Vainiži mõis
.jpg)
Vainiži mõis (saksa keeles Wainsel, läti keeles Vainižu muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Umurga valda Vainiži küla maadele.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõis rajati juba XIV sajandil. Kuni XVI sajandini oli see Riia peapiiskoppide lauamõis. Mõisakompleks kujunes Vainiži piiskopilinnusest poole kilomeetri kaugusele.
1630. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Vainiži, aga samuti Aluliina ja Kulna lossiläänid oma feldmarssalile Gustav Hornile. Vainiži lääni kuulusid Wainseli, Sarumi, Ubbenormi, Rorveni ja Signitzi vakused. Mõisate reduktsiooni ajal sai sellest riigimõis.[1] XIX sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Brümmerid.
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 10 ja 1/2 adramaad, sellele allus 329 mees- ja 411 naishinge.[2] 1641. aastal oli Vainiži, Umurga ja Sārumi mõisa suurus 26 adramaad. 1688. aastal oli mõisate suurus 22 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 9 ja 7/8. 1757. aastal oli Vainiži mõisa suurus 10 ja 1/2 adramaad.[1] 1832. aastal oli mõisal adramaid 12 ja 1/20, 1881. aastal aga 11 ja 20/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.
Kirik: Umurga kirik
Mõisad: Umurga kirikumõis | Ārciemsi mõis | Āstere mõis | Kaijese mõis | Kalnamuiža mõis | Katvari mõis | Ķipēni mõis | Muižkalnsi mõis | Pociemsi mõis | Roperbeķi mõis | Rucka mõis | Sārumi mõis | Tiegaži mõis | Umurga mõis | Vainiži mõis