Kirikuisa

Allikas: Vikipeedia
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur
Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias
Elevandiluust ikoon kolme püha ülemkarjase ja õpetajaga (Basilius Suur, Johannes Kuldsuu ja Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku
Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483

Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8. sajandil, st hilisantiigi perioodil elanud kristlikku autorit, kelle tekstid on oluliselt mõjutanud kristlikku õpetust, kristluse enesemääratlust ning kirikukorraldust. Tavaliselt loetakse kirikuisasid ka pühakuteks.

Ikonograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Ikonograafias kujutatakse kirikuisasid liturgilises rüüs, sageli käsikirjarulli või raamatuga. Lääne-Euroopa kunstis on vahel tavaks kujutada pühapildi kompositsioonis mõnd vihjet kirikuisa pärimuslikule eluloole (näiteks Hieronymus koos lõviga).

Kirikuisad sajandite kaupa[muuda | muuda lähteteksti]

2. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 80–150 elanud kirikuisasid nimetatakse ka apostlikeks isadeks:

Apologeedid:

3. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

4. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

5. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

6. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

7. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

8. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Õigeusu kirik loeb kirikuisadeks ka järgmised autorid hilisemast ajast:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]