Tõnu Tender

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tiina Laansalu ja Tõnu Tender 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda

Tõnu Tender (sündinud 21. novembril 1965 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja riigiametnik.[1]

Tender lõpetas 1984. aastal Tallinna 20. keskkooli ja 1992 Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal (cum laude), 1996 TÜ-s magistrantuuri ja 2010 doktorantuuri. Ta kaitses filoloogiamagistri kraadi väitekirjaga “Eesti släng: olemus ja uurimislugu, sissevaade vanglaslängi”, ning filosoofiadoktori kraadi meedia ja kommunikatsiooni alal (2010, TÜ) väitekirjaga “Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal”. Ta on EYS Veljesto liige.

Ta oli 1995–1996 TÜ-s eesti keele õpetaja (Soome välisüliõpilastele), 1997–1998 Viljandi Kultuuriakadeemia eesti murrete lektor ja 1997–2001 Emakeele Seltsi teadussekretär. 2001–2005 oli ta Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalituse juhataja ja 2005–2015 keeleosakonna nõunik.[1] Alates 1. septembrist 2015 Eesti Keele Instituudi direktor.[2][3]

Tenderi uurimisvaldkonnad on keelepoliitika, mitmekeelsus, võõrkeelte oskus, keeleõppe motivatsioonid ja Eesti släng. Ta oli riiklike programmide Eesti keel ja rahvuskultuur (1999–2003) juhtkomitee liige, Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008) juhtkomitee liige ja aseesimees, Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013) juhtkomitee liige, Euroopa keeleõppe raamdokumendi projektijuht (2002–2008). Ta on olnud mitme väljaande toimetaja, ajakirja Oma Keel toimetuskolleegiumi liige (2000–). Emakeele Seltsi (1987–), Eesti Kirjanduse Seltsi (1993–), Eesti Keelenõukogu (2001–2011), Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi töörühma Keeleõpe töö jaoks liige (2009–).[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on avaldanud üle 50 teadustrükise.[1]

  • Trellide ja luku taga: sissevaade Eestis kinnipeetavate 20. sajandi slängi (kaasautor U. Ilm). Trt, 2003;
  • Cultural sustainability in a transition society: relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia (kaasautor A. Masso). // Int. J. Envir., Cultural, Econ. and Social Sustainability 3 (2007) 3;
  • About the linguistic constitution of social space: the case of Estonia (kaasautor A. Masso). // Trames 12 (2008) 2;
  • Two languages in addition to “mother tongue” – will this policy preserve linguistic diversity in Europe (kaasautor T. Vihalemm)? // Trames 13 (2009) 1.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja ning hõbemärk[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 4. köide
  2. Eesti Keele Instituudi koduleht
  3. 3,0 3,1 ETIS

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.