Tiegaži mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tiegaži mõis (Läti)
Tiegaži mõis
Asendikaart
Tiegaži mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 21

Tiegaži mõis (saksa keeles Tegasch, läti keeles Tiegažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Katvari valda Tiegaži küla maadele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa maad kuulusid aastal 1520 Gerdt Lindele. Toona pantis too maad 1700 marga eest oma kasupojale Jacob Krüdenerile, ent aastal 1528 läksid need Riia peapiiskoppide valdusesse. Mõis moodustati nendele maadele aastal 1643, mil Kristiina andis selle sekretär Paul Helmesele. Teine osa mõisast kuulus varem Katvari mõisale, ent aastal 1671 müüs Dietrich Aderkas selle 600 marga eest Leonhard Blodowile. Selle Irbeni nime kandva valduse omandas hiljem Jacob Jonston, kes müüs selle aastal 1649 Paul Helmesele. Seesama Dietrich Aderkas müüs ka teise maatüki 1000 marga eest Johann Brinckenile, mis hakkas kandma nime Brinckenland. Edasi sai selle omanikuks Daniel von Essenile, kes selle siis aastal 1634 3600 marga eest Jacob Jonstonile müüs, nii et ka see maa rändas hiljem Paul Helmese valdusesse. Aastal 1651 sai Helmes uue nime Helmersen. Edasi läks mõis abielu teel Sasside valdusesse. Aastal 1807 ostis Tiegaži 33 000 taalri eest Theodor Heinrich von Schröder, aga aastal 1809 43 000 taalri eest dr. Böhme. See pani mõisa panti ja aastal 1827 omandas mõisa Robert von Holst.[1]

Aastal 1838 pärisid mõisa Roberti lesk ja tütar. Aastal 1858 ostis Friedrich von Palmstrauch mõisa neilt 55 000 rubla eest ära. Aastal 1873 ostis parun Campenhausen 105 600 rubla eest ära.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal neli adramaad, sellele allus 123 mees- ning 145 naishinge.[3] 1688 oli Tiegaži (koos Irbeni ja Brinckenlandiga) suurus 6 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 2 ja 1/3, aastal 1757 aga 4 ja 1/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 1/24 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 5 ja 1/24, aastal 1881 aga 4 ja 51/80, lisaks 5 ja 6/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõis: Brinkenhof.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 145-146
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 224-225.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.