Toomas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib apostlist; eesnime kohta vaata artiklit Toomas (eesnimi).

Gerrit van Honthorst. Uskmatu Toomas. 17. sajand

Toomas (suri pärimuse järgi 72. aasta paiku Indias Mylapore'is (praegu Chennai linnaosa) oli üks Jeesuse jüngritest (Jh 15:15), üks 12 apostlist ("üks kaheteistkümnest").

Mees sündis arvatavasti Galileas, kuni temast sai üks Jeesuse jüngritest. Eusebius kirjutas, et Toomas olevat läinud pärast Jeesuse ristilöömist Partiasse jutlustama, kuid traditsiooni kohaselt jutlustas ta hoopis Indias. Süüria Malabari kristlased usuvad, et Toomas tõi neile ristiusu ning et ta tapeti odaga Madrase lähedal, kus on kiviristiga tähistatud haud. Kuigi ta misjonitööd Indias pole võimalik tõestada, nimetas paavst Paulus VI ta 1972 India apostliks.[1]

Nimi Toomas tuleb aramea sõnast ta'am 'paariline, kaksik'[2]. Sellepärast nimetatakse Toomast Piiblis ka Kaksikuks (vanakreeka keeles δίδυμος). Süüria traditsioonis tuntakse teda Juudas Toomase nime all, sest Toomast peetakse seal hüüdnimeks.

Katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja anglikaani kirikus austatakse apostel Toomast pühaku ja märtrina.

Toomapäevaks on nimetatud 3. juulit (mida Süüria kirik peab ta surmapäevaks), aga enam tuntud tähtpäev on 21. detsember, ka eesti rahvakalendris tuntud kui toomapäev. Kreeka-katoliku kirik (idakirik) pühitseb toomapäeva 6. oktoobril. [1]

Tooma ikonograafiline sümbol on oda.[1]

Toomas on ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühak. Temalt palutakse ka kaitset pimedaks jäämise eest. [1]

Mainimine Piiblis[muuda | muuda lähteteksti]

Toomast mainitakse kõigis neljas Uue Testamendi apostlite nimekirjas. Esimeses kolmes evangeeliumis mainitakse teda tölner Matteuse kõrval (Mt 10:3, Mk 3:18, Lk 6:15). Apostlite tegude raamatus mainitakse teda kõrvuti Filippusega (Ap 1:13). Kõige enam leidub tema kohta andmeid Johannese evangeeliumis.

"Tee ja tõde ja elu"[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tee ja tõde ja elu

Püha õhtusöömaaja ajal ütleb Jeesus pärast oma eesseisva surma kuulutamist, et ta läheb, et jüngritele aset valmistada, et nemadki oleks seal, kus on tema (Jh 14:3), ja selgitab neile: "Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed" (Jh 14:4). Toomas ütleb selle peale: "Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?" (Jh 14:5). See ajendab ühe Jeesuse kuulsatest "mina olen" sõnadest: "Mina olen tee ja tõde ja elu." (Jh 14:6).

"Lähme meiegi, et temaga koos surra!"[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Jeesus ühel oma elu kriitilistest silmapilkudest otsustas minna Betaaniasse, et Laatsarust surnuist üles äratada, seadis ta end ohtu, sest nõnda lähenes ta Jeruusalemmale (Mk 10:32).

Toomas teadis, et sealsed juuda juhid võivad Jeesuse tappa, aga ta oli ikka nõus minema ja surema temaga koos.[3]

Siis ütles Toomas teistele jüngritele: "Lähme meiegi, et temaga koos surra!" (Jh 11:16).

Toomas kui kahtleja[muuda | muuda lähteteksti]

Caravaggio Uskmatu Toomas

Toomase kaudu näidatakse teekonda usuni Jumala Pojasse. Johannese evangeeliumis (Jh 20:19–29) öeldakse, et surnust üles tõusnud Jeesus olevat oma jüngrite juurde läinud ja näidanud ennast. Ainuke puuduja oli olnud Toomas. Kui jüngrid talle juhtunust rääkisid, ei uskunud ta neid ja ütles: "Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!" Kaheksa päeva pärast naasis Jeesus jällegi pöördudes Tooma poole: "Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!" Kui Toomas ülistas teda, lisas Jeesus talle: "Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad."

Sellest kirjakohast pärineb ka väljend "uskmatu Toomas".

