Salutaguse Pärmitehas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Salutaguse Pärmitehas AS on ainus Eestis pärmi tootev toiduainetetööstuse ettevõte, mis paikneb Salutaguse külas Kohila vallas Raplamaal.

Ettevõte oli rajatud 1860. aastatel[1] (teistel andmetel 1. veebruarist 1930[2]). Tol ajal hakkas tegutsema Salutaguse mõisas viinavabrik, mille tootmise kõrvalsaadus oli pärm.[3] XX sajandi esimesel poolel rajas parun Busch endise viinaköögi asemele pärmi tootmisega tegutsevat ettevõtte. 1927. aastast sai ettevõtte omanikuks Aleks Korjus ja seal hakati linnaste baasil tootma pagaripärmi, mida kasutati pagaritoodete tootmiseks Tallinnas. 1940. aastal oli tehas natsionaliseeritud.[3]

Aastast 1994. kuulub pärmitehas Kanada kontsernile Lallemand (selle peakorter asub Montréalis, kontserni tehased on 43 riigis), mille omanikud ostsid tehase 1 krooni eest.[1]

Toodetakse vedelpärmi pagari- ja kondiitritööstustele, inaktiivset kuivpärmi inimtoiduks ja loomasöödaks, inaktiivse kuivpärmi segusid õlle-, piirituse- ja veinitööstusele, toidulisandite ja ravimite tootmiseks vajalikku kuivpärmi ning looduslikke taimekaitsevahendeid metsandusele, põllumajandusele ja haljastusele. Tootmise käigus tekkinud jääke kasutatakse põldudel väetamiseks ja vinassi põllumuldade parendamiseks.[1][3]

2018. aastal oli ettevõtte käive 36 miljonit eurot, tehases töötab 140 töötajat. Suurem osa toodangust läheb välismaale – Kanadas asuvatesse müügikeskustesse ning edasi tarbijatele kogu maailmas. Osaliselt läheb toodang otse Eestist Aasiasse, Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse ja Aafrikasse.[1]

Aasta toodang on 4300 tonni inaktiivset pärmi, 2500 tonni muid pärmiekstrakti baasil tehtavaid segusid, 1700 tonni lisandeid veinitööstustele ja 300 tonni vedelpärmi.[3]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Завод, который работает уже 160 лет, Деловые ведомости, 24.06.2019
  2. SALUTAGUSE PÄRMITEHAS AS, e-krediidiinfo.ee
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Salutaguse pärmitehas töötab täistuuridel, Postimees, 24.01.2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]