Riia piiskopkond (õigeusu kirik)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Riia ja Miitavi piiskopkond)
Jump to navigation Jump to search

Riia piiskopkond (Rīgas eparhija) on Läti Õigeusu Kiriku piiskopkond Läti lääneosas.

Piiskopi residents on Riias ja katedraaliks on Riia Kristuse Sündimise katedraal. Lisaks asuvad piiskopkonna aladel veel Liepāja Püha Nikolai katedraal ning Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal. Piiskop on Riia ja kogu Läti metropoliit Aleksandr (Kudrjašov) (ametis 27. oktoobrist 1990).

Riia piiskopkond asetseb Lätis riigi lääneosas. Aastani 2013 kuulus sinna terve Läti, kuid siis eraldati sellest Balvi, Baltinava, Rugāji, Viļaka, Cibla, Kārsava Ludza Zilupe, Gulbene, Aknīste, Jēkabpilsi, Krustpilsi, Sala, Viesīte, Rēzekne, Viļāni, Līvāni, Preiļi, Riebiņi, Vārkava, Cesvaine, Ērgļi, Lubāna, Madona, Varakļāni, Ilūkste, Daugavpilsi, Dagda ja Krāslava piirkonda kuuluvad alad, millest moodustati Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1710 liideti Liivimaa alad Venemaaga ja neist sai Pihkva piiskopkonna osa. Aastal 1764 sai Pihkva piiskopist Pihkva ja Riia piiskop, aga aastal 1799 Pihkva, Liivimaa ja Kuramaa peapiiskop. Aastail 17811785 ehitati Riiga ka peakirik. Aastail 18361850 asus Läti aladel Riia vikaarpiiskopkond.

Iseseisev piiskopkond moodustati neile aladele aastal 1850. Piiskopkonda kuulusid Liivimaa kubermang, Kuramaa kubermang ja osalt ka Eestimaa kubermangu alad. Aastal 1880 oli selle aladel ligi 200 000 õigeusklikku, piiskopkonda kuulus 127 kirikut, piiskopkonda teenindas 291 vaimulikku, piiskopkonnale allus 127 õigeusu kihelkonnakooli ja 244 abikooli. Jumalateenistusi peeti kirikuslaavi keeles, läti keeles ja eesti keeles. Riia piiskopkonnas asus kaks kloostrit, lisaks katedraalile ehitati piiskopkonna aladele veel ka peakirikud Daugavpilsi, Jelgavasse ja Liepājasse.

Aastal 1921 oli piiskopkonna aladel õigeusklikke 167 000. Peale iseseisvumist ühendati kogu Läti ala õigeusklikud Läti Õigeusu Kirikuks, mis ei jagunenud piiskopkondadeks. Aastail 19361940 allus see autonoomse kirikuna Konstantinoopoli patriarhile.

Peale Teist maailmasõda hakkas piiskopkond kandma nime Riia ja Läti piiskopkond. Aastal 1945 oli piiskopkonnas kaks kloostrit ja 138 kirikut, aga aastaks 1963 oli kirikuid järgi jäänud vaid 100 (neist 14 olid lätlaste kogudused). Aastast 1990 muutus piiskopkond taas Läti Õigeusu Kirikuks, koosnedes ühestainsast Riia piiskopkonnast. Aastal 2013 eraldati sellest eraldi piiskopkonnaks Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond. Aastal 2014 moodustati piiskopkonna koosseisus Jelgava vikaarpiiskopkond. Tänapäeval kuulub Riia piiskopkonda 118 kirikut.

Riia piiskopid[muuda | muuda lähteteksti]

Riia piiskopid on ühtlasi ka Läti metropoliidid.

Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Irinarh (17901877) 1836, 27. september 1841, 19. oktoober
Filaret I (18051866) 1842, 2. jaanuar 1848, 18. november
Platon I (18031891) 1848, 18. november 1850, 23. märts

Riia ja Miitavi piiskopid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Platon I (18031891) 1850, 23. märts 1867, 9. märts
Veniamin (Karelin) (18241874) 1870, 2. märts 1874, 24. august
Serafim (Protopopov) (18181891) 1874, 2. oktoober 1877, 8. detsember
Filaret (Filaretov) (18241882) 1877, 8. detsember 1882, 23. veebruar
Donat (Babin-Sokolov) (18281896) 1882, 6. märts 1887, 28. märts
Arseni (Brjantsev) (18391914) 1887, 28. märts 1897, 4. oktoober
Agafangel (Preobraženski) (18541928) 1897, 4. oktoober 1910, 13. august
Joann (Smirnov) (18441919) 1910, 13. august 1917, 20. november
Jossif (Petrovõhh) (18721937) 1917, 1. detsember 1918, 20. jaanuar
Platon (Kulbusch) (18691919) 1918, 20. jaanuar 1919, 27. jaanuar

Viimased kaks piiskoppi, Jossif ja Platon, olid ajutised haldurid. Jossif oli piiskopi kohusetäitjana Uglitši piiskop ja Platon Revali piiskop.

Läti õigeusu kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Jānis (Pommers) (18761934) 1921, 21. juuni 1934, 12. oktoober
Augustins (Pētersons) (18731955) 1936, 11. aprill 1941 juuli
Sergi (Voskressenski) (18971944) 1941 juuli 1943, 13. märts
Jānis (Garklāvs) (18981982) 1943, 13. märts 1944 september

Piiskop Sergi oli ajutine haldur, kes oli oma kohuseid täites ka Vilniuse metropoliit.

Riia ja Läti piiskopid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Kornili (Popov) (18741966) 1945, 13. aprill 1947, 21. august
Veniamin (Fedtšenkov) (18801961) 1947, 21. august 1951, 27. märts
Filaret (Lebedev) (18871958) 1951, 27. märts 1958, 24. mai
Joann (Aleksejev) (18921966) 1958, 25. mai 1961, 3. september
Aleksi (Ridiger) (19292008) 1961, 3. september 1962, 12. jaanuar
Filaret (Denissenko) (1928–) 1962, 4. veebruar 1962, 27. august
Nikon (Fomitšjov) (19101995) 1962, 27. august 1966, 27. jaanuar
Aleksi (Konopljov) (19101988) 1966, 27. jaanuar 1966, 8. oktoober
Leonid (Poljakov) (19131990) 1966, 8. oktoober 1990, 8. september

Piiskopid Kornelius, Joann, Aleksi (Ridiger), Filaret (Denissenko) ja oma ametiaja alguses ka Nikon olid ajutised kohusetäitjad. Kornelius oli Riias kohuseid täites Vilniuse peapiiskop, Joann ja Aleksi Tallinna piiskopid, Filaret ja kuni 3. augustini 1963 ka Nikon olid Luuga piiskopid.

Riia piiskopkonna Jelgava vikaarpiiskopid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Jakov (Karps) (18651943) 1936, 27. september 1943, 19. oktoober
Joann (Sitševski) (1978–) 2014, 19. märts On veel ametis

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]