Sõrulased
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2009) |
Sõrulased on Saaremaal Sõrve poolsaarel Sõrvemaal[1] (Sõrve murdes Sörvemaa) elavad saarlased.[2]
Saaremaa[muuda | muuda lähteteksti]
Juba muinasajal olid sõrulased head meresõitjad ja hiljem edukad kalurid.[3]
Ansekülas korraldasid sõrulased eestlaste esimese laulupüha (laulupidu).[4]
Sõrve sääre sõjalise tähtsuse tõttu on sõrulased pidanud palju kannatama. Juba baasidelepinguga moodustati Sõrve säärde mitmeid Nõukogude Liidu sõjaväebaase (samuti läks Punaarmee kasutusse Mõntu sadam. Otsustav häving toimus II maailmasõja ajal, mil sõjategevuse ja sõrulaste Saksamaale evakueerimise tõttu kadus ajalooline asustus, hävisid hooned ja muutus maastik. Pärast sõda ei asutud hävitatud külasid taastama, selle asemel hoopis suurendati sealseid Punaarmee sõjaväebaase. Sõrve oli ka Nõukogude Liidu piiritsoon ühes sellega kaasnevate piirangutega. Paljud sõrulased olid põgenenud ka läände. Kõige selle tõttu on põlissõrulasi Sõrves oluliselt vähem, kui enne sõda. Enne sõda oli Sõrve Saaremaa tihedamini asustatud piirkond[5].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Sõrve poolsaar". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 04.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ https://sörvemaa.ee/souke-sorvemaa/sorve-keel/sorulaste-mitte-koige-oudsem-nimehada/
- ↑ Mereleksikon.1996. Lk.411
- ↑ Eesti Entsüklopeedia 5. köide. 1990. Lk 431
- ↑ https://www.facebook.com/photo/?fbid=10165739057340461&set=pcb.10165739057765461