestis, ja Klas Horn oli sunnitud piirama, pommitama ja sõjalise jõuga proovima saavutada kontrolli linnuse üle. Viimaks Caspar von Oldenbockum alistus ja lahkus linnusest.

Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal, 7. jaanuaril 1570 võttis Liivi sõjas Rootsi poolel olnud mõisameeste pealik Klaus Kursell, mässus ootamatu rünnakuga oma valdusse Toompea Väikese linnuse. Tallinna raad vahendas kokkuleppe, millega kuberner Gabriel Kristiernsson Oxenstierna vabastati, linnus pidi aga jääma Kurselli kätte järgmiste nelipühadeni, milliseks ajaks oodati Rootsi kuninga Johan III-lt võlgu oldavat summat või mingit muud lahendust olukorrale. 24. märtsil 1570 võtsid aga rootslaste väed Toompea linnuse kavalusega tagasi. Klaus Kursell ja enamik mässus osalenud mehi vangistati. Kursell mõisteti varsti surma ja hukati koos paari kaaslasega.[1].

1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis Riigisaalihoone, mis lammutati 1780. aastate II poolel seoses linnusesse kubermanguvalitsuse uute hoonete ehitamisega.

18. sajandi II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng. 18. sajandi lõpul tasandati Väikese linnuse idapoolne vallikraav, lammutati kagupoolne välismüür ja ehitati selle asemele ehitusmeister Johann Schultzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Linnuse kagukülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Kubermanguvalitsuse hoone lõunatiib ehitati linnuse lõunamüüri sisekülge, seal kaitsemüüri ei lammutatud.

Keskaegsest linnusest on säilinud tänapäevani lääneküljel esindustorn Pikk Hermann edelanurgal, Pilstickeri torn loodenurgal ning osaliselt hoonetega ümbritsetud Landskrone torn kirdenurgal.

Konvendihoones tegutsenud Eestimaa kubermanguvangla puuosa põles 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 19201922. aastatel rajati selle kohale ekspressionistlik Riigikogu hoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele.

Lõunapoolne ringmüür ja kubermangulossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone viimased jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]