Alamsaksa laenud eesti keeles

Allikas: Vikipeedia

Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved[1]. Keelt vahendasid eestlastele 13. sajandil Eesti ala vallutanud ristisõdijad ja seejärel saabunud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed, käsitöölised. Pikaks ajaks sai alamsaksa keel ametliku keele staatuse, kuni 16. sajandi teisel poolel ülemsaksa keel teda välja tõrjuma hakkas.[2] Alamsaksa laenud on eesti kirjakeele suurim laenurühm: Huno Rätsepa järgi on neid 771-850[3], 2012. aasta Eesti etümoloogiasõnaraamatu andmetel 477-656 [2]. Laensõnade iseloom peegeldab keskaegse Euroopa elukorralduse tulekut Eesti alale, nende hulgas on esemete, tööriistade, elukutsete jm nimetusi[2]. Alamsaksa laene on palju juba 16.-17. sajandi eesti kirjakeeles[4].

Alamsaksa laenud on nt järgmised sõnad (tüved): arst, haamer, ingel, kool, köök, naaber, püss, õli, üür[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=37402 (vaadatud 12.12.2012))
  2. 2,0 2,1 2,2 Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
  3. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=L_10
  4. Eesti entsüklopeedia veebis laenud (vaadatud 12.12.2012)