SELLi mängud

Allikas: Vikipeedia

SELLi mängud on rahvusvahelised üliõpilasspordivõistlused, mida peetakse vaheldumisi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Sellest ka nimi SELL, mis tuleneb korraldajamaade emakeelsete nimede esitähtedest.

SELLi mängude lühiajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1908. aastal asutasid Tartu Ülikooli üliõpilased oma spordiklubi. Selle hilisem õigusjärglane Eesti Akadeemiline Spordiklubi ühendas spordist huvitatud üliõpilasi üle 1918. aastal asutatud noore Eesti Vabariigi.

1923. aastal peeti esimesed regionaalsed rahvusvahelised üliõpilaste spordivõistlused, mis said hiljem tuntuks kui SELLi mängud.

Aastatel 19231940 toimusid SELLi suvemängud kolmeteistkümnel, SELLi talimängud (alates 1929. aastast) viiel ja SELLi maleolümpiaad (alates 1937. aastast) kolmel korral. Esimesed SELLi mängud korraldati 14.–16. septembril 1923 Tartus ja selle perioodi viimased (talimängud) 2.–3. märtsil 1940 Otepääl.

29. novembril 1936 otsustas SELL-i keskbüroo võtta Baltimaade üliõpilaskondade vaheliseks läbikäimiskeeleks saksa keele[1].

SELLi mängude algatamist ja käivitamist tuleb lugeda Eesti üliõpilaskonna juhtide ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi aktivistide kõige väljapaistvamaks saavutuseks. Vaid Lääne-Euroopas oli tehtud esimesi katseid riikidevaheliste üliõpilasvõistluste korraldamiseks, kuid seal oli toeks Rahvusvaheline Üliõpilasspordiliit (CIE). Põhjamaades ja Ida-Euroopas midagi sellist veel ei kavandatud ja nelja riigi üliõpilassportlaste ühendamine oli ennekuulmatu julgustükk. Eesti üliõpilasspordi tippaastad olid 1937–1940. SELLi mängud olid laienenud, korraldus paika pandud, huvi ja tagajärjed tõusnud, majanduslik heaolu suurenenud. Balti riikide üliõpilassportlaste rahvusvahelised sidemed katkestas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal.

1991. aastal toimus Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja 1992. aastal asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL). 1997. aastal organiseeris EASL nelja Balti regiooni riigi üliõpilasspordi esindajate kohtumise, kus otsustati, et SELLi mängude traditsioon tuleb taastada.

75 aastat pärast esimeste SELLi mängude toimumist (1923), 1998. aasta mais toimusid esimesed SELLi mängud pärast Nõukogude okupatsiooni lõppemist. Osales 800 sportlast 59 ülikoolist ja 13 riigist. Eesti Akadeemiline Spordiliit taastas oma staatuse Balti regiooni üliõpilaste spordivõistluste initsiaatori ja koordineerijana.

Mängude kavas olevad spordialad[muuda | muuda lähteteksti]

Kergejõustik, ujumine, judo, orienteerumine, male, korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki.

Lisaks neile aladele on mõnel aastal kavas olnud ka tennis, sulgpall, lauatennis, maadlus, iluvõimlemine.

Talimängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kiir- ja iluuisutamises, jäähokis.

SELLi mängud läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

SELLi suvemängud[muuda | muuda lähteteksti]

Jrk Aeg Koht
I 1923  Eesti Tartu
II 1924  Läti Riia
III 1926  Soome Helsingi
IV 1929  Leedu Kaunas
V 1930  Eesti Tallinn
VI 1931  Läti Riia
VII 1932  Soome Helsingi
VII 1933  Leedu Kaunas
IX 1934  Eesti Tartu
X 1935  Läti Riia
XI 1936  Soome Helsingi
XII 1937  Leedu Kaunas
XIII 1938  Eesti Tartu
XIV 1939  Läti Riia (jäeti ära)
1940–1997 mänge ei toimunud
XV 1998  Eesti Tartu
XVI 1999  Leedu Kaunas
XVII 2000  Läti Jelgava
XVIII 2001  Eesti Tartu
XIX 2003  Leedu Kaunas
XX 2004  Soome Tampere
XXI 2005  Läti Riia
XXII 2006  Eesti Tartu
XXIII 2007  Leedu Kaunas
XXIV 2008  Soome Espoo
XXV 2009  Läti Jelgava
XXVI 2010  Eesti Tartu
XXVII 2011  Leedu Kaunas
XXVIII 2012  Soome Espoo
XXIX 2013  Läti Riia
XXX 2014  Eesti Tartu

SELLi talimängud[muuda | muuda lähteteksti]

  • I 1929 Riia
  • II 1931 Helsingi
  • III 1933 Kaunas (jäeti ära)
  • IV 1935 Riia, Sigulda
  • V 1938 Zarasai
  • VI 1940 Otepää

SELLi maleolümpiaad[muuda | muuda lähteteksti]

  • I 1937 Riia
  • II 1938 Tartu
  • III 1939 Helsingi

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Saksa keel – üliõpilaste rahvusvaheliseks keeleks. Rahvaleht, 30. november 1936, nr. 140, lk. 1.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]