Rootsi laenud eesti keeles

Allikas: Vikipeedia

Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved. Laenud pärinevad peamiselt 16.-17. sajandist, mil Eesti- ja Liivimaa kuulusid Rootsi võimu alla. Laenude vahendajateks olid rootsi sõjaväelased, käsitöölised, ametnikud, kaupmehed ja pastorid. Omaette alarühma moodustavad eestirootsi laenud, mis pärinevad 13.–15. sajandist kuni 1944. aastani Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud eestirootslastelt. Mõningal määral võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene. Eestirootsi ja soomerootsi laensõnad esinevad peamiselt nende keelealade naabruses asuvates eesti keele murrakutes.[1] Rootsi laenude hulgaks hindab Huno Rätsep 105–148[2], 2012. aasta Eesti etümoloogiasõnaraamat 64–138[1].

Nn riigirootsi laenude näiteid: kroonu, moor, näkk, kann, lant, pagar, ruut.

Eestirootsi laenude näited: kratt, räim, tont, haalama, hauskar, julla, kepp.

Võimalike soomerootsi laenude näited: padinad, päss, rool, seilama, simman.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10