Kuigi teel Betaaniasse pakkus Toomas end Jeesusega koos surma minema, kahtles ta nii ülestõusmises kui ka taevaminekus. Selle teo pärast on kirikuisad Toomast kritiseerinud, samas on tema näite varal hea veenda tulevasi generatsioone Kristuse jumalikkuses.[1]

Toomas kahtleb Maarja taevaminekus[muuda | muuda lähteteksti]

Legendi järgi oli Toomas ka ainus apostel, kes ei viibinud Maarja taevamineku juures. Toomas kahtles selles sündmuses. Sellepärast ilmus Maarja talle ning andis oma vöö (püha vöö) tõendina ihulikust taevasseminekust. Baroki ajastul oli Maarja püha vööga üks kristliku kunsti lemmikmotiive.[4]

Toomas läks Indiasse[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevat teksti lugedes peab teadma, et Tooma tegudest Indias kirjutati alles umbes 3. sajandi algul. Nii et järgnev tekst on hilisem pärimus.[5]

Apostel Toomase saadeti idamaadesse Mesopotaamiast Indiani Kristuse õpetust kuulutama. Palestiinas tutvus ta ühe india kaupmehega, kes otsis oma maa kuningale ehitusmeistrit. Toomas võttis töö vastu ja nad asusid India poole.[6]

Vahepeatus teepealses kuningriigis[muuda | muuda lähteteksti]

Teekonnal läbi paganlike maade sattusid rändajad kohaliku kuningatütre pulma. Kuningas oli andnud käsu, et kõik tema valitsuse piirides viibijad peavad pulmapeole tulema. Nii läksid nad peole, kus neid võttis vastu üks heebrea tüdruk, kes apostli kohe ära tundis ning tervitas teda Taaveti laulusõnadega.[7]

Toomas istus oma saatjaga lauda, aga ei söönud ega joonud. Selle peale läks kombetalitaja tema juurde, andis apostlile tugeva kõrvalopsu ja ütles: "Sina põlgad minu isanda söömaaega!" Toomas vastas kannatlikult: "Sina peaksid selles elus kannatama ja igaveses elus rahul olema!" Kui talitaja läks vett tooma, murdis üks lõukoer ta maha ja lakkus ta verd. Koer tõi selle käe, millega talitaja oli apostlit löönud, Toomase jalge ette.[7]

Pulmarahvas kartis, aga heebrea tüdruk langes apostli jalge ette. Tüdruk ütles talle, et tema kuningas palub, et ta noorpaari õnnistaks, mida apostel ka tegi. Öösel nägi noorpaar täpselt sarnast unenägu, kus neile ilmutas end üks kuningas kogu oma kuninglikus aus. Unenäo kuningas surus nad vastu oma rinda ja ütles, et minu apostel on teid õnnistanud, sellepärast peate ka teie taevalike varanduste osalisteks saama. Kui paar ärkas, ilmus nende lukustatud ukse taha Toomas ja kõneles: "Minu kuningas on teile mõlemale unes ennast näidanud ja kinnitanud, et minu õnnistamine teie sees sugu tooks. Siis hoidke nüüd endid lihahimu eest! Kes liha peale külvavad, need lõikavad lihast hukatust. Himult tuleb roojastus ja roojastuselt võlg, – võlalt aga häbi! Kes lihahimu suretavad, need jäävad elama."[7]

Kui apostel kõneles, näitasid kaks inglit endid nendele ja ütlesid: "Meid on teile kaitsjateks seatud! Kui teie apostli käsku peate, tahame meie teie tõotult Jumala trooni ette viia." Pärast seda apostel ristis neid ja käskis neil kindlalt kristliku usu sisse jääda.[7]

Nii peigmees kui ka pruut hakkasid hiljem ise evangeeliumit kuulutama. Peigmees tõusis isegi piiskopi ametisse, pruut aga sai märtrisurma osaliseks.[6]

Indiasse jõudmine ja vangi saatmine[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-India ühe piirkonna valitseja Gundaphorus, võttis Tooma kohe ametisse. Apostel valmistas talle toreda plaani ilusa palee tarvis. Kuningas oli sellega rahul ja andis talle ehitustööde jaoks hulga kulda ja hõbedat ning lahkus kaheks aastaks, et minna sõdima. Kui kuningas ära läks, jagas Toomas kõik saadud raha viimse kui kopikani vaestele. Apostel ei teinud midagi muud kui õpetas, ristis ja pööras suure hulga inimesi Issanda poole.[7]

Kahe aasta pärast päris kuningas ehitustööde kohta ja oli saanud vastuseks, et ainult katus on puudu. Gundaphorus rõõmustas ja kiitis meistrit. Töö lõpetamiseks andis ta Toomasele veelgi raha, mille apostel samuti hädalistele kinkis. Lõpuks ütles ta kuningale, et palee on valmis, aga ta näeb seda hoonet alles teises elus. Kuningas vihastas ja lasi apostli vangistada.[6]

