Vene laenud eesti keeles

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vene laenud on eesti keelde vene keelest alates 15. sajandist tulnud laentüved. Varasemad samasuunalised laenud liigitatakse vanavene laenudeks[1].

Neid laene on eesti keeles Huno Rätsepa järgi 315–362[2], 2012. aasta Eesti etümoloogiasõnaraamatu andmetel 228–271. Algul vahendasid vene laensõnu piirialade elanikud ning vene kaupmehed ja käsitöölised, hiljem Eesti ala liitmisega Vene tsaaririiki tugevnes vene keele mõju ametlikul tasemel, kasvades eriti venestusperioodil alates 1880. aastatest.[1]. Nõukogude ajal laenasid eestlased palju vene sõnu kõnekeelde, kuid kirjakeelde jõudis neist eesti leksikograafide vastuseisu tõttu suhteliselt vähe[3].

Laene on usundi, vaimuelu, ühiskonna, maaharimise, kodumajanduse, ehituse, tööriistade jm mõisterühmades. Näiteid: kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
  2. 2,0 2,1 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10 (vaadatud 21.03.2013)
  3. Blokland, Rogier ja Petar Kehayov (2010). „Vene keele mõjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive”. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 2, 35–54