Saarlane

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib ajalehest; Saaremaa põliselanike kohta ning sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Saarlased

Saarlane
Omanik Hartwig Arthur Ferdinand von Sass
Asutatud 1884
Keel eesti keel
Toimetus Pikk tänav, Arensburg

Saarlane oli ajaleht, mis ilmus Kuressaares Kuressaare kreisis, Liivimaa kubermangus.

Aastal 1884 hakkas ilmuma esimene eestikeelne maakondlik ajaleht Saarlane, alapealkirjaks "Üleüldine politika ajaleht maa- ja linnarahwale". Lehe asutas majandusteadlase haridusega parun Hartwig Arthur Ferdinand von Sass, kes oli alates 1881. aastast välja andnud ka Arensburger Wochenblatti. Von Sass oli tolleaegse Saaremaa üheks haritumaks meheks. Ta asutas aastal 1883 Kauba tänav 17 oma trükikoja, kus trükiti mõlemat ajalehte. Samas majas asusid ka mõlema ajalehe toimetused. Alates 1905. aastast asusid mõlema ajalehe toimetus ja trükikoda hoones Pikk tänav 13.

Ajalehe lipukiri oli: "Ei ole eestlasi, ei sakslasi, ei lätlasi ega venelasi, vaid kõik oleme isamaalased – saarlased!"[1].

Saarlase proovinumber ilmus 16. detsembril 1883, esimene pärisnumber 1. jaanuaril 1884. Ajalehe ametlik toimetaja oli Kärla koguduse õpetaja Johannes Kerg, põhilise töö tegi ajalehes tegi ära sama koguduse köster Peeter Südda, avaldades rohkesti eesti rahvalaule ja -jutte ning muutes ajalehe sellega lihtlugeja jaoks vastuvõetavamaks. Tema järel olid ajalehe tegevtoimetajad Saaremaa Jaani koguduse köster Villem Rattur ja mitmekülgne kultuuritegelane Carl Allik. Tänu nende rahvalähedasele tööstiilile laienes lugejate silmaring ning kujunes harjumus ajalehega suhelda. Saarlane oli oluline ka kohalike kirjasaatjate väljakujundajana, kelle kaastööd olid külakajalised, täis olustikulisi üksikasju, praegugi kultuuri- ja koduloolist huvi pakkuvad. Mitmest kaastöölisest (Mihkel Soonlepp, Karl Loiken) kasvasid silmapaistvad kirjamehed, kellelt ilmus joonealuseid jutte, olukirjeldusi ja luuletusi.

Mitmed eesti ajakirjanduse uurijad on näinud poliitiliselt küllaltki alalhoidliku Saarlase ilmumahakkamises siinsete baltisaksa ringkondade püüdu tasalülitada parajasti aktiviseerunud eesti rahvusliku liikumise mõju, seda enam, et Hartwig von Sass sai oma trükikoja ja uue ajalehe asutamiseks Saaremaa rüütelkonnalt rahalist toetust. See on õige vaid osaliselt, von Sassil oli ajalehe juures vaid omaniku roll.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rohkem lehti kui lugejaid. Esmaspäev, 25. september 1933, nr. 39, lk. 4