Mõne aja pärast jäi kuninga vend raskelt haigeks. Haige sai nägemuse, kuidas inglid viisid ta taevasse ja näitasid talle imelist paleed, mille Toomas oli ehitanud. Pärast ilmutust haige paranes (mõnede allikata järgi ta hoopis suri[7][8]) ja läks kuninga juurde, et seda paleed ära osta.[6]

Ta seletas: "Mu vend! See mees, kes vangis on, keda sa ära põletada tahad, on üks Jumala teener, mida inglid ütlevad. Mind veeti paradiisis ümber ja näidati ühte väga ilusat paleed, mida see mees sinu jaoks ehitanud. Ta oli nii ilus, - hiilgas kullast, hõbedast ja kalliskividest. "Kui Jumal teda tahaks," hõiskasin ma, "siis sooviksin ma seda maja enesele." Aga palee vaht ütles: "Sinu vend on ennast autumaks teinud; ta ei kõlba siin sees elama! Ma tahan Jumalat paluda, et ta sind jälle elavaks teeks, nii et sa venna käest selle palee ära osta võiksid. Sa võid temale selle raha jälle tagasi maksta, mis ta selle ehituse läbi arvas ära kadunud olevat!"[7]

Kui kuningas oli venna ära kuulanud, ruttas ta vangihoonesse. Ta võttis apostlilt rauad küljest ja palus talle ühte kallist riiet. Toomas aga ei võtnud seda vastu. Kui apostel vanglast välja astus, heitis kuningas tema jalge ette maha ja palus talt andestust. Kui kuninga vend püüdis taevast paleed ära osta, sõnas Toomas, et palee on kuninga oma. Kuningas ütles selle peale, et apostel võib vennale samasuguse ehitada ja kui apostel ei ole sellega nõus, võib vend ka ju temaga koos elada. Toomas seletas neile: "Taevas on ilma arvamata palju paleesid juba valmis ehitanud, aga teie peate endid siin valmistama, et neid seal enestele eluruumideks saada võiksite. Seda saate ainult kannatuste, kindla usu ja heategude läbi."[7]

Kuningas andis Tooma vabaks ja palus apostlil neile ristiusku õpetada. Peatselt lasid kuningas ja tema vend end ka ristida.[6]

Imeteod ja õpetused Indias[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas läks evangeeliumi ka India teistesse paikadesse kuulutama. Seal parandas ta haigeid ja lohutas õnnetuid.[6]

Ühes külas, kuhu Toomas sattus, oli puu tee peale maha kukkunud. See puu takistas nii jalakäijaid kui ka sõiduriistu. Apostel olevat siis tõstnud puu oma vöö abil üles ning viinud selle kahe kilomeetri kaugusele. Külaelanikud olid vapustatud, sest seda hiiglaslikku puud ei oleks suutnud isegi elevant paigalt nihutada. Paljud paganad hakkasid uskuma apostli jõudu ning palusid end ristida. Tooma soovil ehitatati sellest samast puust kirik.[6]

Teises asulas püüdis üks paganapreester Toomast surma saata. Preester tappis oma poja ja süüdistas siis mõrvas apostlit. Toomas aga äratas Jeesuse nimel poisi surnuist ning poeg tunnistas, kuidas asi tegelikult oli.[6]

Kord tahtis apostel kõik vigased kokku koguda ja terved neist ära lahutada. Toomas hakkas palvetama, korraga tuli pikselöök taevast ja apostel langes ühes juuresolijatega maha. Tükk aega seisid nad liikumatult, kuni Toomas tõusis ja hüüdis: "Tõuske üles! Jumal on sel korral meid pikse sees vaatama tulnud. Ta on teid nüüd koguni terveks teinud – tõuske üles ja tänage Jumalat!" Selle peale tõusid haiged üles ja tänasid Jumalat. [7]

Siis hakkas Toomas üle kaheteistkümne suguharu kristlikku eluviisi õpetama; ta ütles: "Need kaksteistkümmend ei tohi ühelgi Issanda teenril tähelepanemata jääda, – need kaksteistkümmend käsupunkti ja nimelt järgmised:

  1. usk
  2. ristimine
  3. puhtus
  4. heategu
  5. võõraste vastuvõtmine
  6. kasinus
  7. heal meelel käsutäitmine
  8. kurjapõlgamine
  9. andestamine
  10. valvamine
  11. igapäevane patukahetsemine ja
  12. otsani kindlaks jäämine"[7]

