Pociemsi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pociemsi mõis (Läti)
Pociemsi mõis
Asendikaart
Pociemsi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 19

Pociemsi mõis (saksa keeles Posendorf, varem Hof zu Pahl, läti keeles Pociema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Katvari valda Pociemsi küla maadele.

Mõisa peahoone ees asus varem kaks lõvikuju, mis olid Vērmane aeda rajatud lõvikujude koopiad.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene teadaolev omanik oli Bertram Tiesenhausen, kes pantis selle 1466. aastal 2000 Riia marga eest Otto von Dalenile. Otto surma järel läks mõis Riia peapiiskoppide valdusse. Hiljem oli see Werner Adeleffi omandis. 1524. aastal päris mõisa Johann Tiesenhausen.[2]

1570. aastal ostis Theodor Aderkas 2500 Riia marga eest Johann Brickenilt Pociemsi mõisa. Paar aastat hiljem kuulus mõis juba Patkulitele. 1681. aastal omandas mõisa lühikeseks ajaks Carl Johann Ritter, ent 1683. aastal tagastati mõis mõisate reduktsiooni käigus Patkulitele. Heinrich Patkul müüs mõisa Krüdeneridele, seejärel panditi see Mengdenitele. Gustav von Mengden müüs mõisa 1759. aastal parun Campenhausenile, kes omandas 1775. aastaks piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhold von Berg.[3]

1816. aastal ostis Pociemsi mõisa 46 000 rubla eest eelmise omaniku poeg Balthasar Dietrich von Berg. Tolle tütrepojad Lilienfeldid müüsid mõisa 1857. aastal vabahärra Georg Gottlieb Ernst von Wolffile (1823−1896).[4] 1897−1920 oli mõisa viimaseks omanikuks vabahärra Basil Gustav Otto Gottlieb von Wolff (1862−1939).

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 1/8 adramaad, sellele allus 234 mees- ja 258 naishinge.[5] 1641. aastal oli mõisa suurus 2 ja 1/2 adramaad. 1688. aastal oli mõisa suurus 5 ja 1/2 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 2 ja 1/8, 1757. aastal aga 7 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus üksteist adramaad.[6] 1832. aastal oli mõisal adramaid 11, 1881. aastal aga 5 ja 12/80, lisaks 12 ja 29/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[7]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus 1816. aastal kolm karjamõisa: Katharinenhof, Dreimann ja Alenhof.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Limbažu biblioteka
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 226–227.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 147–148.
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 228.
  5. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
  6. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144.
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.