Pociemsi mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pociemsi mõis (Läti)
Pociemsi mõis
Asendikaart
Pociemsi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 19

Pociemsi mõis (saksa keeles Posendorf, varem Hof zu Pahl, läti keeles Pociema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Katvari valda Pociemsi küla maadele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene teadaolev omanik oli Bertram Tiesenhausen, kes pantis selle aastal 1466 2000 Riia marga eest Otto von Dalenile. Otto surma järel läks mõis Riia peapiiskopite valdusesse. Hiljem oli see Werner Adeleffi omandis. Aastal 1524 päris mõisa Johann Tiesenhausen.[1]

Aastal 1570 ostis Theodor Aderkas 2500 Riia marga eest Johann Brickenilt Pociemsi mõisa. Paar aastat hiljem kuulus mõis juba Patkulitele. Aastal 1681 omandas mõisa lühikeseks ajaks Carl Johann Ritter, ent aastal 1683 tagastati mõis mõisate reduktsiooni käigus Patkulitele. Heinrich Patkul müüs mõisa Krüdeneridele, seejärel panditi see Mengdenitele. Gustav von Mengden müüs mõisa aastal 1759 parun Campenhausenile, kes omandas aastaks 1775 piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhold von Berg.[2]

Aastal 1816 ostis Pociemsi mõisa 46 000 rubla eest eelmise omaniku poeg Balthasar Dietrich von Berg. Tolle tütrepojad Lilienfeldid müüsid mõisa aastal 1857 vabahärra Georg Gottlieb Ernst von Wolffile (1823−1896).[3] 1897−1920 oli mõisa viimaseks omanikuks vabahärra Basil Gustav Otto Gottlieb von Wolff (1862−1939).

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 1/8 adramaad, sellele allus 234 mees- ning 258 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus 2 ja 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 5 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 2 ja 1/8, aastal 1757 aga 7 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus üksteist adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid üksteist, aastal 1881 aga 5 ja 12/80, lisaks 12 ja 29/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 kolm karjamõisa: Katharinenhof, Dreimann ja Alenhof.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 226–227.
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 147–148
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 228.
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
  5. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.