Santiago
 |
See artikkel räägib Tšiili pealinnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Santiago (täpsustus) |
| Santiago | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ santi'aago ] | |||
| |||
.jpg) Santiago panoraam nähtuna San Cristóbali mäelt | |||
|
| |||
Pindala: 838 km²[1]  | |||
|
Elanikke: 6 257 516 (2017)[2]
| |||
|
| |||
| Koordinaadid: 33° 26′ S, 70° 39′ W | |||
  | |||
.svg)
Santiago, tuntud ka kui Santiago de Chile, on Tšiili pealinn ja suurim linn ning üks suurimaid linnu Ameerikas. Suurem osa linnast asub 500–650 meetri kõrgusel merepinnast. See paikneb Tšiili keskorus Santiago nõos, Andide mäestikust idas ja Tšiili rannikuahelikust läänes. Halduslikult ei moodusta terviklikku üksust, vaid koosneb 37 omavalitsusest. Suurem osa neist asub Santiago provintsis, mõned ka Maipo, Cordillera ja Talagante provintsides.
Nõgu, kus Santiago asub, on olnud asustatud vähemalt 10. aastatuhandest eKr, mil Mapocho jõe äärde rajati esimesed külad, mis hiljem liideti inkade riiki. Hispaanlaste Ameerika vallutuse ajal rajas konkistadoor Pedro de Valdivia 12. veebruaril 1541 koloniaallinna Santiago del Nuevo Extremo, milles kujunes tänapäevane Santiago.[3] Vaatamata esialgsetele näljahädadele, põlisrahvaste rünnakutele, üleujutustele ja hävitavatele maavärinatele sai linnast Tšiili kapitanaadi pealinnana. Santiago jäi poliitiliseks keskuseks ka Tšiili iseseisvussõja ajal. 19. sajandil kasvas linn raudteeehituse, riigi ülesehitamise ning haridus- ja kultuuriasutuste loomise kaudu.[4]
Tänapäeval on Santiago Tšiili poliitiline ja administratiivne süda: siin asuvad presidendipalee ja täidesaatva ning kohtuvõimu peamised institutsioonid, samal ajal kui Rahvuskongress koguneb peamiselt lähedalasuvas Valparaísos. Majanduslikult on Santiago riigi peamine tööstus-, kaubandus- ja finantskeskus ning piirkondlik teenuste sõlmpunkt, kus asuvad suurte Tšiili ettevõtete peakorterid, rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ladina-Ameerika ja Kariibi Majanduskomisjoni (ECLAC), piirkondlikud esindused ning mitmed olulised ülikoolid ja teadusinstituudid. Linna arengut on mõjutanud kõrghoonetega äri- ja finantspiirkondade, näiteks Sanhattani, esilekerkimine. Sanhattani panoraami domineerib Gran Torre Costanera, Lõuna-Ameerika kõrgeim ja Ladina-Ameerika kõrguselt teine kõrgeim hoone pärast Mehhiko pilvelõhkujat T.Op Torre 1.[5][6]
Santiago arhitektuur ühendab 19. sajandi neoklassitsistliku kesklinna ja säilinud koloniaalkirikud laialdaste kaasaegsete elamupiirkondadega, üksikute mägedega nagu Santa Lucía ja San Cristóbali mäed, ning Mapocho jõe äärsete parkidega, sealhulgas Parque Forestal, Parque Bicentenario ja Parque Metropolitano de Santiago. Linnal on jahe poolkõrbeline kliima vahemereliste tunnustega. Suved on soojad ja kuivad ning talved jahedad ja niiskemad. Linna asukoht suletud orus pakub kauneid vaateid kõrgetele Andidele aga ka kroonilise õhusaaste ja talvise sudu. Santiagot teenindavad Arturo Merino Beníteze rahvusvaheline lennujaam ja tihe kiirteede võrk. Linnal on Ladina-Ameerika üks suurimaid metroosüsteeme.[7]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://ine-chile.maps.arcgis.com/apps/Cascade/index.html?appid=cf0be9a196e24eaa9e6eafb970939f2a.
- ↑ 2017. aasta Tšiili rahvaloendus.
- ↑ "Pedro de Valdivia". The British Museum. Vaadatud 19. novembril 2025.
- ↑ "The Brief History of Santiago de Chile". Experience Chile. Vaadatud 19. novembril 2025.
- ↑ "Costanera Center". Schindler Group. Vaadatud 19. novembril 2025.
- ↑ "Costanera Center". Atechbcn. Vaadatud 19. novembril 2025.
- ↑ "Santiago Metro, Chile". Metroline Hub. Vaadatud 19. novembril 2025.
