Kirikuisa
Kirikuisa (ka kirikuisad; vanakreeka k οἱ πατέρες τῆς ἐκκλησίας / οἱ ἐκκλησιαστικοὶ πατέρες; ladina k patres ecclesiae) on varakristliku ja hilisantiigi perioodi mõjukas kristlik õpetaja ja kirjanik, kelle teosed said hilisemates kiriklikes vaidlustes, dogmaatilistes sõnastustes ja kirikukorralduses oluliseks autoriteediks ning „kohtuvõimu” (court of appeal) laadseks viiteallikaks.[1] Kirikuisade tekstikorpust nimetatakse üldiselt patristika või patroloogia (patristics / patrology) alla kuuluvaks kirjanduseks ja uurimisalaks.[2]
Mõiste kasutus ei ole eri konfessioonides rangelt identne: läänekirikus piiratakse „kirikuisade ajajärku” sageli Isidorusega Sevillast († 636), keda on nimetatud viimaseks lääne ladina kirikuisaks,[3] idakirikus aga tihti Johannes Damaskusega († u 749), keda on nimetatud viimaseks kreeka kirikuisaks.[4]
Mõiste ja kriteeriumid
[muuda | muuda lähteteksti]Klassikalises (eriti ladina traditsioonis levinud) määratluses seostatakse kirikuisaks olemist nelja tunnusega:
- õigeusk (kooskõla kiriku usureegliga ja hilisema dogmaatilise normiga),
- pühadus/elu eeskujulikkus,
- kiriklik heakskiit (vastuvõtt traditsioonis, liturgilises ja õpetuslikus kasutuses),
- antiiksus (kuuluvus varakristlikku/patristilisse ajastusse).[5]
Praktikas loetakse kirikuisade hulka mõnikord ka autoreid, kes ei vasta kõigile tunnustele (nt Origenes ja Tertullianus), kuid kelle mõju varakristlikule teoloogiale ja eksegeesile on olnud suur.[6]
Ajalooline kujunemine ja roll
[muuda | muuda lähteteksti]Kirikuisade kirjandus kujunes 2.–8. sajandil mitmes keeleruumis (eeskätt kreeka, ladina ja süüria), kandes edasi varakristliku õpetuse sõnastamist ja kaitset, piiblitõlgenduse traditsioone, liturgilisi praktikaid ja kirikliku distsipliini kujunemist.[7] Nende tekstid olid hiljem olulised nii oikumeeniliste kirikukogude aruteludes kui ka kiriku õpetuse süstemaatilises esituses.
Ikonograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Ikonograafias kujutatakse kirikuisasid tavaliselt liturgilises rüüs (eriti piiskoppe ja õpetajaid), sageli käsikirjarulli või raamatuga. Lääne-Euroopa kunstis on levinud ka atribuudid, mis viitavad pärimuslikule eluloole või ikonograafilisele tüübitunnusele (nt Hieronymus koos lõviga).
Patristika ja tekstikorpused
[muuda | muuda lähteteksti]Kirikuisade teoste uurimist nimetatakse patristikaks või patroloogiaks. Lisaks üksikute autorite kriitilistele väljaannetele kasutatakse laialdaselt suuri koondkorpusi:
- Sources Chrétiennes (alates 1942): kriitilised väljaanded koos prantsuskeelse tõlkega; hõlmab kreeka, ladina ja mitmeid idamaiseid traditsioone.[8]
- J. P. Migne’i sarjad Patrologia Latina ja Patrologia Graeca (19. saj): mahukad (kuid ebaühtlase kriitilisusega) kogumikud, mis on paljudes uurimustes endiselt viitamisel kasutusel, eriti seal, kus uuem kriitiline väljaanne puudub.[9][10]
Kirikuisad sajandite kaupa
[muuda | muuda lähteteksti]Alljärgnev loend on valikuliselt esitatud ülevaade (mitte ammendav nimekiri). Piiritlemine sõltub erinevate kirikute traditsioonist ning mõiste kasutusest.
2. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]Apostlikud isad (u 80–150):
Apologeedid:
3. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]- Clemens Aleksandriast
- Origenes (väga mõjukas kreekakeelses osas Rooma impeeriumist, kuid hiljem hukka mõistetud ja/või vaidlustatud staatus mitmes traditsioonis; nüüdisajal rehabiliteeritud)
- Tertullianus (mõjukas ladinakeelne autor; hiljem hereetikuna hukka mõistetud ja staatus traditsiooniti varieeruv)
- Cyprianus Kartaagost
- Hippolytus Roomast
- Dionysios Aleksandriast
4. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]Kreeka ja ida traditsioon:
- Athanasius Aleksandriast
- Basileios Suur
- Gregorios Teoloog
- Gregorios Nyssast
- Kyrillos Jeruusalemmast
- Johannes Chrysostomos
- Efraim Süürlane
Ladina traditsioon:
5. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]- Kyrillos Aleksandriast
- Leo Suur
- Theodoretos Kyrrhosest (ida traditsioon)
6. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]- Gregorius Suur
- Benedictus Nursiast
- Pseudo-Dionysius Areopagita (autorsus vaieldav; mõju väga suur)
7. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]8. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]- Johannes Damaskusest (idakirikus tähistatud pühak, kirikuisa staatus vaidlustatud, kuna tegutses varakeskajal ning tutvustas teoloogilisi innovatsioone) [12]
Hilisem kasutus (eriti õigeusu traditsioonis)
[muuda | muuda lähteteksti]Õigeusu kirik kasutab mõistet pühad isad mõnikord laiemalt ning loeb autoriteetsete „isade” hulka ka hilisemaid autoreid (nt):
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Church Father". Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "The Cambridge History of Early Christian Literature". Cambridge University Press. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "Saint Isidore of Sevilla". Encyclopaedia Britannica. 27.11.2025. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "St. John Damascene". The Catholic Encyclopedia (New Advent). Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "Introducing the Church Fathers". CatholicCulture.org. 28.07.2014. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "Introducing the Church Fathers". CatholicCulture.org. 28.07.2014. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "The Cambridge History of Early Christian Literature". Cambridge University Press. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "Brepols – Sources Chrétiennes online". Brepols. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "Patrologia Latina". Wikipedia. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "Patrologia Graeca". Wikipedia. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "Saint Isidore of Sevilla". Encyclopaedia Britannica. 27.11.2025. Vaadatud 26.01.2026.
- ↑ "St. John Damascene". The Catholic Encyclopedia (New Advent). Vaadatud 26.01.2026.