Umurga mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Umurga mõis (Läti)
Umurga mõis
Asendikaart
Umurga mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 22

Umurga mõis (saksa keeles Ubbenorm, läti keeles Umurgas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäeval Limbaži piirkonda ja Umurga valda Umurga külla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1630 annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Vainiži, aga samuti Aluliina ja Kulna lossiläänid oma feldmarssalile Gustav Hornile. Vainiži lääni kuulusid Wainseli, Sarumi, Ubbenormi, Rorveni ja Signitzi vakused. Mõisate reduktsiooni ajal sai sellest riigimõis.[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Sārumi mõisaga 13 ja 3/4 adramaad, neile allus 305 mees- ning 313 naishinge.[2] Aastal 1641 oli Umurga, Vainiži ja Sārumi mõisade suurus kakskümmend kuus adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus kakskümmend kaks adramaad, aastal 1734 oli adramaid 9 ja 7/8. Aastal 1757 oli Umurga ja Sārumi mõisade suurus 13 ja 3/4 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 11 ja 3/20, aastal 1881 aga 8 ja 3/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[4]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisa: Althof ja Neuhof.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.