Arutelu:Rootsi laenud eesti keeles

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Neid laene arvatakse eesti keeles olevat 105–148<ref name="eki.ee"/>. Näiteid: iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, tont, tünder, värd<ref name="eki.ee"/>.

Ei tea, miks need välja pidi võtma. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 20:38 (EET)
Esimene lause on endiselt sees, täpsustusega, et arvamise autor on Huno Rätsep.
Pidasin ülevaatlikuma ja informatiivsema pildi saamise jaoks paremaks ühe pika näidete rea asemel tutvustada laensõnu artiklis tutvustatud 3 erineva rootsi murraku kaupa. Ülalmainitud sõnanäidetest on mõned Etümoloogiasõnastiku järgi ka kaheldava päritoluga, aga pooled jätsin endiselt sisse, lihtsalt struktureeritult. Kokku on nüüd näiteid rohkemgi kui enne.Minnekon (arutelu) 18. detsember 2013, kell 21:49 (EET)
Hea küll. Õigupoolest võiks siin vabalt loetleda kõik eesti kirjakeele rootsi laenud (murretes on neid rohkem). Andres (arutelu) 19. detsember 2013, kell 00:27 (EET)

Üle kirjutatud:

Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved. Laenud pärinevad peamiselt 16.-17. sajandist, mil Eesti- ja Liivimaa kuulusid Rootsi võimu alla. Laenude vahendajateks olid rootsi sõjaväelased, käsitöölised, ametnikud, kaupmehed ja pastorid. Omaette alarühma moodustavad eestirootsi laenud, mis pärinevad 13.–15. sajandist kuni 1944. aastani Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud eestirootslastelt. Mõningal määral võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene. Eestirootsi ja soomerootsi laensõnad esinevad peamiselt nende keelealade naabruses asuvates eesti keele murrakutes.[1] Rootsi laenude hulgaks hindab Huno Rätsep 105–148[2], 2012. aasta Eesti etümoloogiasõnaraamat 64–138[1].

Nn riigirootsi laenude näiteid: kroonu, moor, näkk, kann, lant, pagar, ruut.

Eestirootsi laenude näited: kratt, räim, tont, haalama, hauskar, julla, kepp.

Võimalike soomerootsi laenude näited: padinad, päss, rool, seilama, simman.

Andres (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 23:53 (EET)


Praegu on tekstis: "Kõige suurema väärtusega on sõnad, mis on tulnud Rootsi riigist otse, mitte teiste keelte vahendusel," – mis mõttes "väärtusega"? Mida see tähendab?--Kk (arutelu) 20. jaanuar 2018, kell 19:32 (EET)

Võib-olla on mõeldud seda, et nende põhjal saab kultuurikontaktide kohta rohkem järeldusi teha. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2018, kell 19:35 (EET)

Teistele Vikipeedia artiklitele pole mõtet viidata. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2018, kell 00:39 (EET)


Alguses peaks vist ikka mainima, et tegemist keelelaenude, mitte pangalaenudega. --Pelmeen10 22. jaanuar 2018, kell 23:01 (EET)


Misasjad on kultuurmõisted? Sama sõna kasutab viidatud artiklis ka Paul Ariste, aga aru ei saa. Kultuuriga seotud mõisted?--Astromaailm (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 22:49 (EET)

  1. 1,0 1,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10