Pärast seda jutlust lasi ennast ristida 9000 meest, lisaks ka naised ja lapsed. [7]

Lugu põrgust[muuda | muuda lähteteksti]

Oli üks noormees, kes pani toime kuriteo ning püüdis armulauast osa saada. Kohe hakanud tema käed kuivetuma ja mees ei saanud neid enam suu lähedalegi tõsta. Inimesed, kes seda nägid, kutsusid Toomase. Apostel ütles: "Mu jumal karistas sind: see mis teisi tervendab, hävitab sind. Sellel peab olema põhjus." Noormees langes apostli ette põlvili ja seletas, et tegi kurja. Ta armastas naist, kes olla ka teda armastanud. Mees oli Toomase jutlusi kuulnud, oli neis tõde tundnud ja neid uskunud. Ta lootis ka oma kooselu naisega seaduslikuks ning pühaks muuta. Too aga keeldus kristlikust sõnumist, valides vaba elustiili ja elades koos ka teiste meestega. Noormees magas naisega viimast korda ning tappis ta.[8]

Apostel lasi pesta noormehe käsi pühitsetud vees, tema käed muutusid tagasi selliseks, mis nad olid olnud. Nüüd läksid nad võõrastemajja, kus naine tapeti. Toomas lasi mehel tuua surnukeha võõrastemaja eestuppa. Mehe abiga äratas apostel neiu ellu, kes Toomast nähes kohe tema jalge ette langes. Apostel küsis temalt, kuhu ta läks ja mida ta nägi. [8]

Naine kirjeldas põrgu erinevaid piinu. Siis aga olevat keegi võtnud ta sealt käekõrvale ja viinud ta apostli juurde, öeldes: "Võta see naine, sest ta on üks lammastest, kes on eksinud".[8]

Toomas hoiatas rahvast, et nad olid kuulnud ja tunnistanud, mida naine neile rääkis. Rahvas uskus ja lasi ennast ristida. [8]

Tooma märtrisurm[muuda | muuda lähteteksti]

Peter Paul Rubens Püha Toomase märtrisurm 1636–1638

Jumalaema taevamineku järel käis apostel Palestiinas ning reisis siis jälle Indiasse tagasi. Kagu-Indias Koromandeli rannikul pööras ta ristiusku kohaliku väikeriigi kuninga naised ja prints Hassani.[6]

Kuningas ise aga ei usku ei pöördunud ja lasi 72. aastal apostli kinni võtta.[6]

Apostel Toomas ütles: "Sina, kuningas, põlgad ju teda, mis su teenrite juures vastumeelt on. Sa noomid, et su sulased endid viiskakasti üleval peaks. Kuidas peaks siis taeva kuningas, kes puhtus ise on, puhast ja kasinuses olevat teenistust põlgama? Võid sa mulle süüks mõista, et minu kuningas enese teenritelt neidsamu omadusi nõuab, mis sina omadelgi otsid?! Ma olen kalli torni ehitanud ja sina tahad ta maha lõhkuda! Mina kaevasin ühe sügava kaevu ja sina tahad, et ma selle jälle peaksin mulda täis ajama!" [7]

Kuningas sai selle peale väga vihaseks ja lasi raudplekid kuumaks kütta ning pani apostli paljaste jalgadega nende peale seisma. Äkitselt kargas aga maa seest välja allikas, mis kustutas raua kuumuse. Siis küttis kuningas suure ahju kuumaks ja lükkas Tooma sinna sisse. Kui ahju uks teisel päeval avati, kõndis apostel tervena sealt välja. [7]

Juuresolijate hämmelduseks sulasid sel hetkel ära ning vajusid kokku iidolite kuldkujud, mis ahju ümber olid üles seatud.[6]

Kuninga käsul viidi Toomas hukkamispaika. Apostel palvetas ja määras siis prints Hassani kristlaste hoolekandjaks ning õnnistas teda. Siis pisteti Toomas odadega surnuks.[6]

Aja möödudes sai üks kuninga poegades kurjast vaimust vaevatuks. Kuningas arvas, et Tooma luud päästaksid ta poja. Apostel ilmutas ennast talle ja ütles: "Sa ei uskunud elavat, kas sa nüüd surnut usud?" Toomas kinnitas, et ei tohi karta, Jumal annab armu. Kui kuningas läks apostli luid otsima, avastas ta, et üks tema poegadest oli luud juba ära viinud. Mees võttis tolmu sellest kohast, kus Tooma luud olid olnud, ning puistas sellega oma poja üle. Poeg sai terveks ja kuningas lasi ennast kohe ära ristida.[8]

