Vilja Oja
Vilja Oja (aastani 1972 Vilja Voolar; sündinud 24. detsembril 1945 Tartus) on eesti keeleteadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1964 Tallinna 4. Keskkooli ja 1969 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna soome-ugri keelte erialal, lingvistikamagister (1997, Tallinna Pedagoogikaülikool), väitekiri "Värvuste tähistamisest eesti murretes", filosoofiadoktor (2001, TÜ), väitekiri "Linguistic Studies of Estonian Colour Terminology". Ta oli 1969–1971 Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (EKKI, hilisem EKI) eesti murrete ja lähisugukeelte sektori (aastani 2000 murdesektor) bibliograaf ja vanemlaborant, 1971–1994 nooremteadur, 1994–2001 teadur ning alates 2001. aastast vanemteadur.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Vilja Oja abielust Arno Ojaga on sündinud tütar Iris Oja. [2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkonnad: eesti ja sugulaskeelte murded, leksikoloogia, leksikograafia, geolingvistika. Eesti murrete sõnaraamatu koostajaid (1970–) ja toimetajaid (1994–) ning Eesti, Soome, Vene, Karjala lingvistide ühistöö, läänemeresoome keelte atlase ALFE ("Atlas Linguarum Fennicarum") koostajaid ja toimetajaid. Osales Euroopa keelte atlase ALE ("Atlas Linguarum Europae I" Assen/Maastricht; Roma 1983–) ainestiku kogumisel, tõlgendamisel ja redigeerimisel. Uurimistoetused Eesti Teadusfondilt ja Alfred Kordelini Sihtasutuselt (Soome). Esinenud rahvusvahelistel konverentsidel Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Ungaris, Soomes, Rootsis jm. ALE Eesti rahvuskomitee sekretär ja toimetuskolleegiumi liige, ALFE toimetuskolleegiumi liige, eesti keele tasemeeksamite korraldamise parandamise ja eksamisüsteemi arendamise küsimustes haridusministrit nõustava komisjoni liige, EURALEX-i (Eur. Assoc. for Lexicography), SIDG-i (Société Int. de Dialectologie et Géolinguistique) ja Emakeele Seltsi liige. Üle 70 teadustrükise, sh 9 raamatu autor või kaasautor.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Väike murdesõnastik II (kaaskoostaja). Tallinn, 1989
- Eesti murrete sõnaraamat (kaaskoostaja ja -toimetaja). Tallinn, 1994
- Värvinimetuste moodustamine eesti murretes. Tallinn, 1997
- The designation of colours in Estonian dialects. Tallinn, 1997
- Colour terms in dictionary and in database. Tallinn, 1998
- Läänemeresoome sooja-adjektiividest. // Oekeeta asijoo. SUST 228. Helsinki, 1998
- Linguistic Studies of Estonian Colour Terminology. // DPEUT 9. Tartu, 2001
- Words for Flax in the Finnic Languages. // Linguistica Uralica 2002
- The commentaries to the lexical maps of the Atlas Linguarum Fennicarum. // J. Int. Soc. Dialectology and Geolinguistics (2002)
- Atlas Linguarum Fennicarum ALFE 1 (koostajaid ja toimetajaid). // SKS Toim. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118. Helsinki, 2004.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ Persona Grata - Iris Oja
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Lembit Vaba. Doktoritöö eesti värvinimetustest. // Keel ja Kirjandus (2001) 12, 889–892
- Helmi Neetar. Osav keelekaartidel orienteeruja. Vilja Oja 60. // Keel ja Kirjandus (2006) 1, 78–80
- Lembit Vaba. Zum Jubiläum von Vilja Oja. // Linguistica Uralica XLII (2006) 1, 45–47
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.