Slaavi laenud eesti keeles

Allikas: Vikipeedia

Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved. Eesti etümoloogiasõnaraamatu[1] hinnangul on varastest slaavi keelekujudest laenamine võimalik, aga ebatõenäoline, kuna slaavi ja läänemeresoome hõimude tolleaegsed (enne 7. sajandit) asualad olid teineteisest eraldatud baltlastega asustatud piirkondadega ning keelekontakte seetõttu ilmselt polnud. Tiit-Rein Viitso[2] kritiseerib seda seisukohta ja väidab, et teatava hulga varasemate slaavi laenude olemasolu on etümoloogiliselt usutav. Samuti paigutab Eesti etümoloogiasõnaraamat Viitso hinnangul vanavene keele väljakujunemise ja leviku liiga varajasse aega ja väidab, et tegelikult toimus see alles 10. sajandi lõpus ja sellele eelnenud slaavi päritolu laensõnu tuleks pidada algslaavi laenudeks.

Oletatavad slaavi laenud on nt tragi (agar), ais, haug, väin.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. Viitso, Tiit-Rein (2013). Pilk "Eesti etümoloogiasõnaraamatule". Emakeele Seltsi aastaraamat. 58/2012, lk 299-308. Tallinn, 2013.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]