Peale Malipuri (Indias) on teises allikas Tooma surma kohana nimetatud Edessat Eufrati jõel.[6]

Apostel Tooma kogudus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on ainult üks kogudus, kes on pühendatud apostel Toomasele – see on Saku luterlik kogudus. Koguduse koduehel seletatakse, et nad valisid apostel Tooma oma kogude pühakuks, sest apostel on tuntud kui kahtleja – seda on ka paljud eestlased. Eriti rõhutati kahtlejate suurt hulka Sakus, pole seal ju veel kunagi kirikut olnud.[9]

Saku mõisa ehitus algas juba 1489. aastal, seega on Saku vana koht. Aga kui teised linnad ja asulad said oma kirikud ja said kristlasteks, siis Saku seda ei saanud. Selle tõttu kutsuti Sakut ka „paganate linnaks“.[9]

Kogudus usub, et Jumal tahab, et ka Saku saaks teada, et Kristus on üles tõusnud. Kahtleja Toomas sai usklikuks ja läks isegi edasi Indiasse jutlustama. Samamoodi saavad Saku inimesed tulla kogudusse kahtlejatena. Nad loodavad, et nende rahvas leiab kunagi usu ning julguse saada Kristuse sõbraks nagu Toomaski.[9]

Hageri kogudus on korraldanud vaimulikku teenimist 1994. aastast, ning 2013. aasta kevadel rajati Sakku iseseisev kogudus. EELK Saku Toomase Kogudus asutati 2. veebruaril (Küünlapäeval) 2013. aastal, ning sai registreeritud maikuus samal aastal. Koguduseliikmeid on 2018. aasta lõpuks 115.[10]

Apostel Toomase reliikvia, kirikud, kujud ja altarid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kristi Tarand (1995). Pühakuteraamat : nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid. Tallinn: Perioodika. Lk 161. 
  2. Benedikt XVI. Folge mir nach! Die Apostel: Ermutigung zur Nachfolge Jesu, St. Benno-Verlag: Leipzig 2007, lk 114–116.
  3. David Clines, John W. Drane, Margaret Embry, David Gillett, Ralph Gower, Colin Hemer, Kenneth Kitchen, Robin Keeley, Alan Millard, Margaret Moore, Stephen Parish, John Paterson, Canon R. W. F. Wootton (1996). Piiblientsüklopeedia : [aeg, olud ja inimesed, tähendus ja sõnum]. Tallinn: Eesti Raamat; Logos. Lk 216. 
  4. Gürtelspende, BeyArs – Das grosse Kunstlexikon von P. W. Hartmann
  5. Daniel Patte (2010). The Cambridge Dictionary of Christianity. The United States of America, Cambridge: Cambridge University Press. Lk 1232. 
  6. 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 Ernst-Eduard Aasamäe (2002). Apostlite aeg : kronoloogilis-eepiline ülevaade ristiusu levimisest perioodil 30...117 pKr. Tallinn: Logos. Lk 117-118. 
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 Gustav Kajak (1910). Apostel Toomas Casarian : Tema imeteod Indiamaal ja märtrisurm. Tartu : Schnakenburg: J. E. Meigas. 
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 A.F.J. Klijn (2003). The acts of Thomas : introduction, text and commentary. Boston: Brill, Leiden. 
  9. 9,0 9,1 9,2 "Saku kogudus. Miks Toomas?". Vaadatud 13.11.2019.
  10. "Saku kogudus. Kes me oleme?". Vaadatud 13.11.2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kristi Tarand (1995). Pühakuteraamat: nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid. Tallinn: Periood
  • Daniel Patte (2010). The Cambridge Dictionary of Christianity. The United States of America, Cambridge: Cambridge University Press.
  • Ernst-Eduard Aasamäe (2002). Apostlite aeg: kronoloogilis-eepiline ülevaade ristiusu levimisest perioodil 30...117pKr. Tallinn: Logos
  • Gustav Kajak (1910). Apostel Toomas Casarian: Tema imeteod Indiamaal ja märterisurm. Tartu: Schnakenburg: J.E. Meigas.
  • A.F.J. Klijn (2003). The acts of Thomas: introduction, text and commentary. Boston: Brill, Leiden.
  • Benedikt XVI (2007). Folge mir nach! Die Apostel: Ermutigung zur Nachfolge Jesu. St. Benno-Verlag: Leipzig
  • David Clines, Jaan Bärenson (1996). Piiblientsüklopeedia: aeg, olud ja inimesed, tähendused ja sõnum. Tallinn: Eesti Raamat; Logos

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]