Baltinava piirkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Baltinava piirkond

läti Baltinavas novads

Baltinavas novads Flag.png
Baltinavas novads COA.png

Pindala: 185 km²
Elanikke: 1036 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,6 in/km²
Keskus: Baltinava
Baltinavas novads karte.png
Omavalitsuse haldushoone

Baltinava piirkond (läti Baltinavas novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Latgales. Piirneb idas Venemaaga, Kārsava piirkonna Salnava vallaga, Viļaka piirkonna Šķilbēni vallaga ja Balvi piirkonna ja Tilža ning Briežuciemsi vallaga.

Piirkonna pindala on 185 km². on elanike arvult Läti väikseim piirkond. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 1178. Arvestuslikel andmetel oli 1. juulil 2011 piirkonna rahvaarv 1325. Elanikest oli lätlasi 84,6%, venelasi 12,1% ja muust rahvusest inimesi 3,3%.[2] 2016. aasta seisuga elas seal 1164 inimest.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Baltinava vald moodustati aastal 1920 Baltinava mõisa maadele. Aastal 1935 oli Baltinava valla pindala 149,5 km² ja seal oli 8195 elanikku.[4] 1945 moodustati selle aladele Baltinava, Buksti, Demerova, Kukova, Kvašņeva, Obeļeva ja Pazlauka külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1959 liideti Baltinava külanõukoguga Demerova külanõukiogu kolhoosi Novij putj maad, aastal 1960 aga likvideeritava Obeļeva külanõukogu kolhoosi Ezermala alad, Pazlauka külanõukogu kolhoos Dzintars ja likvideeritav Kvašņeva külanõukogu. Liidetavad kolhoosid ühendati Baltinava sovhoosiks. Kolhoosi Daugava maad liideti toona Kalnieši külanõukoguga. Aastal 1971 liideti kolhoosi Novij putj maad Upīte külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Upīte külanõukogu ja osa Malnava külanõukogu maadest, osa külanõukogu territooriumist liideti aga Salnava külanõukoguga.[5]

Aastal 1990 moodustati külanõukogust Baltinava vald, mis kuulus Balvi rajooni.

Piirkond moodustati 2009. aastal Baltinava vallast.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Baltinava õigeusu kirik, Baltinava katoliku kirik, Alotāju kalnsi linnamägi, Puncuļeva linnamägi, Aizelkšņi muinaskalmed ehk Sõjahauad ja Lukstenieki muinaskalmed ehk Sõjahauad.[6].

Kohaliku kaitse all on Baltinava katoliku kiriku orel, Baltinava valla kohtumaja, Duļbova mootorveski ja selle kaks majapidamishoonet, Brieksīne kalmistu kabel, Baltinava mõisa park ja Ķeiši muinaskalmed (ka Kalmemägi ehk Kasemägi).[7]

Looduskaitse all on Kūkova viltune tamm, Kūkova tamm, õigeusu kiriku tamm, Līdumi tamm, Plēšova tamm, Plēšova kalmistu kask, Plēšova kalmistu Stūri kask, Lauruti hiidtamm, Beržovka tamm, Čudarīne tammed, Čudarīne pärn, Guba kalmistu mänd, Kamenka tamm, Baltinava künnapuu, Baltinava allee, Baltinava pargi pärn, Pargi künnapuu, Pargi pärn, Ontani ja Anne pargi metsõunapuu, Montrine Kuldmänd, Ūzulova tamm ja Grāvmelderi tammed, lisaks kasvab seal üks nimetu põline pärnapuu. Piirkonna lõunaosas asub 46 hektari suurune Motrine järve hoiuala.[8]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonnas on seitsekümmend viis küla. Piirkonna keskus on Baltinava küla (lielciems), kus 1. jaanuaril 2011 elas 482 inimest.[9]

Seitse küla on staatusega mazciems – Kotlova 4 elanikuga aastal 2018, Kožurki 6 elanikuga aastal 2018, Peisova 5 elanikuga aastal 2018, Punduri 13 elanikuga aastal 2018, Silagaiļi 10 elanikuga aastal 2018, Žeikari 39 elanikuga aastal 2018 ja Teležnīki 2 elanikuga aastal 2018. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Apšova 10 elanikuga aastal 2018, Antonovka 14 elanikuga aastal 2018, Bahmati 1 elanikuga aastal 2018, Bārzulova 6 elanikuga aastal 2018, Blauzgova 3 elanikuga aastal 2018, Bleivas 1 elanikuga aastal 2015, Boncāni 4 elanikuga aastal 2018, Brieksīne (Breksene) 19 elanikuga aastal 2018, Brieksīne 14 elanikuga aastal 2018, Buksti 6 elanikuga aastal 2018, Čudarīne 42 elanikuga aastal 2018, Danski 27 elanikuga aastal 2018, Diemerova 28 elanikuga aastal 2018, Dokti 2 elanikuga aastal 2018, Duļbova, Dupurova 5 elanikuga aastal 2018, Dursprīde 6 elanikuga aastal 2018, Dziervīne 30 elanikuga aastal 2018, Ezerova 16 elanikuga aastal 2018, Gnilki 7 elanikuga aastal 2018, Grikovka 5 elanikuga aastal 2018, Jorzova 4 elanikuga aastal 2018, Kaktiņi 4 elanikuga aastal 2007, Karpova 4 elanikuga aastal 2018, Kaši 16 elanikuga aastal 2018, Keiši 19 elanikuga aastal 2018, Kļangova 1 elanikuga aastal 2018, Kolnumeži 5 elanikuga aastal 2018, Kraukļova, Kuzņecova 1 elanikuga aastal 2018, Ķēvesdruva 4 elanikuga aastal 2007, Lauruti 1 elanikuga aastal 2018, Leidumi 2 elanikuga aastal 2018, Lemešova 4 elanikuga aastal 2018, Ļevaškova 2 elanikuga aastal 2015, Mačusola 9 elanikuga aastal 2018, Maiļupe 18 elanikuga aastal 2018, Maksi 2 elanikuga aastal 2007, Merkuzīne 1 elanikuga aastal 2015, Mežupe 7 elanikuga aastal 2018, Mišāni 6 elanikuga aastal 2015, Morkova 3 elanikuga aastal 2018, Motrīne 5 elanikuga aastal 2018, Obeļova 21 elanikuga aastal 2018, Odumova 12 elanikuga aastal 2018, Pazlauga 5 elanikuga aastal 2018, Pleitova 12 elanikuga aastal 2018, Pliešova 28 elanikuga aastal 2014, Puncuļova 12 elanikuga aastal 2018, Putrova 8 elanikuga aastal 2018, Risova 5 elanikuga aastal 2018, Rudukova 1 elanikuga aastal 2018, Safronovka, Sarkaņi 2 elanikuga aastal 2018, Sloboda 51 elanikuga aastal 2018, Surikova 24 elanikuga aastal 2018, Svātiune 10 elanikuga aastal 2018, Sviļpova 13 elanikuga aastal 2018, Zeļči 1 elanikuga aastal 2018, Zubki 2 elanikuga aastal 2018, Timšāni 3 elanikuga aastal 2018, Upmale 3 elanikuga aastal 2018, Ūzulova 8 elanikuga aastal 2018 Vasiliški 2 elanikuga aastal 2018, Viborgi 8 elanikuga aastal 2018, Viļumi ja Vornīne 1 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud piirkonna elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes. [10]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]